Author Archives: admin

Käesolev 2020. aasta on toonud Euroopast mitmeid teateid lindude gripi ehk linnugripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.

Oled sa aga kunagi mõelnud, millised emad on kanad ning kas väljend „kanaema” peab paika? Nähtamatud Loomad jagab 5 põnevat fakti kanadest emadena.

Maailmas on läbi aegade olnud perioode, mille on üle võtnud mõni haigus või viirusepuhang. Katk, linnu-, looma -ja seagripp on olnud mingil perioodil osa ajaloost. Praegusel ajal, mille on üle võtnud koroonaviiruse Covid-19 puhang, on eriti oluline rääkida, kuidas ja kust sellised bakterid ja nendest väljaarenevad haigused üldse alguse saavad ja kujunevad.

Nähtamatute Loomade kommunikatsioonijuht Liis Hainla annab vastused kõige põletavamatele küsimustele seoses loomaturgudega.

Ilmselt oled juba teadlik asjaolust, et muna ja -broilerkanade näol on tegevmist kahe erineva kanatõuga. Neid on inimese poolt erinevate viisidega ja erinevateks eesmärkideks aretatud. Kui mõned erinevused kohe välja tuua, siis broileritibu kasvab keskmiselt neli korda kiiremini kui munakana tibu ning isegi nende pidamistingimused erinevad üksteisest üsna drastiliselt.

Eestis on kokku juba pea sadakond ettevõtet, kes on kas üle minemas või juba üle läinud vaid puurivabadelt kanadelt pärit munade kasutamisele toidu valmistamises. Soovime omalt poolt tunnustada puurivabu ja loomasõbralikke toidukohti, kes on üle läinud puurivabadele munadele ja pakuvad ka toidu koju tellimise teenust:

Kariloomade transpordi suurendamine kasvatab haiguste edasikandumist, sealhulgas ka nende, mis võivad ohustada inimesi. Nende haiguste seas on nt linnugripiviirus, hullu lehma tõbi ja Nipah viirus.

On teada tava, et just munadepühade ajal ostetakse kodudesse rekordiline hulk mune. Tihti rohkemgi, kui ära tarbida jõutakse. Kutsume Sind ka praegusel kriisiajal üles mõtlema ka loomade peale, kes tihti keerulistel aegadel kahjuks unustusehõlma vajuvad.

Maailma Tervishoiuorganisatsioonilt kuuleme tänapäeval aina rohkem bakteriaalsetest haigustest, mis on saavutanud antibiootilise resistentsuse ehk immuunsuse antibiootikumide mõjule. See tähendab, et need bakterid on evolutsiooni käigus omastanud võime antibiootikumide vastu kangekaelselt ellu jääda. Teisisõnu on haigusi, mida antibiootikumidega enam ravida ei saa, sest keha on nende vastu immuunne. Siinkohal võiks küsida, kust need bakterid oma vastupanuvõime antibiootikumidele saavad?