Nähtamatud Loomad -

Featured

Foie gras’ ja vastutustundlik ettevõtlus

Vanasti olid loomad majapidamises tavaline nähtus. Väga paljud inimesed said toorainet, nagu piima, liha ja mune, toidu valmistamiseks kodulaudast. Tänapäeval on enamus tootmisest suundunud suurtesse farmidesse, kus tootmise maksimeerimise tõttu ei pöörata tähelepanu loomade heaolule. Kuna nüüd on inimestele suur osa tööstuste telgitagustest internetis kättesaadav, teame me kahjuks või õnneks palju loomade praegusest heaolust. Kahjuks just sellepärast, et seda kõike on jube näha, ning õnneks, sest me saame teadlikena loomade heaolu aktiivselt parandada.

Mis on foie gras?

Foie gras’ on üks nendest roogadest, mille tõttu peavad tänapäeval loomad inimese maitsenaudingute pärast kannatama. Tegu on pardi või hane haigestunud maksaga, mis on enda tavasuurusest kümnekordistunud. Maks ise on sildistatud delikatessroaks, kuid maksa andnud linnud on surnud 4-nädalase julma sundtoitmise teel. Kuna foie gras’ saamiseks väärkoheldakse linde, nõrgeneb ka nende immuunsüsteem ja nad võivad kergemalt haigestuda näiteks linnugrippi.

Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu loomade heaolule?

Tänu infovabadusele teame me loomade saatusest palju ning loomadest hoolimine on muutunud populaarseks. Ülemaailmselt on võtnud suured ettevõtted, nagu McDonald’s ja Subway, endale eesmärgiks puurivaba tuleviku. Nad on lubanud 2025. aastaks lõpetada koostöö tootjatega, kes peavad munakanu puurides. Seega täidetakse tarbijate soov tuua toidulauale ainult heades tingimustes elanud loomade tooteid.

Eelmisel sügisel läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 72% Eesti elanikest munakanade pidamist kitsas traatpuuris ning 67% foie gras’ müüki siinsetes restoranides ja kauplustes. Lisaks sellele on üle 12000 eestlase allkirjastanud foie gras’ müügivastase petitsiooni. Tarbija suhtumine loomavastasesse vägivalda on üsna selge.

Isegi prantslaste suhtumine foie gras’sse on vastandlik.

Maailma kõige suurem foie gras’ tootmine toimub Prantsusmaal, kuid sel aastal on prantsuse meedia andnud teada foie gras’ puudusest, kuna selle müük on vähenenud kuni 40%. Puudujääk tuleneb vähesest tootmisest, kuna märtsis suri Prantsusmaal palju parte linnugrippi, mis on hävitanud linde intensiivselt juba mitmeid aastaid. Kuna linnugripp on nakkav ka inimesele, on foie gras’ tootmine vastutustundetu.

Mitu Prantsusmaa linna on keelustanud foie gras’ müügi, kuna selle tootmine on niivõrd julm. Grenoble linnapea on kutsunud foie gras’d mitte prantsuse uhkuseks, vaid prantsuse häbiks. Isegi prantsuse tippkokad on loobunud eetilistel põhimõtetel foie gras’ serveerimisest.

Prantsusmaa idufirma Gourmey toodab julmusvaba foie gras’d laboris. Kultuurliha tootmine annab inimestele võimaluse nautida liha süütundeta teades, et nende toidu nimel pole loomad pidanud piinlema. Samuti näitab see prantslaste vastuolu foie gras’ tootmisele, kuna isegi nemad ei toeta enda rahvusroa jõhkrust.

Otsus serveerida ainult julmusvabu tooteid näitab ettevõtete vastutustundlikkust. Loomade heaolust hoolimine näitab tarbijale ettevõtte prioriteete ning valikut tuua klientidele ainult parima kvaliteediga tooteid. Seega on julmusvabade toodete esitlemine mitte ainult loomadest, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Ka Uku Suviste on küsinud: “Kas mõneminutiline maitseelamus toidulaua taga on väärt kellegi piinamist terve tema elu?”

Loe täpsemalt foie gras’ tootmisest ja allkirjasta petitsioon siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Featured

Emis – elu kui õudusunenägu

Sigade elu kujutatakse meedias ja lasteraamatutes endiselt sama idülliliselt, kui paljud võib olla oma lapsepõlvestki mäletavad. Pilt sellest, kuidas emis pikutab põhuhunnikute vahel ja imetab pisikesi põrsakesi ning seejärel saavad pojad ema kaisus puhata või ringi hullata, on kahjuks Eesti sigade jaoks aga kõike muud kui reaalsus. Sigade tegelik elu Eesti tööstusfarmides on täis õudusi, mis võivad ka tugevaima inimese südame kildudeks purustada. Üheks kõige kurvemaks võib pidada emasigade ehk emiste elu.

*Emis veedab terve imetamiseks ettenähtud aja metallvõrede vahel, kus puudub igasugune võimalus normaalseks kokkupuuteks oma järeltulijatega.*

Praktikaid, mida emiste peal kasutatakse, peetakse loomade suhtes ühtedeks julmimateks. Elu kitsastes tingimustes betoonseinte vahel ei ole kellelegi kerge, ent võrreldes nuumsigadega ehk sigadega, keda kasvatatakse otse söögiks, on emiste elu kordades pikem ja veel palju piinarikkam.

Tänapäeva emise elu koosneb puurivõrede vahel puhkepausideta tiinustest, seemendamistest ja poegimistest. Suure osa oma õnnetust eksistentsist veedab emis nii kitsas puuris, et ei saa isegi ümber keerata. Poegadega kokkupuude toimub läbi metallvõre, mistõttu ei saa ei emis ega põrsad järgida oma instinkte, mis loomulikes tingimustes ema oma järeltulijatega nii tugevasti seovad.

Imeline ootus

Selleks, et emis jääks tiineks, pannakse ta väikeste võrede vahele, mida kutsutakse seemendussuluks ja kus hoitakse teda kuni kuu aega. Jah, lugesite õigesti – emis veedab kuu aega väikeste võrede vahel, kus ta ei saa liigutada ega ümber pöörata, ta peab elama iseenda väljaheidete sees. Ja seda ainult selleks, et teda oleks lihtne seemendada ehk kunstlikult viljastada. Farmerid põhjendavad seda sellega, et kui loom ringi ei liigu, on lihtne vahet teha, milline emis kus asub. Liikumisvõimaluse pakkumine tähendaks, et seakasvataja peaks emiseid kõrvalipikute järgi eristama, mida peetakse seatööstuses liiga suureks lisapingutuseks.

*Emis on viljastamise perioodil kuni kuuks ajaks surutud piiravate võrede vahele vaid sel põhjusel, et sead ei vahetaks omavahel kohti ja farmeril oleks lihtne neil vahet teha ja neid seemendada.*

Esimesed hetked koos

Umbes kaks nädalat enne arvatavat poegimist asetatakse emis emisepuuri põrsaste sündi ootama. Emisepuuri tingimused ei ole sugugi paremad kui seemendussulus.

*Emis ootab liikumatult traatvõrede vahel oma põrsaste sündi umbes kaks nädalat.*

Kui aeg kätte jõuab, sünnitab emis umbes 11 poega. Sigade emainstinkt on tugev ning emis soovib oma poegi näha, lakkuda ja tervitada. Paraku jääb ta aga kogu imetamisperioodiks kitsasse metallpuuri, nii et normaalne kokkupuude poegadega on täielikult välistatud.

Lisaks vaimsetele kannatustele tekitab ühes asendis lamamine emistele haavu ja lamatisi, pidevat valu ja meeleheidet. Ebamugavus, frustratsioon ja valu on sageli nii tugevad, et emised hakkavad enda pead vastu metallvõresid peksma ning neid närima. Samuti on tavaline, et emised proovivad meeleheitlikult ennast vastu puuri esiosa pressida, et nad ei peaks oma väljaheidete sees lamama.

Sabade lõikamine

Enne nädalaseks saamist lõigatakse põrsastel ära sabad ning võib toimuda ka kastreerimine. See hetk on emisele eriti raske, kuna protseduurid tehakse sealsamas emisepuuri kõrval ning põrsad karjuvad südantlõhestavalt ema abi järele, emisel on aga võimatu oma lapsi kaitsta.

*Umbes nädalavanusel põrsal lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta ära saba.*

Õudusunenägu algab uuesti

Põrsad võetakse ema puuri juurest harilikult ära 28 päeva vanuselt, mõnikord varem. Enamikest põrsastest saavad nuumsead, kelle eluiga on kuus kuud. Paar päeva pärast põrsastest võõrutamist pannakse emis tagasi kitsasse seemendussulgu, kus kogu õudusunenägu otsast peale algab.

Sead on loomult väga seltsivad loomad, kelle suhe oma järglastega normaalsetes tingimustes on kompleksne ja hoolitsev. Teadlased on avastanud üle 20 eri tähendusega häälitsuse, mida sead teineteisega suhtlemiseks kasutavad ning osadest ema häälitsustest saavad ka juba vastsündinud põrsad aru. Kas pole armas fakt, et imetavatel põrsaemadel on kombeks isegi oma lastele lausa laulda? Tööstusfarmis ei saa emis aga isegi oma poegade poole vaadata, pisemaid põrsaid soojendada ega kaitset pakkuda.

Sigadel on pikaajaline mälu ja kogu elu jooksul ei unusta emis ilmselt ühtegi pesakonda. Emise eluperiood on küll pikem kui nuumsigadel ning ulatub paari aastani, aga võime ainult ette kujutada, et ilmselt sooviksid nad surra varem.

Featured

Tofik (9 k)

KODU LEITUD ❤️

Vanus: ~8-9 kuud
Sugu: isane
Suurus: väike/keskmine
Tehtud protseduurid: kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud

Tofik on rõõmus, maias ja ülemeelik kutsikas, kes vajab palju tegelemist. Tofik on ilmselt corgi ja taksi sugemetega kange sell, kes vajab tugeva iseloomuga pereliikmeid, kes oleksid valmis panustama aega tema treenimisele.

Ilmselt on Tofiku noorde ellu mahtunud nii mõnigi pelutav hetk, sest vahel on näha, kuidas ümbritsevad igapäevased asjad või esemed teda hirmutada võivad.

Tofikule meeldivad inimesed väga, kuigi mehi võib ta esialgu natuke peljata, aga enamasti möödub see kiiresti.

Kutsikale kohaselt sooviks Tofik kõike närida ning keelatud tegevustest eemale juhtimiseks naudib aju stimuleerivaid mänguasjadega (näiteks nuuskimis- või lakkumismatt või peidetud maiustega mänguasjad) tegelemist.

Vaata teisi loomi

Sajad loomasõbrad saadavad maaelukomisjonile kirju, et kanade puurispidamise keeluga jätkataks

17.06.2025

PRESSITEADE

Sajad loomasõbrad saadavad maaelukomisjonile kirju, et kanade puurispidamise keeluga jätkataks

Eelmise nädala Riigikogu maaelukomisjoni istungil tegi komisjon ettepaneku kanade puurispidamist mitte keelustada, vaid munatootjad võiksid kanade puurispidamisest vabal tahtel loobuda.

Selle peale on sajad loomadest hoolivad inimesed Riigikogu maaelukomisjoni liikmetele põhjalikke kirju saatnud, kus paluvad jätkata kanade puurispidamise keelustamise aruteludega.

“Paljud head inimesed on maaelukomisjonile saadetud kirjad ka Nähtamatutele Loomadele edastanud ja hindan kõrgelt, kui palju on tarku hoolivaid inimesi, kes oma vaatevinklist põhjendavad, miks kanade puurispidamine tuleb keelustada,” kommenteeris Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering. “On õpetajaid, arste, ettevõtjaid, tudengeid, kirjanikke ning eriti tore on näha hinnatud loomateadlaste Aleksei Turovski ning Mati Kaalu pöördumist kanade puurispidamise keelu kaitseks,” lisas ta.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostatud eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks on läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi ning sügisel peaksid jätkuma arutelud Riigikogus. Seadusemuudatus mõjutaks 600 000 kana, keda praegu puurides peetakse. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on eelnõule kanade puurispidamise keelustamiseks toetust näidanud.

“Kanade puurispidamise keeld on suurima avalikkuse toetusega kodanikealgatus praegu ning Eesti inimesed soovivad näha probleemi lahendamist seadusemuudatusega. Tarbijad soovivad üha enam vabapidamisest pärinevaid kanamune, seega on Eesti munatootjatel aeg üleminekuga venitamine lõpetada ning riigi tasandil seadusemuudatus aitab neile selleks vajalikku selge signaali anda,” lisas Mering.

Nähtamatud Loomad: “Kanade puurispidamise lõpetamiseks ootab Eesti rahvas keelustamist, munatootjate vabatahtlik kokkulepe ei ole piisav”

PRESSITEADE
10.06.2025

9. juunil arutas Riigikogu maaelukomisjon kanade puurispidamise küsimust kinnisel istungil. Aruteluks olnud eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks sai alguse MTÜ Nähtamatud Loomad esitatud rahvaalgatusest, mis pälvis rekordilised 21 421 digiallkirja kanade puurispidamise keelu toetuseks.

Istungil tegi komisjon ettepaneku, et kanade puurispidamise seaduse tasandil keelustamise asemel võiksid munatootjad omal soovil vabatahtlikult vabapidamisele üle minna.

“Eesti inimesed ootavad riigilt otsustavat sekkumist, et kanade puurispidamine Eestis keelustataks. Ettepanek puuride keeluks sai alguse, kui avalikkus nägi, kui kohutavates tingimustes munatootjad kanu puurides peavad. Munatööstus oli varjatult ja süüdimatult lasknud aastaid lindudel puurides surnuks piinelda. Eeldades nüüd, et need samad ettevõtted loobuvad vabatahtlikult puuridest, toob meid tagasi alguspunkti ja ei aita kuidagi loomade heaolu parandada. Munatootjate mittesiduva lubaduse uskumine ei anna kindlustunnet, et riik ka päriselt loomade heaolu parandamiseks midagi ära teha soovib.,” kommenteeris loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Lisaks tuleb arvestada, et üle 60% jaekettidest on tänaseks teatanud puurikanade munade müügist loobumisest ning nad vajavad seadusemuudatusest tulenevat kindlustunnet, et kohalikud munatootjad pakuvad piisavalt vabapidamissüsteemidest kanamune,” lisas Mering.

Avaliku arvamuse uuringute järgi ca 80% Eesti elanikest ei toeta kanade puurispidamist. Rimi, Maxima, Prisma, Lidl, Stockmann ja sadakond teist toidufirmat ja restorani on teatanud üleminekust vabapidamismunadele. Hiljuti koostasid 100 eksperti, arvamusliidrit, teadlast ja organisatsiooni pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus avaldasid riigile tugevat toetust kanade puurispidamine keelustada.

“Eestis peetakse ca 80% munatootmise kanadest puurides, kus linnul on umbes A4 suuruse paberi jagu ruumi. Kanad viibivad puuris terve elu ning neil pole ruumi tiibu sirutada ega liikuda,” tõi Mering välja. “Selline loomade kohtlemine on ajale jalgu jäänud, sest halbu elutingimusi ei toeta meist keegi. Seepärast on tarvis kanade puurispidamine Riigikogu arutelude järel keelustada, et vähendada julmust loomakasvatuses,” lisas ta.

“Pealtnägija” saade, kus salaagent töötas kolmes Eesti suurimas puurikanalas ja jäädvustas sealse julma lindude kohtlemise
“Pealtnägija” saade Eesti puurikanalatest

Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering: “8 aastaga oleme palju loomi aidanud.”

Nähtamatute Loomade asutaja ja tegevjuhi Kristina Meringu pöördumine organisatsioni 8. sünnipäeva puhul.

Nähtamatud Loomad tähistab täna 8. sünnipäeva. Hästi liigutav mõelda, kui palju tegemisi selle aja jooksul loomade aitamiseks korda saadetud on.

Kui Nähtamatud Loomad 8 aastat tagasi asutasin, oleksin olnud südamepõhjani liigutatud, kui keegi oleks mulle öelnud, kui kaugele me suudame tööstusfarmides loomade aitamise teemaga Eestis jõuda. Oleme näidanud oma võimekust organisatsioonina suurt hulka loomi kannatustest päästa. Mu paljudele arusaamatuks jääv usk inimeste aitamisvõimesse ja sisemisse headusse on Nähtamatute Loomade aastate vältel kindlasti lausa lademetes kinnitust saanud.

Suurimad väljakutsed nagu karusloomafarmide keelustamine, kanade puurispidamise lõpetamine, tööstusfarmide loomade kannatuste päevavalgele toomine on algatanud debati, mida varem ei peetud. See on toonud valgusvihu kätte loomad, kelle igapäevasest piinast ja kannatusest varem ei räägitud. Selles mõttes võib öelda, et tööstusfarmid kindlasti tänast Nähtamatute Loomade 8. sünnipäeva ei tähista. 🙂

Oleme Nähtamatute Loomadega olnud alati inimeste poolel ja teame, et tarbijat süüdistades loomi tõhusalt ei aita. Vastutusele tuleb võtta tööstusfarmid, ettevõtted, kes loomi piinarikastes tingimustes peavad. Meie, kõik loomadest hoolivad inimesed Eestis üheskoos seisame julmade tööstusfarmide pidamistingimuste vastu ja meie abi vajavate loomade kaitseks.

Need 8 aastat on Nähtamatutes Loomades kokku toonud eriliselt põneva ja tugeva hulga loomasõpru, kes on üheskoos pead kokku ja käed külge pannud, et maailmas midagi head ära teha ja astuda välja nõrgemate kaitseks. Ma poleks osanud unistadagi, kui äge saab olema meie IT tiim, kus targad ja hoolivad inimesed leiavad tehnilisi lahendusi, et kampaaniad loomade aitamiseks tõhusalt saaksid võimalikult laialdaselt levida. Või kui ägedalt hakkab meie kampaaniatiim suuri muutusi ellu kutsuma. Just sellistest inimestest tahadki elus ümbritsetud olla – kes tegutsevad targalt, et palju head teha.

Aga konkurentsitult suurim väärtus Nähtamatute Loomade juures on suur kogukond loomasõpru, kes on loomade aitamise algatuste olulisim käivitav jõud.

Eestis on nii palju häid inimesi, kes tegutsevad, kui kuulevad abivajavate loomade kohta tööstusfarmides. Eriti olulist rolli mängivad püsiannetajad, kes panustavad selle nimel, et töö loomade aitamiseks oleks jätkusuutlik ja mõju jõuaks sinna, kus see enim kasu loomadele toob.

Kuna Nähtamatud Loomad on algusest peale tegelenud võimalikult suure hulga loomade kannatuste leevendamisega, on vahel väljakutse, kuidas Sa räägid näiteks 600 000 kana päästmisest elust kitsas traatpuuris. See arv tundub lihtsalt nii enneolematult suur ja võib tekitada lootusetuse tunne, et kuidas küll ometi saab nii nii suurt hulka elusolendeid aidata. Meie fookus on aga, et ükshaaval loomi päästes jääksimegi seda tööd tegema – seadusi ning tööstusfarmide tööd mõjutades saame aga suurel skaalal loomade elutingimusi parandada.

Kanade puurispidamise keeld on praegu läbimas viimaseid etappe, et sügiseks jõuda Riigikokku arutlusele. Loomasõprade kogukonna töö, mida 8 aastat teinud oleme, on vaikselt vilju kandmas. Üle 60% Eesti jaekettidest on teatanud puurikanade munade müügist loobumisest, sadakond muud toidufirmat ja restorani sinna juurde.

Kui seadus kanade puurispidamise keelustamiseks saab sügisel Riigikogu heakskiidu ja jõustub, on see eriti selge märk, kui palju head targalt pühendunud inimesed korda saata saavad. Algatus on jõudnud erakordselt kaugele tänu heale tööle ja see on üks suurimaid asju, mida täna, Nähtamatute Loomade 8. sünnipäeval põhjust tähistada!

Inimesed, kes tajuvad oma võimu heategusid korda saata, saavad loomade aitamiseks nii palju ära teha. Tööstusfarmides piinlevate loomade kannatuste leevendamine on üks suurimaid väljakutseid ühiskonna parendamisel. Sellise võimsa kogukonnaga pole aga ükski mägi ületamatu.

Aitäh, et juba 8 aastat abivajavaid loomi aitame ja tuult tiibadesse edasisteks üha suuremateks väljakutseteks!

Tööstusfarmi puurikanalast vabadusse päästetud kana – aitäh Nähtamatute Loomade kogukonnale!

Stockmann loobus täielikult puurikanade munade müügist

PRESSITEADE
28.05.2025

Stockmann teatas, et alates sellest aastast on nende kaubamaja täielikult loobunud puurikanade munade müügist.

„Loomade heaolu on meie jaoks väga südamelähedane ning soovime pakkuda oma klientidele vastutustundlikke valikuid. Puurimunade müügist loobumine oli meie jaoks loomulik jätk sellele pühendumusele,“ kommenteeris Stockmanni toidukategooria müügijuht Mairika Juhandi.

Ta lisas, et üleminek eranditult puurivabade munade müügile kulges sujuvalt ja tarbijad on selle muudatuse väga toetavalt vastu võtnud: „Meil on siiralt hea meel, et ka müüginumbrid on püsinud stabiilsed – see kinnitab, et tarbijad hindavad loomade heaolu ning teevad meelsasti vastutustundlikke valikuid.“

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tervitab Stockmanni otsust. “Tegemist on olulise sammuga loomade heaolu suunas ning on hea meel näha tuntud kauplusi oma tootevalikus puurikanade munad vabapidamissüsteemidest munadega asendamas.” ütles Nähtamatudte Loomade tegevjuht Kristina Mering.

Hiljuti teatas ka Maxima, et nende tootevalikus puurikanade mune enam ei ole ning sama eesmärk on lähiajal ka Rimil, Prismal ja Lidlil.

Samal ajal on loomade heaolu probleemidega puurispidamise juures aktiivselt tegelenud ka poliitikud. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras saatis valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, millega keelustatakse puurikanade pidamine Eestis täielikult. “Toetus kanade puuride keelu eelnõule on erakordselt suur. Eesti inimesed hoolivad loomadest ja ootavad väga, et keeld ka päriselt reaalsuseks saaks”, kommenteeris Mering.

ALEKSEI TUROVSKI: “Keelustame julma kanade puurispidamise Eestis.”

PRESSITEADE 08.05.2025

Eesti armastatuim zooloog ja loomalugude jutustaja Aleksei Turovski astub tööstusfarmides kannatavate loomade kaitseks välja.

Aleksei Turovski, kelle hääl on puudutanud eestlaste südameid aastakümneid, kutsub seisma kitsastes tööstusfarmide puurides kannatavate kanade parema tuleviku eest.

“Ma olen elu aeg loomadega töötanud. Ma olen näinud, tundnud, osalenud nende elus. Ma tean, kui nutika ja põneva käitumisega on kodukanad,” selgitab Turovski. “Paraku oleme me tööstuslikes puurides võtnud neilt võimaluse väärikale elule, aga ma olen kindel, et me saame seda olukorda muuta,” lisab ta veendunult.

Teadlikkus sellest, millist piinarikast elu kanad tööstusfarmide kitsastes puurides elavad, on eestlasteni jõudnud viimase paari aasta jooksul. See on tekitanud ühiskonnas soovi viia ellu muutused loomade parema heaolu nimel.

Aleksei Turovski:”Keelustame julma kanade puurispidamise Eestis.”

Endine regionaal- ja põllumajandusminister esitas aasta alguses eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. Just praegu seisab uus valitsus silmitsi otsusega, kas liikuda eelnõuga edasi või mitte.

Nähes ühiskonna suurt toetust, on poliitikutel raske loomadele selg pöörata. “Vähim, mis me saame ja mis me ka peame praegu olukorra parandamiseks tegema, on allkirjastada loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt algatatud petitsioon kanade tööstuspuurides pidamise keelustamiseks,” ütleb Aleksei Turovski.

Allkirjasta petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks: https://toetan.nahtamatudloomad.ee/keelustamekanadepuurispidamise

Kanade puurispidamise keelustamise otsus on Hendrik Terrase laual

15. aprillil esitasime uuele põllumajandusministrile Hendrik Terrasele avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus Eesti hinnatud teadlased, eksperdid, ettevõtted, organisatsioonid ja arvamusliidrid avaldavad tugevat toetust kanade puurispidamise keelustamisele.

Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering ja zooloog Mati Kaal esitavad uuele põllumajandusministrile Hendrik Terrasele avaliku pöördumise

Uus põllumajandusminister ütles, et tema isiklik seisukoht on, et kanad ei peaks puurides elama. Teame aga hästi, et oluline on, mis saab sellest otsusest poliitiliselt. Kas uus valitsus keelustab kanade puurispidamise, mille nimel suur loomasõprade kogukond pikalt tegutsenud on?

Uue koalitsiooni Reformierakond+Eesti 200 käes on otsus, kas ca 600 000 kana pääsevad traatpuuripiinast või jätkub Eestis Euroopa ühe viimasena laialdane kanade puurispidamine.

Avaliku kirja üleandmisel kuulsime nii ministri poolt otse kui ka intervjuude vahendusel, et lõplik otsus selgub koalitsiooni läbirääkimiste käigus.

See tähendab, et hiljemalt mai teiseks pooleks peab olema otsustatud, kas kanade puurispidamise julmal praktikal lubatakse jätkuda või see keelustatakse.

Mis on võimalikud stsenaariumid?

Kanade puurispidamise keeld maandub koalitsioonileppes, mis tähendab, et järgmise kahe aasta jooksul hakkab uus valitsus sellega tegelema
Keeld koalitsioonileppesse küll ei jõua, aga otsustatakse sellega koalitsioonileppeväliselt siiski jätkata (iga algatus leppesse ei jõua, sest teemasid väga palju)
Uue valitsuse põllumajandusminister Hendrik Terras teatab, et kanade puurispidamist Eestis ei keelustata ja jätkub pidamisviis, kus ühe linnu kohta A4 suurune ruum kogu eluks

On hea märk, et uus põllumajandusminister Terras rõhutab intervjuudes oma seisukohti loomade heaolu toeks. Mis aga on päriselt praegu loomade aitamiseks oluline, on see, et need seisukohad väljenduksid ka seadustes, mis loomi julma kohtlemise eest kaitseksid.

Jätkame Nähtamatute Loomade poolt suhtlust ka teiste otsustajatega, et suur loomasõprade kogukonna sõnum jõuaks nende kõrvu, kes lõpuks otsuse langetavad, kas loomad piinadest päästa või mitte.

Selleks, et meie kogukonna hääl poliitikute jaoks veenvam oleks, kogume allkirju uuele petitsioonile kanade puurispidamise keelu toetuseks, mis näitab järjekordselt kui suur avalik huvi loomade heaolu parandamise vastu on. Sinu hääl loeb! https://aitabpuuridest.nahtamatudloomad.ee/

Räsitud kana, kelle päästsime Eesti ühest suurimast puurikanalast. Tegutseme selle nimel, et ükski kana nii kehvades elutingimustes elama ei peaks.

Eksperdid ja mõjuisikud nõuavad minister Terraselt kanade puurispidamise keelustamist

Pressiteade 15.04.2025

Täna hommikul anti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele üle avalik pöördumine “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, mis on saja Eestis tegutseva organisatsiooni, ettevõtte, teadlase, eksperdi ja mõjusa ühiskonnategelase ühisavaldus palvega keelustada kanade puurispidamine.

Kanade puurispidamise keelustamist paluvad 20 tunnustatud looma- ja loodusteadlast, nende hulgas Tallinna loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal, kes osales ka Superministeeriumis pöördumise üleandmisel, hinnatud loomaökoloog ja teaduse populariseerija Tuul Sepp ning armastatud zooloog Aleksei Turovski.

“Need puurid, kus tööstuses kanu peetakse on ju katastroofiliselt väiksed,” põhjendab Turovski oma toetust algatusele. “Kes tahes ei suuda kunagi päriselt harjuda eluga sellistes tingimustes, isegi mitte vastavalt aretatud lind. Ta ei saa elu jooksul isegi oma tiibu välja sirutada, rääkimata teistest elulistelt vajalikest sotsiaalsetest käitumustest,” nendib ta lisaks.

Kohutav vaatepilt kanade elust tööstusfarmide kitsastes puurides on Eestis avalikkuse ette jõudnud viimase paari aasta jooksul. Teadlikkus sellest, millist piinarikast elu need abitud linnud munatootmise nimel elama on sunnitud, on ühiskonda raputanud ja pannud loomade parema heaolu nimel tegutsema inimesi väga erinevatelt elualadelt.

“Pöördumine „100 mõjukat häält loomade kaitseks“ on selge sõnum minister Terrasele viia Eesti lähemale Euroopa eesrindlikele riikidele loomade heaolu vallas ja keelustada kanade puurispidamine,” kommenteerib üleskutset loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Tegemist on teadlaste, ekspertide, ettevõtete, Eesti suurimate vabaühenduste ning arvamusliidrite ootusega regionaal- ja põllumajandusminister Terrasele, et munatootmises tuleb loobuda julmast puurispidamisest. Kanade puurispidamise keelustamine on suurima toetusega kodanikealgatus Eestis ning sellega on oluline jätkata” lisab Mering.

Paljudes Euroopa riikides, sh Saksamaa, Austria, Šveits ja Tšehhi, on kanade puurispidamine keelustatud. Ka meie naaberriigid, sealhulgas Läti ja Leedu, tegutsevad puuridest loobumise suunas. Samal ajal on Eestis endiselt üle 80% munakanadest puurides – see on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas.

Avaliku pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” allkirjastajad on:

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Peakokkade Ühendus

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Vähiravifond Kingitud Elu

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Loomakaitse Selts

Eesti Loomakaitse Liit

Varjupaikade MTÜ

Eesti Roheline Liikumine

Efektiivne Altruism Eesti

MTÜ Kassiabi

Pesaleidja MTÜ

Kelmiküla Kassijaam

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

Tartu Kassikaitse

Eesti Metsloomaühing

MTÜ Väikeste Loomade Abi

Cuesta advokaadibüroo

Rimi Eesti Food

Ragn-Sells Eesti

Gemoss

Biomarket

Reval Cafe

Tuul Sepp, evolutsiooniökoloog

Vallo Tilgar, linnuökoloog

Marko Mägi, linnuökoloog

Veljo Volke, EOÜ linnukaitse ekspert

Kunter Tätte, EOÜ linnukaitse spetsialist

Aarne Tuule, ornitoloog

Margit Päkk, ornitoloog

Renno Nellis, ornitoloog

Jaanus Aua, ornitoloog
Mati Kaal, zooloog

Aleksei Turovski, zooloog

Lennart Lennuk, zooloog

Maris Hindrikson, zooloog

Margo Tannik, zooloog

Liina Remm, zooloog ja looduskaitsebioloog

Triin Tekko, looduskaitsebioloog

Laura Kiiroja, zoosemiootik

Marko Kübarsepp, välibioloog

Kristina Kull, põllumajandusloomade käitumise ja heaolu doktorant

Anne Kahru, ökotoksikoloog

Randel Kreitsberg, ökotoksikoloog ja teaduse populariseerija

Toomas Trapido, bioloog ja pedagoog

Timo Maran, zoosemiootik

Mattias Turovski, keskkonnaeetik

Rein Raud, Tallinna Ülikooli professor

Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor

Joel Jürisson, veterinaar

Triinu Lomp, veterinaar

Hanna Touart, veterinaar

Mart Taggel, veterinaar

Andrus Joost, veterinaar

Maarja Helene Prommik, veterinaar

Elmo Teesaar, veterinaar

Henri Siimon, veterinaar

Liisa Siimon, veterinaar

Anne Saluneem, Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik

Kristiina Taits, Tallinna loomaaia loodushariduse juhtivspetsialist

Mario Traks, loodusturismi eestvedaja

Martin Villig, ettevõtja

Silver Hage, ettevõtja

Kai Realo, tippjuht

Kristjan Peäske, ettevõtja, Eesti toidukultuuri edendaja

Tiina Lokk, PÖFF-i asutaja, diretor ja juhatuse esimees

Marina Kaljurand, Euroopa Parlamendi liige

Liia Hänni, astrofüüsik ja ühiskonnategelane

Ingrid Rüütel, folklorist

Juhan Kivirähk, sotsioloog

Pille Petersoo, sotsioloog

Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist ja kolumnist

Urmo Kübar, vabakonna-aktivist

Andrei Liimets, kodanikuaktivist ja kultuurikriitik

Olav Ehala, helilooja ja pianist

Mari Kalkun, muusik

Hedvig Hanson, muusik

Mari Jürjens, muusik

Andres Kõpper, muusik

Ivo Uukkivi, näitleja

Anu Lamp, näitleja

Liisa Pulk, näitleja

Evelin Võigemast, näitleja

Maiken Pius, näitleja

Alo Kõrve, näitleja

Jaan Tootsen, filmirežissöör ja stsenarist

Anna Hints, filmirežissöör

Marta Pulk, filmirežissöör

Veiko Õunpuu, filmi- ja teatrilavastaja

Ene-Liis Semper, lavastaja, video-ja installatsioonikunstnik

Anni Arro, kokk ja saatejuht

Mart Juur, ajakirjanik, muusikakriitik ja humorist

Andrus Kivirähk, kirjanik

Urmas Vadi, kirjanik

Contra, kirjanik

Hasso Krull, luuletaja

Mart Kangur, luuletaja

Piret Raud, kirjanik

Navitrolla, kunstnik

Peeter Laurits, kunstnik

Kirke Kangro, kunstnik ja illustraator

Kogu pöördumise sisuga on võimalik tutvuda Nähtamatute Loomade kodulehel: nähtamatudloomad.ee

Pildid avaliku pöördumise üleandmisest: https://flic.kr/s/aHBqjC8SH6

Merit Valge Õhtulehes: pall on nüüd Hendrik Terrase väljakul

Arvamusartikkel ilmus 15.04 Õhtulehes – https://www.ohtuleht.ee/1128927/100-mojukamat-haalt-loomade-kaitseks-pall-on-nuud-hendrik-terrase-valjakul

Merit Valge, Nähtamatute Loomade kampaaniajuht

Mõni aasta tagasi jõudsid avalikkuse ette kaadrid Eesti suurimatest puurikanalatest, tuues Eesti inimesteni kohutava vaatepildi, mida seni olid näinud vaid väga vähesed. Traatpuuridesse kokkusurutud kanad, kitsikusest tekkinud haavad ja täielik liikumisvõimaluse puudumine mõjusid šokeerivalt.

See vallandas laiaulatusliku avaliku reaktsiooni: kümned tuhanded Eesti inimesed nõudsid, et riik võtaks loomade kohtlemise osas suuna, mis viiks meid lähemale ülejäänud Euroopale ning keelustaks kanade puurispidamise seadusega.

Täna, peaaegu kaks aastat hiljem, pole lõplikku otsust kanade saatuse osas endiselt tehtud ning ajal, mil meie lapsed värvivad mune ja joonistavad rõõmsaid tibusid, elavad päris kanad endiselt pimedas ja kitsas traatpuuris. Inimesed ei ole nähtut unustanud, ent uue valitsuse poliitikud kahtlevad, kas kanade puurispidamise keelustamisega edasi minna.

Sel teisipäeval anti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele üle pöördumine “100 mõjukat häält loomade kaitseks”, kus eksperdid, ettevõtted ja tuntud ühiskonnategelased kutsuvad üles puurispidamine Eestis lõpetama.

Pall on nüüd Terrase väljakul: kas teha loomade suhtes kaastundlik valik, mis ühtlasi aitaks taastada kadunud usaldust kohaliku toidutootmissüsteemi inimlikkuse vastu, või proovida märkamatult julma süsteemiga jätkata.

Eesti inimesed toetavad loomade kõrgemat heaolu

Kanade puurispidamise küsimus jõudis poliitikuteni rahvaalgatuse kaudu, millele andis lühikese ajaga allkirja 21 421 Eesti inimest. Uuringute järgi toetab puurispidamise keelustamist ligikaudu 80% Eesti elanikest.

Üldise avaliku arvamusega samal seisukohal on ka eksperdid ja ettevõtjad. Pöördumise “100 mõjukat häält loomade kaitseks” taga seisavad veterinaarid, toidutööstuse esindajad, teadlased, vabakonna liikmed ja avaliku elu tegelased.

Näiteks paluvad puurispidamise keelustamist teiste hulgas üle 20 tunnustatud looma- ja loodusteadlase, nende hulgas hinnatud loomaökoloog ja teaduse populariseerija Tuul Sepp, armastatud zooloog Aleksei Turovski ning endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.

Pöördujate seas on ka Eesti toidusektori tipptegijad, näiteks jaekett Rimi ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.

Toetus ei põhine pelgalt emotsioonidel – uuringud näitavad ja eksperdid kinnitavad, et üleminek kõrgema kanade heaoluga munatootmisviisidele on ka majanduslikult jätkusuutlik otsus. Munade hinda mõjutab peamiselt mitte kanade pidamisviis, vaid hoopis sööda hind, ning näiteks õrresüsteemis munade tootmine, kus kana saab vabalt liikuda, on puurispidamisest vaid umbes 10% kallim.

Puurides ei ole heaolu võimalik

Puurides, kus kana peab veetma terve oma elu, on ruumi vaid ühe A4 paberi suuruse jagu – see on umbes sama vähe, kui lind ise oma kehamassiga katab. Ta ei saa sealt mitte kunagi välja, mis põhjustab lisaks lihaste kärbumisele ja liikumispuudusele ka kohutavat frustratsiooni ja meeleheidet.

On raske ette kujutada tunnet, kui ei saaks terve elu jooksul kordagi kõndida, joosta või isegi käsi välja sirutada, nagu kanadel pole võimalik kunagi oma tiibu lehvitada. Rääkimata vigastustest ja sulgede kaotusest, mis lindudel puurivõrede vastu hõõrdumisest tekivad.

Eesti puurimunatootmine näeb tõesti välja selline, et isegi külmema närviga inimene peab pea ära keerama ning munasöömise isu võib pikaks ajaks ära minna.

Puurispidamise keelustamine oleks kasulik ka tootjatele

Kui otsustatakse kanade puurispidamise keelustada, siis antaks tööstusele pikk üleminekuaeg – esimese ettepaneku järgi koguni kümme aastat –, et puuridest loobuda. Ometi on loomatööstuse esindajad sellele tugevalt vastu. Nende väide, et üleminek paneks nad ebasoodsasse konkurentsipositsiooni, ei pea fakte vaadates kuidagi vett. Eesti on üleminekul loomasõbralikumatele pidamisviisidele teiste riikidega võrreldes hoopis viimaste seas.

Kui puuride keelustamine jõustuks 10 aasta pärast, oleks enamik piirkonna tootjaid – sealhulgas Lätis, Leedus ja Poolas – niikuinii juba täielikult üle läinud puurivabale munatootmisele. Läti suurim tootja Balticovo lõpetab puurimunade tootmise 2027. aastaks, Leedus ja Poolas ei müü jaeketid enam puurikanade mune ning tootjad investeerivad juba täna uutesse süsteemidesse.

Puure keelustavad seadused on vastu võtnud mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Taani, Tšehhi, Austria, Saksamaa ja Šveits. Seadusandlik protsess on pooleli Šotimaal ja Sloveenias, arutelud käivad ka Lätis.

Põhja- ja Lääne-Euroopa riigid – näiteks Rootsi, Prantsusmaa, Holland – ei vaja eraldi seadust, sest üleminek loomasõbralikematele süsteemidele on seal juba praegu lõpusirgel ning puurides peetakse veel vaid marginaalne osa kanadest. Eestis seevastu on puurides üle 80% munakanadest – üks kõrgemaid osakaale terves Euroopas.

Seega ei oleks investeering puurivabasse tootmisse tootjatele mitte takistus, vaid konkurentsivõime säilitamise eeltingimus, mis aitaks ka Eesti munatööstusel rahvusvaheliste arengutega kaasas käia.

Otsustamise aeg on käes

Kanade puurispidamise keelustamine oleks üks kaastundlikumaid samme, mida Eesti seadusandlus on loomade heaks teinud. See poleks mitte ainult loomasõbraliku ühiskonna, vaid ka tõhusa demokraatia tähis. Kuigi Eestis on võimalus esitada rahvaalgatusliku petitsioonina Riigikogule teemasid, mida rahvas soovib seadusega muuta, siis kahjuks ei ole eriti palju häid näiteid, kus rahvaalgatuslik ettepanek on päriselt ka seaduseks saanud.

Multitalendist maailmakuulus filantroop Albert Schweitzer on öelnud, et “Üksnes sümpaatia, mida inimene tunneb kõikide elusolendite vastu, teeb temast tõelise inimese.” Zooloog Mati Kaal puudutab seda mõtet kanade puurispidamise kontekstis, kui märgib, et “olukord, kus pea kõikidest liigiomastest käitumisvõimalustest ilma jäetud linnud on muudetud pelgalt munatootmise masinavärgi pidevalt riknevateks detailideks, väljendab kardinaalselt vastupidist suhtumist.”

Toetus muutusele on selgelt olemas – teadlased, ettevõtted ja kümned tuhanded inimesed on oma seisukoha välja öelnud. Munadepühade ajal on kanade olukord eriti teravalt pildis – inimesed küsivad üha uuesti, miks see julm süsteem kestab. Jääb vaid loota, et poliitikud ei venita otsusega ega looda, et teema vaibub, vaid kasutavad võimalust teha samm, milleks ühiskond on näidanud suurt huvi ja valmisolekut.

100 mõjukat häält loomade kaitseks

Avalik pöördumine regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele

Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse ja nõrgemate kaitse väärtustamise suunas. See tähendab, et arvestame rohkem nii ümbritseva keskkonna, looduse kui ka loomadega. Üheks selle praktiliseks näiteks on suurema heaoluga munatootmisele ülemineku soodustamine Eestis.

Usume, et loomadel ja lindudel toidutootmises peab olema võimalus elada neile sobivates tingimustes ilma ebavajalike kannatusteta. Võttes arvesse kanade vabapidamissüsteemides toodetud munade kasvavaid tarbimistrende, lähiriikide üha kasvavat vabapidamise mahtu, kanade puurispidamise keeldu toetavat avalikku arvamust ning vajalike investeeringute mahtu, usume, et Eestil oleks kasulik loobuda munakanade puurispidamisest ning minna üle munatootmisele vabapidamissüsteemides.

Miks tuleks kanade puurispidamisest loobuda?

Kanade puurides pidamine on nii julm, et see on paljudes riikides, näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal ja Taanis, seadusega keelatud.
Kui teised Euroopa riigid toodavad mune pigem kõrgema heaoluga süsteemides, siis Eestis on rekordiliselt suur puurikanade osakaal. Eestis peetakse munakanu puurides osakaalu poolest keskmiselt kaks korda rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides.
Puurispidamisele on olemas hea alternatiiv – vabapidamissüsteemid, kus on tagatud lindude heaolu ja mis on ka piisava tootmismahuga, et katta riigi kanamunade vajadus. Teiste riikide kogemus näitab, et puurisüsteemi keelustamine ei tõsta märkimisväärselt munade hinda.
Ühelt poolt on muutumas tarbijate käitumine, kes on aina enam hakanud eelistama lindude heaolu arvestavalt toodetud mune, ning teiselt poolt on sajad rahvusvahelised ja kohalikud toidusektori ettevõtted teinud otsuse lähiaastatel puurikanamunade kasutamisest täielikult loobuda.
Ettevõtete loobumisega puurikanamunade müügist mitmekordistub lähiaastatel lindude heaolu arvestavalt toodetud munade nõudlus. Puurikanalate keelustamine Eestis suurendaks vastutustundlikult toodetud munade kättesaadavust, annaks meie ühiskonnalt selge sõnumi, et väärtustame eetiliselt toodetud toitu, ning aitaks kohalikel tootjatel säilitada oma konkurentsipositsioon.
Kanade heaolu ei ole puurisüsteemis tagatud. Enamik inimesi on näinud kanu taluhoovis askeldamas – neile meeldib pinnast kraapida, sealt nokkides toitu otsida, ennast liiva sees puhastada ja ööseks kõrgemale magama minna. Puurides ei ole millekski selliseks mingit võimalust.
Üleminek vabapidamissüsteemidele on Eesti farmipidajatele jõukohane ning ei tõsta tarbijate jaoks märkimisväärselt muna hinda. Õrrekanamunad maksavad keskmiselt umbes 10% rohkem kui puurikanamunad.
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et suurem osa Eesti inimestest (78%) toetab kanade puurispidamise keelustamist (Norstat, 2023).
Euroopa loomade heaolu teadlased on ühesel seisukohal, et puurisüsteemis ei ole lindude heaolu võimalik tagada.

Eeltoodule tuginedes toetame ettepanekut keelata Eestis munakanade puurispidamine.

Allkirjastajad:

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Peakokkade Ühendus

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Vähiravifond Kingitud Elu

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Loomakaitse Selts

Eesti Loomakaitse Liit

Varjupaikade MTÜ

Eesti Roheline Liikumine

Efektiivne Altruism Eesti

MTÜ Kassiabi

Pesaleidja MTÜ

Kelmiküla Kassijaam

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

Tartu Kassikaitse

Eesti Metsloomaühing

MTÜ Väikeste Loomade Abi

Cuesta advokaadibüroo

Rimi Eesti Food

Ragn-Sells Eesti

Gemoss

Biomarket

Reval Cafe

Tuul Sepp, evolutsiooniökoloog

Vallo Tilgar, linnuökoloog

Marko Mägi, linnuökoloog

Veljo Volke, EOÜ linnukaitse ekspert

Kunter Tätte, EOÜ linnukaitse spetsialist

Aarne Tuule, ornitoloog

Margit Päkk, ornitoloog

Renno Nellis, ornitoloog

Jaanus Aua, ornitoloog

Mati Kaal, zooloog

Aleksei Turovski, zooloog

Lennart Lennuk, zooloog

Maris Hindrikson, zooloog

Margo Tannik, zooloog

Liina Remm, zooloog ja looduskaitsebioloog

Triin Tekko, looduskaitsebioloog

Laura Kiiroja, zoosemiootik

Marko Kübarsepp, välibioloog

Kristina Kull, põllumajandusloomade käitumise ja heaolu doktorant

Anne Kahru, ökotoksikoloog

Randel Kreitsberg, ökotoksikoloog ja teaduse populariseerija

Toomas Trapido, bioloog ja pedagoog

Timo Maran, zoosemiootik

Mattias Turovski, keskkonnaeetik

Rein Raud, Tallinna Ülikooli professor

Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor

Joel Jürisson, veterinaar

Triinu Lomp, veterinaar

Hanna Touart, veterinaar

Mart Taggel, veterinaar

Andrus Joost, veterinaar

Maarja Helene Prommik, veterinaar

Elmo Teesaar, veterinaar

Henri Siimon, veterinaar

Liisa Siimon, veterinaar

Anne Saluneem, Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik

Kristiina Taits, Tallinna loomaaia loodushariduse juhtivspetsialist

Mario Traks, loodusturismi eestvedaja

Martin Villig, ettevõtja

Silver Hage, ettevõtja

Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees

Kristjan Peäske, ettevõtja, Eesti toidukultuuri edendaja

Tiina Lokk, PÖFF-i asutaja, diretor ja juhatuse esimees

Marina Kaljurand, Euroopa Parlamendi liige

Liia Hänni, astrofüüsik ja ühiskonnategelane

Ingrid Rüütel, folklorist

Juhan Kivirähk, sotsioloog

Pille Petersoo, sotsioloog

Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist ja kolumnist

Urmo Kübar, vabakonna-aktivist

Andrei Liimets, kodanikuaktivist ja kultuurikriitik

Olav Ehala, helilooja ja pianist

Mari Kalkun, muusik

Hedvig Hanson, muusik

Mari Jürjens, muusik

Andres Kõpper, muusik

Ivo Uukkivi, näitleja

Anu Lamp, näitleja

Liisa Pulk, näitleja

Evelin Võigemast, näitleja

Maiken Pius, näitleja

Alo Kõrve, näitleja

Jaan Tootsen, filmirežissöör ja stsenarist

Anna Hints, filmirežissöör

Marta Pulk, filmirežissöör

Veiko Õunpuu, filmi- ja teatrilavastaja

Ene-Liis Semper, lavastaja, video-ja installatsioonikunstnik

Anni Arro, kokk ja saatejuht

Mart Juur, ajakirjanik, muusikakriitik ja humorist

Andrus Kivirähk, kirjanik

Urmas Vadi, kirjanik

Contra, kirjanik

Hasso Krull, luuletaja

Mart Kangur, luuletaja

Piret Raud, kirjanik

Navitrolla, kunstnik

Peeter Laurits, kunstnik

Kirke Kangro, kunstnik ja illustraator

Puurikanalas töötanud salaagent: julmus pühademunade taga

Eestlased on usuleige rahvas, kuid ühest pikendatud nädalavahetusest, mil perega kvaliteetaega veeta, ei ütleks keegi meist ära. Seetõttu veedetakse ülestõusmispühad enamasti pere keskel ja on vähe inimesi, kelle ostukorvi sellel ajal mõni karp kanamune ei satuks. On ju need pühad peamiselt tuntudki kui munadepühad.

Kust munad tulevad, teab öelda iga lapski – muna muneb kana. Ja silme ette kangastub taluhoovi õuel ringi uudistavad ja nokkivad kanad. Nii mõnelgi meist on õnn teada mõnda talunikku, kellelt otse värskeimaid ja täisväärtuslikku kanaelu nautivate kanade mune saada.

Paraku on kurb tõsiasi, et tööstuslikult toodetakse üle 80 % kanamunadest Eestis süsteemis, kus kanadel puuduvad igasugused võimalused tavapäraseid kanaasju ajada ehk loomuomaselt käituda.

Nagu nii mõnigi lugeja juba ära arvas, pean silmas kanade puurides pidamist. Lisan aga kohe ka ühe hea uudise, nimelt võib Eestist saada järgmine riik, kus selline tootmisviis keelustatakse ja minnakse ülemineku perioodi vältel üle kanade õrre-, vabapidamisele ja mahepõllumajanduslikule tootmisele.

Kuidas täpselt kanade puurispidamine välja näeb, on oma silmaga näinud vaid vähesed. Selleks, et inimesed teaksid, milline puurimunatootmine seestpoolt välja näeb ja saaksid mune ostes teadliku valiku teha, käisin Eesti puurikanalates toimuvat talitajana dokumenteerimas.

Võikad kaadrid koos asjaosaliste kommentaaridega avalikustati ETV saates “Pealtnägija”. Vaatepildid, mille tunnistajaks ma farmitöölisena kanalates olin, olid nii õõvastavad, et teleekraanile jõudsid nii mõnedki kaadrid vaid udustatult.

Kõikide meeltega puuriridade vahel kogetu oli paraku veelgi südantlõhestavam. Ühes kanalas võib koos olla kuni 50 000 hirmunud lindu, kes ei saa kunagi tunda päikesepaistet ega maapinda oma jalge all. Selle asemel ümbritsevad neid igast küljest puurivõred, mille vastu nad pidevalt põgeneda soovides põrkavad.

Kümnete tuhandete kanade trampimine ja kisa tekitavad ka endas stressi, eriti kui tööjuhis näeb ette taskulambi abil nelja korruse peal olevate puuriridade valgustamist, et leida üles järjekordsed hukkunud linnud. Äkilise valguse ja inimese mööda tormamise peale nimelt kanad ehmuvad, sellest ka vastu puurilage lendamine, kisa ja üksteisest üle trampimine.

Mina olin selle hulluse tunnistajaks võrdlemisi lühikest aega, kuid kanade jaoks on see kõik, mida nad oma elu jooksul kogevad. Pidevast stressist ja muu tegevusvõimaluse puudumise tõttu hakatakse nõrgemaid linde nokkima, mis viib aeglase ja piinarikka surmani. Mõni nägi välja kui sõjaveteran, puuduvate varvaste ja paistetanud jalgadega, haavadega tiivanukil või seljal, sulestikust järel vaid mõni roots ning silmades pilk, mis näis mind, inimest, põlgusega vaatavat.

Tean, et inimesed hoolivad ega tahaks sellist lindude julma kohtlemist toetada. Esimese sammuna ongi oluline teha kindel otsus ja jätta puuris peetavate kanade munad ostmata.

Need tunneb kõige kindlamalt ära munal oleva templi esimese numbri järgi: kui see on 3, siis elab selle munenud kana puuris. Kui number on 2, 1 või 0, siis need on vastavalt õrrekanadelt, vabalt või mahepõllumajanduslikult peetavatelt kanadelt. Seega, mida väiksem number, seda õnnelikum kana.

Lisaks on oluline oma poolehoidu puurispidamise keelustamisele näidata allkirjastades petitsiooni. Poliitikutele on oluline näha, et inimesi, kes farmiloomadele paremaid elutingimusi tahavad, on palju.

Jättes saabuvatel munadepühadel puuridest tulnud munad ostmata, annad omapoolse signaali, et isegi rõõmsate pühade ajal, mille keskmes on munade värvimine ja koksimine, ei ole me unustanud endast nõrgemaid.

Teeme üheskoos nii, et Eestis saaks vastu võetud seadus, mis ütleb, et meie munakanad väärivad samuti elust rõõmu tundmist, andes neile võimaluse liikuda, ümbrust avastada, allapanul siblida, õrrel puhata, liivavanne võtta ja ehk ka õues värsket õhku hingata ja looduslikul pinnasel päikesepaistet nautida. Nii saabub mõne aasta pärast aeg, mil saame kõik südamerahus Eesti tootjate mune osta, teades, et muna tuleb kanalt, kes on saanud olla kana.