Tere, Raul
Mina olen Selveri tibu. Sa pole ilmselt minust kuulnud, kuid mina olen kuulnud Sinust palju head. Oled tubli ja töökas mees, tänu kellele on Kaubamaja Grupp üks edukamaid Eesti ettevõtteid.
Pöördun Sinu poole suure murega.
Rääkisin Rimi tibudega, kes hakkavad peagi kolima oma pisikestest puuridest uhiuuele õrrele. Nad on väga õnnelikud, et peagi saavad nad elus esimest korda tiibu sirutada ning end ümber pöörata. Mõtle, kui uhke! Ma ei teadnudki, et see on võimalik.
Raul, ma ei taha nuriseda. Mulle meeldib väga Selveri kliente oma munadega rõõmustada. Tahan, et kõik lapsed saaksid pühapäeva hommikul nautida kuldkollaseid pannkooke maasikamoosiga. Kuid ma ei tea, kui kaua ma jaksan seda rõõmu tuua.
Kui aus olla, siis olen ma väga haige. Enamus päevi ma ainult nutan, sest mu jalad jäävad puurivõrede vahele kinni, mis teeb mulle suurt valu. Kuna olen veidi pisem, siis teised tallavad mu peal. Mul on tulnud ka kole köha ja palavik, kuna minu puur on väga külm ja räpane.
Kas Sa palun räägiksid heade inimestega Selveris ja Kaubamaja Toidumaailmas, et nad paneksid pead kokku ja mõtleksid välja, kuidas meie, tibud, saaksime samuti kolida õrrele, et oma tööd veelgi paremini teha ning mitte enam kannatada.
Tean, Raul, et Sul on kindlasti kiire, kuid minu häält ei kuule peale Sinu keegi. Sinu kui juhi sõna võtaksid kõik toredad Selveri ja Kaubamajade Toidumaailma inimesed kindlasti kuulda.
Palun aita mind, Raul.
PS. Head inimesed Nähtamatutes Loomades tahaksid Sinuga lähiajal väga kohtuda, et rääkida lähemalt, kuidas Sa mind aidata saaksid. Millal Sulle sobiks?
Puurikanad veedavad terve oma elu umbes A4 suurusel pinnal, kus neil puudub võimalus ringi liikuda ja tiibu sirutada. Selline on paraku nende igapäevane reaalsus.
