Meil on rõõm kutsuda Sind juba üheteistkümnendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub teisipäeval, 30. oktoobril kell 18:30 Domus Dorpatensises (Raekoja plats 1). Seekordseks külalisesinejaks on Silja Kana, kes teeb ettekande loomatööstuste keskkonnamõjudest ning loomsete toodete ökoloogilisest jalajäljest.
Silja Kana on Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur ja Eestimaa Looduse Fondi põllumajandusekspert. Ta räägib muuhulgas põhjustest, miks on keskkonna vaatevinklist oluline tarbida vähem liha.
Ettekande järel on kõigil võimalus küsida küsimusi ning osaleda ühises arutelus! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Selleks soovitame varuda kaasa sularaha! Vaata meie heategevuspoodi siit:
Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume Tartu Nähtamatute Loomade õhtul 30. oktoobril kell 18:30!
Oled oodatud juba kümnendale Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub neljapäeval, 4. oktoobril kell 18:30 Domus Dorpatensises (aadressil Raekoja plats 1)!
Näitame satiirimaigulist komöödiafilmi (Simon Amstell, 2017, “Carnage”). Milline oleks tulevikumaailm, kus keegi enam loomi toiduks ei tarbi? Mida arvaksid sellise maailma inimesed mineviku loomatööstusest? “Carnage” käsitleb just selliseid küsimusi – seda aga niivõrd humoorikas võtmes, et ole valmis valju häälega naerma!
Filmile järgneb teemakohane arutelu, kus kõik on oodatud mõtteid jagama! Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik organisatsiooni tegevusega lähemalt tutvuda ja osta heategevuslikke meeneid (selle jaoks soovitame varuda sularaha).
Üritus on kõigile tasuta!
Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume Nähtamatute Loomade õhtul 4. oktoobril kell 18.30 Domus Dorpatensises!
Pea kogu inimkonna ajaloo vältel on peamiseks toiduga seotud probleemiks olnud selle puudus, mitte üleküllus. Täna soovitatakse iseäranis loomse toidu tarbimist tuntavalt vähendada ja seda väga erinevatel kaalutlustel, tervisest keskkonna ja loomade heaoluni. Liha on aga maitsev, traditsiooniline ja harjumuspärane toit, milleta suurem osa eestlasi oma toidulauda ette ei kujuta.
Mis oleks, kui liha ei jõuaks lauale farmist, vaid laborist? Kui selle koostist saaks kohandada inimese tervisele võimalikult kasulikuks? Kui liha maitseomadused saaksid olla praegusest veelgi paremad? Sellised küsimused ei ole enam teadusulme pärusmaa – vastused peituvad nn puhta liha tehnoloogias, mis õige pea revolutsioonina toidutööstust haarata tõotab.
Mitte lihaasendaja, vaid päris liha
Kui oled üks neist, kelle käsi kohe kuidagi saslõki asemel sojakotletti või tofut grillima ei tõuse, siis on puhas liha midagi just sulle. Erinevalt paljudest taimsetest lihaasendajatest ei ole puhas liha mitte alternatiivtoode, vaid päris liha – erinev on vaid selle tootmisprotsess. Puhast liha kasvatatakse elavalt loomalt võetud tüvirakkude proovist steriilses, puhtas kasvukeskkonnas – ilma antibiootikumide või kasvuhormoonideta, mida tööstuses vahel loomadele manustatakse.
Eelistaksid punast liha süüa igapäevaselt lõuna-, õhtu- ja tegelikult ka hommikusöögiks, seejuures aga mitte südamehaiguste riskigruppi sattuda? Puu- ja köögiviljade tarbimist loomulikult unustada ei tohi, ent puhtal lihal on tervise seisukohast mitmeid eeliseid. Liha kasvatamine kontrollitud tingimustes tähendab, et vähendada saab liha tervistkahjustavaid omadusi, näiteks küllastunud rasvhapete sisaldust. Samuti ei pea kartma haigusi: puhtast lihast saab veiseliha tartari valmistada ilma igasuguse hirmuta järjekordse salmonelloosiskandaali ees. Parandada saab koguni liha maitseomadusi ja tekstuuri, mis kahtlemata paelub neid, keda lapsepõlves söödud pekitükikestega supid ja mulgipudrud endiselt õudusunenägudes kummitavad.
Ka juhtivad lihatootjad investeerivad alternatiividesse
„Rakutasandi põllumajanduse” edusammudele annab hoogu suurettevõtete aina kasvav huvi puhta liha vastu. USA suurim lihatootja Tyson Foods on investeerinud laboriliha arendamisesse märkimisväärseid summasid. Sama on teinud PHW Group – üks Euroopa suurimaid linnuliha tootjaid – ja paljud teised. Ühtlasi toetavad puhta liha arengut mitmed riskikapitalifondid ja erainvestorid, sealhulgas miljardärid Bill Gates ja Richard Branson.
Millal puhtast lihast steigi aga kodupoe lihaletilt kaasa haarata saaks? Kui 2013. aastal Londonis esimest laboris kasvatatud burgerit esitleti, oli selle tootmiseks kulunud üle kahe aasta ja rohkem kui 300 000 dollarit. Tänaseks on puhta liha hind sadu kordi langenud. Valdkonna asjatundjad ennustavad, et puhas liha jõuab massidesse aastaks 2025 – mõnede prognooside kohaselt isegi juba aastal 2021.
6. oktoobril toimub Tallinnas Euroopa hotellis toidukonverents Food Innovation Summit, mis käsitleb taimse toidu kasvavat trendi toidutööstuses ja uusi innovatsioone lihatoodete valdkonnas. Konverentsil astub muuhulgas üles USA toiduorganisatsiooni rahvusvaheliste suhete juht Nicole Rawling, kes arendab koostöös erinevate riikidega üle maailma nii taimset liha kui ka loomarakkudest laboris kasvatatud liha.
Lisaks rahvusvahelistele esinejatele Ameerikast, Suurbritanniast, Hollandist ja Saksamaalt astuvad konverentsil üles ka Eesti toidusektori esindajad, näiteks Rimi, Vapiano ja Olerexi esindajad. Sellest, et eestlased tarbivad praegu soovitatust ligi kaks korda rohkem lihatooteid, räägib üritusel Tervise Arengu Instituut.
Food Innovation Summiti ettekannetes ja paneeldiskussioonides arutavad eksperdid ja toiduorganisatsioonide- ja ettevõtete esindajad toidutööstuse tuleviku ja jätkusuutlike viiside üle, kuidas elanikkond ära toita. Lisaks käsitletakse ka taimsete toodete kasvavat trendi ja selle võimalikke mõjusid toidusektorile.
“Arvestades taimste lihatoodete hüppelist populaarsuse kasvu üle maailma, on mul hea meel, et tehnoloogilise innovatsiooni poolest tuntud Eesti on samuti teema lauale võtnud,” kommenteeris maailma ühe juhtiva toiduorganisatsiooni The Good Food Institute’i rahvusvaheliste suhete juht Nicole Rawling USAst.
Food Inovation Summiti projektijuht Kristina Mering tõdes, et sellist konverentsi ei ole Eestis varem toimunud. “Laboris kasvatatud puhas liha on ka rahvusvahelisel areenil nii uus asi, et konverentsi tulevad kuulama inimesed üle Euroopa,” lisas Mering.
Konverentsile on oodatud nii toidutööstuse esindajad kui ka toidutuleviku huvilised tarbijate hulgast. Registreeruda ja pileteid osta saab kuni 3. oktoobrini konverentsi kodulehel – https://nahtamatudloomad.ee/foodinnovationsummit/
Nähtamatud Loomad korraldas septembri lõpus paneeldiskussiooni arutamaks taimetoidu kasvava trendi üle restoranide perspektiivist. Paneeldiskussiooni kutsusime Vapiano turundusjuhi ja partneri Tarvo Jaansoo, Sushi plaza turundusjuhi Sevil Šukjurova ning Kohvik Krooni turundusjuhi Maria Berensi. Paneeli modereeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Foto: Vasakult Vapiano esindaja Tarvo Jaansoo, Kohvik Krooni esindaja Maria Berens, Sushi Plaza esindaja Sevil Šukjurova ning moderaator Kristina Mering
Üritus oli soojenduseks ja sissejuhatuseks 6. oktoobril toimuvale rahvusvahelisele tulevikutoidu teemalisele konverentsile Food Innovation Summit.*
Järgnevalt teeme väikese kokkuvõtte mõnedest teemadest, mis paneelil jutuks tulid.
Arutellu kutsutud säravad restoranipidajad olid kardinaalselt erinevad nii oma tausta kui restorani ärimudeli osas, ent neid kõiki ühendas arusaam, et restoran peab olema sotsiaalselt vastutustundlik, toit peab olema maitsev ning igal külastajal peab olema võimalik endale menüüst midagi meelepärast leida. Söömist peab tähistama, toidul peab olema ilu, värvi ja maitset!
Tõdeti, et märgid restoranidele taimetoidu populaarsuse ulatuslikust kasvust hakkasid ilmnema 2 – 3 aastat tagasi, kui paljud kliendid hakkasid paluma enda toidust loomseid koostisosi välja jätta. Mingil hetkel ei ole restoranidel enam mõistlik ignoreerida täitmata turuosa, mida ilmestab Kohvik Krooni kliendi meeldejääv tellimus: “kanapannkook, aga ilma kanata, palun!”
Kogu oma restorani kontseptsiooniga saab välja näidata suhtumist sotsiaalsesse vastutusse, loomadesse ja inimeste tervisesse! Kui Tarvo teatas üritusel, et restoran Vapiano plaanib lähiajal täielikult üle minna puurivabade munade kasutamisele, siis Maria ütles, et Kohvik Kroon on algusest peale kasutanud ainult naabri tagaõue mune. Sushi Plaza otsustas aga enda ketis juba mõni aeg tagasi täielikult loobuda veiselihast.
Foto: Diskussioon oli meeleolukas ja põnev
Turundamisest rääkides tõi Tarvo Jaansoo välja, et palju klassikalisi itaalia köögi pärle on tegelikult puhas taimetoit, aga seda pole lihtsalt siiamaani niimoodi nimetatud. Viimastel aastatel on aga Vapianos hakatud kõiki taimseid toite vastavalt tähistama, et kliendil oleks võimalikult mugav valikuid teha.
Samas on palju ka selliseid kliente, keda roogade taimne märgistus paneb uskuma, et see roog on mõeldud ainult veganitele. Sevil toob näite Vana Villemi pubist, kus mõnda aega menüüs olnud veganburgerist loobuti, kuna see ei kutsunud inimesi ostma. Iseasi on see, kas asi on burgeris või vales turunduses.
Erinevatele andmetele toetudes võib arvata, et Eestis on täistaimetoitlasi umbes 4%, millest võib järeldada, et taimsed toidud ei saaks olla sedavõrd populaarsed, kui neid tarbiksid vaid veganid. Huvi taimse toidu vastu kasvab jõuliselt ja puudutab kogu elanikkonda ning kõigi paneelis osalenud restoranide jaoks on taimetoidu menüü end ka äriliselt väga hästi ära tasunud! Samas ei tohi unustada, et ka veganitele ei maitse halb vegantoit ehk toit peab alati olema huvitav ja hea! Nähtamatud Loomad tegutseb selle nimel, et rohkem inimesi eelistaksid kas väljas süües või kodus kokates taimseid toite ja retsepte ja vähendaksid seeläbi lihatarbimist. Meil oli hea meel kuulda, et selline trend valitseb ka restoranisektoris, mida kinnitasid Vapiano, Sushi Plaza ja Krooni esindajad.
Kohtumiseni Food Innovation Summitil!
* Food Innovation Summitile tuleb taimse toidutööstuse arengutest rääkima ja mõtteid vahetama väga palju erinevaid rahvusvahelisi tulevikukujundajaid, nende hulgas ka näiteks Mosa Meatsi esindaja, kes on ainuke ettevõte Euroopas, kes tegeleb laboriliha kasvatamisega. Rohkem infot tulevikutoidu konverentsi Food Innovation Summit kohta leiab:
6. oktoobril toimub Tallinnas Euroopa hotellis toidukonverents Food Innovation Summit, mis käsitleb taimse toidu kasvavat trendi toidutööstuses ja uusi innovatsioone lihatoodete valdkonnas – näiteks astub konverentsil üles maailma esimese puhtast lihast valmistatud lihapalli valmistanud ettevõtte Mosa Meat esindaja Sarah Lucas.
Konverentsil astuvad üles rahvusvahelised esinejad Ameerikast, Suurbritanniast, Hollandist, Saksamaalt ja Eestist. Ettekannetes ja paneeldiskussioonides arutavad eksperdid ja toiduorganisatsioonide- ja ettevõtete esindajad toidutööstuse tuleviku ja jätkusuutlike viiside üle, kuidas elanikkond ära toita. Eestist astuvad üles Rimi ostujuht Margus Amor, Tervise Arengu Instituudi toitumisuuringute projektijuht Änn Jõgi, riiklikult tunnustatud toitumisnõustaja Tuuli Tamur ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse taimsete toodete arendamise teadur Mari-Liis Tammik.
“Mul on suur au tulla Eestisse laboris kasvatatud puhtast lihast rääkima, sest olen palju kuulnud Eesti tehnoloogilisest arengust ja ettevõtlikest idufirmadest,” kommenteeris maailma esimese laboris kasvatatud lihapalli valmistanud ettevõtte Mosa Meat strateegia- ja kommunikatsioonijuht Sarah Lucas. “Usun, et laboris kasvatatud puhas liha hakkab oluliselt muutma meie toidutööstust ja selle mõju maailmale. Enam ei pea me rääkima lihast loobumisest, vaid lihtsalt paremast, tervislikumast ja keskkonnasäästlikumast lihast, mille jaoks pole vaja loomade tööstusfarme.”
Food Inovation Summiti projektijuht Kristina Mering tõdes, et sellist rahvusvahelist toiduinnovatsiooni käsitlevat konverentsi ei ole Eestis varem toimunud. “Puhas liha on ka rahvusvahelisel areenil nii uus asi, et konverentsi tulevad kuulama inimesed üle Euroopa, et selle kohta rohkem teada saada. Lisaks räägime ka taimsete toodete kasvavast trendist ja selle võimalikest mõjudest toidusektorile,” lisas Mering.
Konverentsile on oodatud nii toidutööstuse esindajad kui ka toidutuleviku huvilised tarbijate hulgast. Registreeruda ja pileteid osta saab kuni 3. oktoobrini konverentsi kodulehel –https://nahtamatudloomad.ee/foodinnovationsummit/
24. septembril toetab Nähtamatud Loomad üle-Euroopalise Euroopa Kodanikealgatuse nimega “Lõpp puuride ajastule!” algust, mille eesmärgiks on lõpetada loomade puurispidamine Euroopas.
Miljonid loomad üle Euroopa veedavad oma elud puurides – nad on piiratud liikumisvõimega ja neil puudub võimalus liigiomasteks tegevusteks. Farmiloomade puurispidamine on julm ja ebavajalik.
Nähtamatud Loomad on liitunud enam kui 100 looma- ja looduskaitseorganisatsiooniga üle Euroopa, et koguda algatusele “Lõpp puuride ajastule!” minimaalselt miljon allkirja Euroopa Liidu liikmesriikidest. Kodanikealgatus vältab ühe aasta ning eduka tulemuse korral toob endaga kaasa hiiglasliku muutuse kaasaegses toidu- ja põllumajandusüsteemis, mis oleks üks suurimaid loomade heaolu parandajaid kogu tööstusliku loomapidamise ajaloos.
Kodanikealgatuse algatamise üritused toimuvad üle Euroopa Liidu, sealhulgas Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Poolas ja Hollandis, et tõsta teadlikkust loomade kanatustest tööstusfarmide puurisüsteemides ning koguda toetust petitsioonile “Lõpp puuride ajastule!”. Kampaania ametlik algus toimub Euroopa Parlamendis Brüsselis, mille viib läbi maailma juhtiv loomakaitseorganisatsioon Compassion in World Farming. Europarlamendis toimub ühtlasi ka näitus, mis kaardistab loomade olukorda puurisüsteemides ning astub dialoogi parlamendiliikmete ja otsustajatega Euroopa Parlamendis.
Teaduslikus mõttes ei ole meil tegelikult kuigi palju infot selle kohta, mida tunnevad erinevad loomad siis, kui kaotavad oma lähedase. Paljud inimesed on harjunud uskuma, et lein on loomuomane vaid meie liigile. Samas ei ole surmast teadlikkuse ning sellega seotud emotsioonide ja käitumise uurimiseks loomadel ka väga palju aega pühendatud ning seejuures on esile kerkinud aina enam juhtumeid, kus erinevatest liikidest pärit loomade “veidrat” käitumist seoses kaaslaste surmaga on võimatu mitte tähele panna.
Augustikuus jälgisid miljonid inimesed meedia vahendusel mõõkvaal Tahlequah lugu, kes oma surnud beebit 17 päeva karjaga kaasas kandis. Emavaal ujus oma elutut poega ninaga kaasa lükates Atlandi ookeani rannikul ligi 1600 kilomeetrit – sellise kurnava ja end nõrgestava tegevuse seletamiseks ei ole looduses ühtegi praktilist põhjust. Sarnast käitumist on mõõkvaalade puhul täheldatud varemgi, ent antud juhtum on dokumenteerituteist pikim. (Kressa; 2018)
Foto: Mõõkvaala lapsed jäävad emaga enam kui kaheks aastaks
Loomade käitumist inimeste emotsioonide kaudu tõlgendamisesse peaks alati suhtuma teatud ettevaatlikkusega, ent Tahlequah lugu käsitledes peab nentima, et kuigi teaduslikult selle käitumise tagamaid põhjendada pole veel suudetud, siis peale leinamise vähemalt hetkel alternatiivseid hüpoteese ei ole. Lisaks mõõkvaaladele on leinale sarnast käitumist märgatud väga paljude loomade puhul, nende seas näiteks hundid, šimpansid, gorillad, harakad, elevandid, delfiinid, saarmad, haned, merilõvid ja paljud teised liigid.
Elevandid elavad väga tihedas kogukonnas ning nende eluiga on peaaegu sama pikk kui inimestel. Palju tõendeid on näidanud, et elevandid kogevad oma kaaslaste surma väga valusalt ning “matustega” seoses on neil kogukondlikud rituaalid. Kuna elevantide leinakäitumine on sage ja väljendusrikas, on seda uuritud kõikidest loomaliikidest enim. Leinavaid elevante on korduvalt ka filmitud, üks hiljutine väga elav näide on kättesaadav siin. Arvestades elevantide pragmaatilist loomust, on ülimalt raske leida alternatiivseid seletusi sellele, miks kulutavad nad nii palju aega enda surnud kaaslase ümber seistes ning pealtnäha mõttetuid toiminguid tehes.
Elevandid veedavad terve oma elu perekondlikes karjades, kus teineteist alati abistatakse
Jälgitud on ka seda, kuidas käituvad lähedase surma korral šimpansid. Ühes eelmisel aastal Zambias filmitud videos on näha, kuidas kaaslased kogunevad surnud noore ahvi juurde ning väljendavad erinevaid reaktsioone. Pärast seda, kui enamik šimpanseid on surnukeha juurest lahkunud, jääb ahvilapse adoptiivne ema oma poja kõrvale, otsib rohukõrre ning hakkab sellega tema hambaid puhastama. See on esimene juhtum, kus on märgatud šimpansit kasutamas tööriistu surnu eest hoolitsemiseks. Kõrgelt hinnatud online teadusajakirjas “Science Reports” avaldatud artiklis järeldavad teadlased, et sarnaselt inimestele tunnevad šimpansid sooje tundeid ning sotsiaalseid sidemeid ka pärast enda lähedaste surma ning et süsteemsete meetodite puudulikkus loomade leinakäitumise vaatlemiseks piirab meie teadmisi ka inimeste endi leinakäitumise evolutsioonilise päritolu kohta. (Van Leeuwen; Cronin ja Haun; 2017)
Šimpansi lapsed toituvad emapiimast esimesed viis aastat ning elavad vanemate hoole all veel mitmeid aastaid pärast seda. Suuremad järeltulijad aitavad hoolt kanda oma nooremate õvede eest
Surmaga seotud rituaalset käitumist on täheldatud ka erinevate lindude puhul. Pärast seda, kui Ameerika loomade käitumise ekspert dr Marc Bekoff kirjeldas harakate matust, kus linnud katavad oma surnud kaaslase rohukõrtega, sai ta hulganisti kirju lugejatelt, kes on samuti märganud sarnast käitumist harakate ja ka teiste lindude seas. Dr Bekoff väljendab imestust selle üle, et osadel inimestel on raske uskuda, et ka loomad ning linnud kogevad sügavaid emotsioone ja empaatiat, arvestades seda, et ka inimeste empaatia on arenenud sellepärast, et on meile evolutsiooniliselt kasulik ning parandab meie ellujäämise seansse. (The Telegraph; 2009)
Eelmisel aastal õnnestus 8-aastasel USA poisil saada videosse leinavad peccaryd, (peccary on Ameerika mandritel elav metssea liik, keda peetakse tihti ka koduloomana). Videost on näha, kuidas metssead naasesid enda surnud karjakaaslase juurde korduvalt, nad togisid, nuusutasid ja hammustasid tema keha ning isegi magasid tema kõrval, et teda kiskjate eest kaitsta. Kuna peccary kuulub sigalaste sugukonda, siis paneb see materjal mõtlema ka selle peale, mida peavad läbi elama meie lihatööstuse sead intensiivses loomatööstuses ja tapamajas.
Paljude ekspertide arvates kuuluvad sead kõige intelligentsemate ja empaatilisemate loomaliikide hulka
Kuigi näiteid leinavatest loomadest on tegelikult veel väga palju, siis jagunevad arvamused endiselt kaheks – kui osad uurijad arvavad, et kurbus, empaatia ja lein on ka loomaliikide jaoks tavaline osa surmast, siis teised rõhutavad ikka veel, et meil ei ole loomade käitumist leinana tõlgendamiseks piisavalt alust. Järelduste tegemises peab alati olema ettevaatlik ning lähtuma parimatest teadmistest, ent aina kasvav hulk teaduslikke tõendeid toetab mõtet, et loomad on surmast teadlikud ning võimelised kogema leina. Võib olla on loomade emotsioonide uurimise ebapopulaarsuses ning visas arvamuste muutumises süüdi ka see, et aina uued leiud viitavad pidevalt halastamatult sellele, et meie loomade kohtlemise praktikad ei ole kooskõlas tänapäevase teadusliku arusaama ja tõendusmaterjalidega nende emotsioonide ja tundevõimelisuse kohta.
Nähtamatud Loomad võitleb igapäevaselt selle eest, et miljonite empaatiavõimeliste loomade elu paremaks muuta. Aita Sinagi loomi hakates meie püsitoetajaks, et saaksime koos loomade heaks veel enam ära teha!
Postituses on läbivalt kasutatud materjali allpool viidatud bioeetika professor Jessica Pierce artiklist.
Kasutatud kirjandus:
Kressa, K. (2018) Kurb lugu: leinav mõõkvaal on vedanud surnud poega kaasas juba 17 päeva. Delfi Forte, 10. august. Kasutatud 20.09.2018, http://forte.delfi.ee/news/maa/kurb-lugu-leinav-mookvaal-on-vedanud-surnud-poega-kaasas-juba-17-paeva?id=83311145
Magpies feel grief and hold funerals (2009) The Telegraph, 21. oktoober. Kasutatud 20.09.2018, https://www.telegraph.co.uk/news/earth/wildlife/6392594/Magpies-feel-grief-and-hold-funerals.html
Pierce, J. (2018) What the grieving mother orca tells us about how animals experience death. The Conversation, 24. august. Kasutatud 20.09.2018, https://theconversation.com/what-the-grieving-mother-orca-tells-us-about-how-animals-experience-death-101230?xid=PS_smithsonian
Van Leeuwen, E. J. C.; Cronin, K. A. ja Haun, D. B. M. (2017). Tool use for corpse cleaning in chimpanzees. Scientific Reports, 7, 44091. Kasutatud 20.09.2018, https://www.nature.com/articles/srep44091
Tänasest saab üle Eesti näha välireklaamiplakateid, mis on osa loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaaniast. Kampaania eesmärgiks on kutsuda üles eelistama puurivabu mune.
Välireklaami kampaania adresseerib puurikanade heaoluprobleeme ja nende halbu elutingimusi. Puurikanad elavad kitsikuses mitmekümnekesi koos ühes puuris, kus nad ei näe kunagi päevavalgust ega saa liikuda õues ringi ega tegeleda teiste kanadele oluliste loomuomaste tegevustega. Nähtamatud Loomad töötab selle nimel, et kanu ei peetaks enam puurides ja kutsub inimesi ning ettevõtteid üles loobuma puuris peetavate kanade munade tarbimisest ja müügist.
“Meil on väga hea meel, et toidusektori esindajate hulgas on üha kasvav mõistmine, et puurispeetavate kanade munadel ei ole kohta kaasaegses ühiskonnas,” kommenteeris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania juht Birgit Nurmela. “Nähtamatud Loomad hindab kõrgelt välireklaamis välja astunud kokkade seisukohti, kes väärtustavad loomade heaolu ja on valmis seda avalikult näitama,” sõnas Nurmela.
Välireklaamis osalenud Eesti tippkokad hindavad toidus kõrget kvaliteeti, mille tagavad loomade head elamistingimused. “Poodi minnes valin alati vabapidamisel olevate kanade munad. Kui neid ei ole, siis jäävad munad ostama,” tõdes Eesti tippkokk Anni Arro. “Toit peab olema tervislik ja kvaliteetne ning selle tõttu ei kasuta ma kunagi puurikanade mune,” kommenteeris Arro. “Puurikanade munad on need kõige odavamad ja kehvemad, mis poelettidel on leida. Kanad peavad elama heades tingimustes, mille tulemusena munevad nad ka kvaliteetseimaid mune,” lisas tippkokk Ants Uustalu.
Välireklaam jääb avalikuks 2 nädalaks. Lisaks käib Nähtamatute Loomade sotsiaalmeedias fotomäng, kus kõik huvilised saavad saata endast pildi tänaval nähtud välireklaamiplakatiga.
Nähtamatud Loomad tänavad omalt poolt fotograafi Jaanar Nikkerit ja tema tublit tiimi, meigikunstniku Sevili (Make-up by Sevil), kõiki osalenud kokki Anni Arrot, Ants Uustalu, Ott Tomikut. Aitäh kõigile!
Kas oled juba kuulnud, et 6. oktoobril toimub Tallinnas aasta kõige ägedam sündmus? Nimelt korraldab Nähtamatud Loomad esimest korda Eestis toidutootmise tuleviku teemalise rahvusvahelise konverentsi! Konverents puudutab jätkusuutlikku toidutootmist, taimseid tooteid ja taimse proteiini innovaatilist kasutamist erinevates toitudes ja toodetes ja küsimust, kuidas üha kasvava elanikkonnaga inimesed tervislikult ära toita. Lisaks toome Eestisse puhta liha eksperdi, kes räägib, kuidas laboritingimustes lihatooteid valmistatakse! Kõlab ju ülipõnevalt! Selleks, et konverentsile tulla, registreeri end siin:
Suurepärased uudised jätkuvad! Lisaks suurele rahvusvahelisele mitmesaja osalejaga konverentsile korraldame me nüüd septembris ka eelürituse, kuhu on samuti kõik toiduhuvilised oodatud! Ootame Sind kuulama paneeldiskusiooni, kus osalevad Eesti toitlustusettevõtete esindajad, kellega räägime tarbijate hulgas üha kasvavast trendist eelistada taimseid toite! Ettevõtete esindajad tutvustavad firma arengut, taimsete toitude populaarsuse kasvu, turundusstrateegiaid, kes on peamised tarbijad jne. Eesmärgiks on kaardistada, mis on taimsele toorainele orienteeritud tootmise ja äri hetkeseis ja julgustada rohkem ettevõtteid ka taimset suunda oma söögikohas võtma. Paneeldiskussiooni viib läbi Food Innovation Summiti projektijuht Kristina Mering.
