Eesti seakasvatus on eriti tööstuslik ja intensiivne – kuidas saame sigade heaolu suurendada?

Paljudel meist on mälupilt vanavanemate talus elanud loomadest, keda koheldi austuse ja hoolivusega. Ehk oli seal paar lehma, mõned sead ja kari ringisiblivaid kanu. Lehmad said terve suve vabalt karjamaal veeta ja seadki pääsesid väliaedikusse tuhnima. Muidugi ei ole tänapäeval igas talus enam loomi peale koera ja kassi, kuid küllap on ka neid tublisid maainimesi, kes veiseid ja sigu kasvatavad ja toidu meie lauale toovad. Eesti on ju väike riik ning megafarme ei saa siin olla. Või kuidas?

Muna hinna tõusuga peab kaasnema kõrgem kvaliteet

Eestis toodetakse üle 80% munadest puurides, milles peetavate kanade heaolu on nelja pidamisviisi lõikes kahtlemata kõige madalam. Samal ajal on Eesti inimeste väärtused ja teadlikkus muutunud ning aina enam ostlejaid ei soovi toetada lindude julma kohtlemist kitsastes puurides. Reaalsus on aga see, et pahatihti on tarbija sunnitud poes valima kas kodumaise puurimuna või välismaise kõrgema heaoluga toodetud muna vahel, sest Eesti suurimad munatootjad ei ole suutnud ajaga kaasas käia. 

3 sammu, kuidas aidata Eesti tööstusfarmides kannatavaid sigu

Mitmed loomasõbrad on küsinud, kuidas saaks ise midagi Eesti tööstusfarmides kannatavate sigade heaks ära teha. Lihtne viis, kuidas saad sigu aidata on vähendada tarbitavat lihakogust proovides maitsvaid taimetoite ja kui siiski tarbid liha, siis jälgi selle päritolu ning hakka loomade kangelaseks liitudes Nähtamatute Loomade püsiannetajate kogukonnaga.