Nähtamatud Loomad

Tibupõlv

Tere, mina olen Margot. Koorusin täna ühe munafarmi haudejaamas. Kolm nädalat tagasi, kui olin veel munakoore sees, võeti mind ema juurest ära ning sest saati on mind hoitud siin kunstlikus keskkonnas. Munast väljumine osutus päris keeruliseks: pidin kogu koore üksi nokaga katki tegema, sest ema ei olnud siin, kes oleks muidu mind aidanud. Minu ümber koorus samal ajal ka palju teisi õdesid-vendi, nüüd siutsume suures segaduses üksteise võidu ja otsime ema. Aga ema ei näe meist keegi kunagi.

• 

Üsna pea tõstetakse mind koos teistega konveierilindile. Inimkäsi hakkab noppima meie seast välja poisstibusid: kuna suurest peast ei suuda kuked muneda, on nad munafarmi jaoks kasutud ja hukatakse pärast koorumist. Farmitöötaja lükkab poisid kõrvale kiirete teradega purustajasse. Varem kasutati siin hukkamiseks gaasi, kuid nüüd purustajat, sest seda peetakse humaansemaks. Õnneks sündisin mina tüdrukuna ja pääsen konveierilt eluga.

Kümne päeva pärast surutakse mul tulikuum tera läbi noka ja lõigatakse kolmandik sellest maha. Selle abil valmistatakse mind ette puurieluks, et ma ei hakkaks kitsas puuris suure stressi tõttu teisi kanu nokkima. Kuna noka sees on palju närve, teeb see kõik veel pikka aega suurt valu.

Järgmisel päeval tehakse mulle vaktsiinisüst ja parasiiditõrje. Süstimine on ebamugav, ärritab nahka ning teeb haiget. Kuid ilma vaktsiinita ei jääks ma kindlasti puurikanalas ellu, kuna külg külje kõrval elades levib paratamatult rohkelt haigusi ja parasiite. Kui ma peaks siiski haigeks jääma, siis hukatakse nii mind kui ka kõik mu õed.

Kuna ma ei suuda pärast koorumist veel muneda, transporditakse mind haudejaamast kasvatamise hoonesse. Veedan seal neli kuud – kogun jõudu ja kasvatan tiheda sulestiku –, kuni olen sirgunud munafarmi jaoks tööealiseks. Siis transporditakse mind tootmishoonesse.

Munemisiga

Tootmishoones elan ühes traatpuuris koos 60 kanaõega. Lisaks on puuris madal õrs, pesakast, väike kogus põhku ja küüneteritaja. Eluruum on jubedalt kitsas, mulle on antud elamiseks vaid A4-paberi suurune ala. Trügimist on palju ning tihti olen ma nii nurka surutud, et ei jõua ei pesakasti ega õrreni. Tahaksin nii väga nokkida, uurida, kraapida, ehitada pesa, võtta liivavanne ja lehvitada tiibu, nii nagu kõik kanad, kuid siin puuris on see võimatu. Stress on suur.

• 

Hoone on täiesti kinnine, siia ei pääse kunagi looduslikku õhku ega valgust. Lambivalgus on küll sume, kuid seda lülitatakse harva välja: “päev” kestab minu jaoks ühtejutti 24 tundi, millele järgneb 8-tunnine pime “puhkeaeg”. Selline une ja ärkveloleku tsükkel ei ole minu jaoks loomulik, aga munafarm sunnib mind niimoodi elama, sest neil on vaja, et ma muudkui muneksin.

Viimane kaagutus

Olen elanud siin kitsas puuris ühtejärge terve aasta. Selle aja jooksul olen munenud umbes 300 muna. Selline ebaloomulik jõudlus on saavutatud pideva aretustöö kaudu, sest munafarm tahab saada ühe kana käest üha kiiremini üha rohkem mune. Näiteks mu esiemad, kes elasid täiesti loomulikus keskkonnas, munesid kõigest 5–12 muna aastas.

Kuid nüüd on mu munemiskiirus vähenenud, mis tähendab, et olen muutunud munafarmi jaoks kasutuks. Töötaja eemaldab mu puurist: saan esimest korda puurist välja ja lõpuks ometi tiibu sirutada! Kuid see rõõm jääb üürikeseks, sest mind ootab ees viimane pikk autosõit, seekord tapamajja.

Kuidas oleks mu elu olnud parem, kui oleksin sündinud puurivaba tootmisega munafarmis?

Mina elasin terve elu õnnetult kitsas puuris, aga kas see on paratamatus? Kas mul, tööstuslikul munakanal on võimalik elada teistsuguses keskkonnas, kus on vähem kannatusi? Jah!

Õrrekanalas asuvad õrred mitmel tasandil, kus saab turnida ja olla soovi korral rahulikult omaette. Elupind on märksa suurem ning mul oleks ruumi ja võimalust ringi liikuda ja uudistada. Põhk katab kogu põrandat. Pesakastid on eraldi alal, kus saab ka juua. Stressi oleks mul kindlasti vähem.

Vabapidamisega kanalas saaksin ma täiesti vabalt ringi liikuda. Mul oleks eraldi ruum õrte ja pesadega ning ligipääs aedikusse, kus saan lehvitada tiibu, siblida ringi, kraapida maad ja teha kõike muud, mis pakub rõõmu. Aedikutes on tihti ka puid ja kuute, mis muudavad uudistamise veelgi huvitavamaks.

Mahemajanduse kanalas oleks mul sama head elutingimused kui vabapidamise omas ning lisaks saaksin süüa mahetoitu.

Sina saad Margotit ja teisi temasuguseid kanu aidata, kui eelistad puurivabu mune! Jäta poodi minnes puurimunad ostmata ja kindlusta kanadele puurivaba tulevik!

• 

• 

Pea kogu inimkonna ajaloo vältel on peamiseks toiduga seotud probleemiks olnud selle puudus, mitte üleküllus. Täna soovitatakse iseäranis loomse toidu tarbimist tuntavalt vähendada ja seda väga erinevatel kaalutlustel, tervisest keskkonna ja loomade heaoluni. Liha on aga maitsev, traditsiooniline ja harjumuspärane toit, milleta suurem osa eestlasi oma toidulauda ette ei kujuta.

Mis oleks, kui liha ei jõuaks lauale farmist, vaid laborist? Kui selle koostist saaks kohandada inimese tervisele võimalikult kasulikuks? Kui liha maitseomadused saaksid olla praegusest veelgi paremad? Sellised küsimused ei ole enam teadusulme pärusmaa – vastused peituvad nn puhta liha tehnoloogias, mis õige pea revolutsioonina toidutööstust haarata tõotab.

Mitte lihaasendaja, vaid päris liha

Kui oled üks neist, kelle käsi kohe kuidagi saslõki asemel sojakotletti või tofut grillima ei tõuse, siis on puhas liha midagi just sulle. Erinevalt paljudest taimsetest lihaasendajatest ei ole puhas liha mitte alternatiivtoode, vaid päris liha – erinev on vaid selle tootmisprotsess. Puhast liha kasvatatakse elavalt loomalt võetud tüvirakkude proovist steriilses, puhtas kasvukeskkonnas – ilma antibiootikumide või kasvuhormoonideta, mida tööstuses vahel loomadele manustatakse.

Eelistaksid punast liha süüa igapäevaselt lõuna-, õhtu- ja tegelikult ka hommikusöögiks, seejuures aga mitte südamehaiguste riskigruppi sattuda? Puu- ja köögiviljade tarbimist loomulikult unustada ei tohi, ent puhtal lihal on tervise seisukohast mitmeid eeliseid. Liha kasvatamine kontrollitud tingimustes tähendab, et vähendada saab liha tervistkahjustavaid omadusi, näiteks küllastunud rasvhapete sisaldust. Samuti ei pea kartma haigusi: puhtast lihast saab veiseliha tartari valmistada ilma igasuguse hirmuta järjekordse salmonelloosiskandaali ees. Parandada saab koguni liha maitseomadusi ja tekstuuri, mis kahtlemata paelub neid, keda lapsepõlves söödud pekitükikestega supid ja mulgipudrud endiselt õudusunenägudes kummitavad.

Ka juhtivad lihatootjad investeerivad alternatiividesse

„Rakutasandi põllumajanduse” edusammudele annab hoogu suurettevõtete aina kasvav huvi puhta liha vastu. USA suurim lihatootja Tyson Foods on investeerinud laboriliha arendamisesse märkimisväärseid summasid. Sama on teinud PHW Group – üks Euroopa suurimaid linnuliha tootjaid – ja paljud teised. Ühtlasi toetavad puhta liha arengut mitmed riskikapitalifondid ja erainvestorid, sealhulgas miljardärid Bill Gates ja Richard Branson.

Millal puhtast lihast steigi aga kodupoe lihaletilt kaasa haarata saaks? Kui 2013. aastal Londonis esimest laboris kasvatatud burgerit esitleti, oli selle tootmiseks kulunud üle kahe aasta ja rohkem kui 300 000 dollarit. Tänaseks on puhta liha hind sadu kordi langenud. Valdkonna asjatundjad ennustavad, et puhas liha jõuab massidesse aastaks 2025 – mõnede prognooside kohaselt isegi juba aastal 2021.

Artikkel ilmus 5. oktoobril 2018 Eesti Päevalehe ja Delfi arvamusveebis.

Nähtamatud Loomad korraldas septembri lõpus paneeldiskussiooni arutamaks taimetoidu kasvava trendi üle restoranide perspektiivist. Paneeldiskussiooni kutsusime Vapiano turundusjuhi ja partneri Tarvo Jaansoo, Sushi plaza turundusjuhi Sevil Šukjurova ning Kohvik Krooni turundusjuhi Maria Berensi. Paneeli modereeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.

Üritus oli soojenduseks ja sissejuhatuseks 6. oktoobril toimuvale rahvusvahelisele tulevikutoidu teemalisele konverentsile Food Innovation Summit.*

Järgnevalt teeme väikese kokkuvõtte mõnedest teemadest, mis paneelil jutuks tulid.

Arutellu kutsutud säravad restoranipidajad olid kardinaalselt erinevad nii oma tausta kui restorani ärimudeli osas, ent neid kõiki ühendas arusaam, et restoran peab olema sotsiaalselt vastutustundlik, toit peab olema maitsev ning igal külastajal peab olema võimalik endale menüüst midagi meelepärast leida. Söömist peab tähistama, toidul peab olema ilu, värvi ja maitset!

Tõdeti, et märgid restoranidele taimetoidu populaarsuse ulatuslikust kasvust hakkasid ilmnema 2 – 3 aastat tagasi, kui paljud kliendid hakkasid paluma enda toidust loomseid koostisosi välja jätta. Mingil hetkel ei ole restoranidel enam mõistlik ignoreerida täitmata turuosa, mida ilmestab Kohvik Krooni kliendi meeldejääv tellimus: “kanapannkook, aga ilma kanata, palun!”

Kogu oma restorani kontseptsiooniga saab välja näidata suhtumist sotsiaalsesse vastutusse, loomadesse ja inimeste tervisesse! Kui Tarvo teatas üritusel, et restoran Vapiano plaanib lähiajal täielikult üle minna puurivabade munade kasutamisele, siis Maria ütles, et Kohvik Kroon on algusest peale kasutanud ainult naabri tagaõue mune. Sushi Plaza otsustas aga enda ketis juba mõni aeg tagasi täielikult loobuda veiselihast.

Turundamisest rääkides tõi Tarvo Jaansoo välja, et palju klassikalisi itaalia köögi pärle on tegelikult puhas taimetoit, aga seda pole lihtsalt siiamaani niimoodi nimetatud. Viimastel aastatel on aga Vapianos hakatud kõiki taimseid toite vastavalt tähistama, et kliendil oleks võimalikult mugav valikuid teha.

Samas on palju ka selliseid kliente, keda roogade taimne märgistus paneb uskuma, et see roog on mõeldud ainult veganitele. Sevil toob näite Vana Villemi pubist, kus mõnda aega menüüs olnud veganburgerist loobuti, kuna see ei kutsunud inimesi ostma. Iseasi on see, kas asi on burgeris või vales turunduses.

Erinevatele andmetele toetudes võib arvata, et Eestis on täistaimetoitlasi umbes 4%, millest võib järeldada, et taimsed toidud ei saaks olla sedavõrd populaarsed, kui neid tarbiksid vaid veganid. Huvi taimse toidu vastu kasvab jõuliselt ja puudutab kogu elanikkonda ning kõigi paneelis osalenud restoranide jaoks on taimetoidu menüü end ka äriliselt väga hästi ära tasunud! Samas ei tohi unustada, et ka veganitele ei maitse halb vegantoit ehk toit peab alati olema huvitav ja hea! Nähtamatud Loomad tegutseb selle nimel, et rohkem inimesi eelistaksid kas väljas süües või kodus kokates taimseid toite ja retsepte ja vähendaksid seeläbi lihatarbimist. Meil oli hea meel kuulda, et selline trend valitseb ka restoranisektoris, mida kinnitasid Vapiano, Sushi Plaza ja Krooni esindajad.

Kohtumiseni Food Innovation Summitil!

* Food Innovation Summitile tuleb taimse toidutööstuse arengutest rääkima ja mõtteid vahetama väga palju erinevaid rahvusvahelisi tulevikukujundajaid, nende hulgas ka näiteks Mosa Meatsi esindaja, kes on ainuke ettevõte Euroopas, kes tegeleb laboriliha kasvatamisega. Rohkem infot tulevikutoidu konverentsi Food Innovation Summit kohta leiab:

https://nahtamatudloomad.ee/foodinnovationsummit/.

Kiirusta, sest üritusele registreerumine käib täies hoos!