Eesti on üleminekul puurivabale munatootmisele lähiriikidest maha jäänud

Viimasel aastakümnel on nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas toimunud massiline muutus tarbijate ootustes meie toidulauale jõudva toidu päritolu osas. Teadlikkus kasvab ning aina enam tarbijaid ei soovi osta puurides peetavate kanade mune. Euroopa munatootmine on võtnud kindla suuna eemale kanade puurispidamisest. Paljud Euroopa riigid, nagu Taani, Luksemburg, Austria, Saksamaa, Tšehhi ja Šveits, on otsustanud kanade puurispidamise seaduse tasandil keelustada.

Lisaks sellele on tarbijate muutunud ostueelistused käima lükanud suured muutused ka ettevõtete käitumises. Puurikanade munadest loobumine on saanud vastutustundliku ettevõtluse märgiks – aina enam toidusektori ettevõtteid annab teada otsusest lähiaastatel puurikanade munade tootmisest, müügist ja kasutamisest loobuda.

Kuna Euroopa suurimad jaeketid ja teised toidusektori ettevõtted tegutsevad korraga paljudes riikides, on ühiseks üleminekuajaks võetud valdavalt sama aeg – aasta 2025.

Kuna massiliselt toidutootjaid ja jaekette on võtnud vastu otsuse mitte toetada kanade puurispidamist, on Euroopa munaturul suured muutused toimumas.

See tähendab, et on palju riike, kus küll pole puuride kasutamine kanade pidamisel seadusega keelustatud, kuid tootmine on juba kohanenud või peab seda lähiajal tegema, et poode vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega varustada.

Rohkem kui pool Eesti jaeturust on juba loobunud või loobumas puurispeetavate kanade munade müügist.

Alates 2025. aastast ei leia Maxima püsisortimendist enam puurikanade mune.¹ Oma kaubamärgi „Meistrite kvaliteet“ kulinaaria- ja kondiitritoodetes kasutab Maxima vaid õrrekanade mune juba 2023. aasta detsembrist alates.² Rimi läheb puurivabade kanade munade müügile üle järk-järgult – 2024. aastal alustasid nad pilootprojektiga eemaldades need esi-meste poodide sortimendist.³ Lidl ning Stockmann tegutsevad samuti selle nimel, et lähiajal hakata pakkuma ainult vabalt peetavate kanade mune. Prisma on andnud lubaduse teha sama 2026. aasta lõpuks.⁴

Sama trend levib restoranide ja hotellikettide seas – kokku on puurikanade munade kasutamisest loobumisest teatanud 113 toidusektori ettevõtet.⁵ Eesti munatootjad peavad arvestama muutunud turuolukorraga.

Eestis toodetakse endiselt pea 80% munadest pidades kanu puurides, mis on võrreldes teiste Euroopa riikidega pea kõige kõrgem osakaal ning Euroopa keskmisest kaks korda kõrgem. Eesti on arengutes maas nii meie naaberriikidest, riikidest, kust mune impordime kui ka Euroopa suurimatest munatootjatest.

Olukord riikides, kust Eesti peamiselt mune impordib

Statistikaameti andmetel toodab Eesti umbes pooled siin tarbitavatest kanamunadest, ülejäänud saabuvad siia ekspordiga teistest riikidest. Eesti impordib mune peamiselt Lätist, aga ka Leedust ja Poolast.

2024. aastal imporditi Statistikaameti andmetel Eestisse 8000 tonni mune, millest enamik saabus meile kolmest riigist – 58% munadest imporditi Lätist 12% Leedust ja 6% Poolast. Muudest EL riikidest imporditi 18% munadest ning Ukrainast 5%. Läti, Leedu ja Poola on ka varasematel aastatel olnud riigid, kust valdav osa Eestisse imporditavatest munadest pärineb.

*Joonis 1. Eestisse 2024. aastal imporditud munade osakaal päritoluriigi järgi. Allikas: Statistikaamet*

Läti

Läti olukord on Eesti jaoks teistest riikidest kõige olulisem, kuna Eestisse saabuvatest importmunadest oli eelmisel aastal ligikaudu 57% toodetud Lätis. Ka eelnevatel aastatel on suur enamus meile saabuvaid importmune pärit just lõunanaabritelt.

Lätis peetakse 2025. aasta seisuga veel 61% kanadest puurides⁶, kuid see protsent on peatselt kardinaalselt vähenemas ning järgnevatel aastatel kaob Lätis kanade puurispidamine sisuliselt täielikult ära.

balticovo free range — *Kanad vabapidamisel Lätis Balticovo farmis.* Foto: Dienas Bizness

Peamine põhjus selleks on Lätis asuv Põhjamaade ja Baltikumi suurim munatootja Balticovo, kes on võtnud eesmärgiks aastaks 2027 täielikult kanade puurispidamine lõpetada ja minna üle puurivabale munade tootmisele. Üleminek puurivabale tootmisele Balticovos juba käib ja ettevõte hindab koguinvesteeringute mahuks 30 miljonit eurot⁷. Balticovo peab ligikaudu 2,7 miljonit munakana, mis moodustab 81,5% kõigist Läti munakanadest⁸.

*Joonis 2. Läti munatootjate turuosa protsentuaalselt kanade arvu järgi. Allikas: Läti Veterinaaramet*

Läti suuruselt teine ning Baltimaades tootmismahult kolmas munatootja on APF Holdings, kelle farm on Eesti piirist 15 kilomeetri kaugusel Alūksne linnas ning kus peetakse Läti Veterinaarameti andmetel 415 760 munakana ehk 12% kõigist Läti munakanadest⁸. Sellest farmist pärinevad Oluksne õrrekanamunad on ka Eestis Rimi kauplustes saadaval ja ettevõte on teada andnud plaanist Eesti turule veelgi enam laieneda pakkudes just õrrekanade mune. Järgmise paari aastaga plaanib APF Holdings eelkõige õrrepidamisega tootmist 60% võrra suurendada⁹.

Nende kahe suurtootja üleminekul puurivabale tootmisele on sisuliselt kogu Läti munatootmine puurivaba. Ligikaudu 70% Läti jaekettidest on lubanud loobuda puurikanade munade müügist aastaks 2025.

Leedu

Eestisse imporditud munadest pärines Statistikaameti andmetel 2024. aastal 12% Leedust. Leedus on juba ligikaudu 90% jaeturust lubanud puurikanamunad täielikult vabapidamissüsteemidest pärinevate munadega asendada. See tähendab, et varsti Leedu suuremates poodides (Maxima¹⁰, Iki¹¹, Lidl¹², Rimi¹³, Norfa¹⁴) enam puurikanamune osta ei saa ning tootjad peavad kiirelt olukorraga kohanema ja tootmisviisi muutma. Peale selle on algatusega liitunud umbes 160 Leedu ettevõtet (hotellid, restoranid). Ka Leedu suurim munatootja Groward group on andnud teada plaanist puurikanamunade tootmine täielikult lõpetada¹⁵. Seega toimub ka Leedus kanade puurispidamise lõpetamine lähiaastatel.

Poola

Poolas, kust tuli eelmisel aastal ligikaudu 6% Eestisse imporditud munadest, on algatusega puurikanade munade müük ja kasutamine lähiaastatel lõpetada liitunud koguni 96% jaekettidest, 89% toitlustusest (restoranid, kohvikud), 61% hulgimüüjatest ja 56% hotellidest. Üks Poola suurimatest munatootjatest Aktiw¹⁶ on juba puuride kasutamisest loobunud ning kõik viis Poola suurimat munatootjat teatasid 2020. aastal, et ei tee puurisüsteemidesse enam investeeringuid.

*Joonis 3. Eesti ja lähiriikide jaekettide turuosa, kes loobuvad lähiaastatel puurikanade munade müügist.*

Soome ja Rootsi

Soomes on samuti toimumas üleminek puurivabale munatootmisele, mis on Balti riikide ja Poolaga võrreldes juba kaugemal. Praegu peetakse Soomes vaid 24% munakanadest puurides, kuid koguni 92% jaeturust lõpetab lähiajal puurikanade munade müügi. Poliisid on kõikidel suurematel jaekettidel (Kesko¹⁷, S-Grupp¹⁸, Lidl¹⁹). S-Grupp (Prisma) ja K-Grupp (Kesko) on jaeketid, millel on Soomes oma munatootmine. Kuna nad varsti enam puurikanamune ei müü, siis lõpetavad nad ka puurikanade pidamise ja lähevad üle vabapidamissüsteemide kasutamisele. Soome Dava Foodsi tuntuima bränd Kultamuna mune toodetakse samuti vabapidamissüsteemides²⁰.

Rootsis on 2025. aastal kanade puurispidamine täielikult lõpetatud. Ainukese riigina maailmas toimus üleminek seadusemuudatuseta.

Olukord ülejäänud Euroopas

On selge, et üleminek puurivabale munatootmisele on toimumas üle kogu Euroopa ja Eestil on mõistlik arengutega kaasa minna, mitte jääda viimaste riikide sekka, kus kodulinde äärmiselt julmalt koheldakse.

*Joonis 4. Munakanade puurispidamise osakaal munakanade koguarvust Euroopa Liidu liikmesriikides 2024. aasta jaanuari seisuga. Allikas: Euroopa Komisjon*, 2025

Euroopa suurimad munatootjad on Saksamaa ja Prantsusmaa – 30% Euroopa Liidu munakanadest elab nendes riikides. Saksamaal peetakse kanu peamiselt õrresüsteemis, vaid 4% on puurides ja 1. jaanuarist 2026 on puurispidamine riigis täielikult keelatud. Sealsetest poodidest puurikanamune juba praegu ei leia. Prantsusmaal elab kõige rohkem kanu vabapidamissüsteemis (32%), puuris peetakse 30% munakanadest. Kõik sealsed jaeketid lubanud puurikanamunade müügi lõpetada.