Hiljuti alustas Nähtamatud Loomad Eestis kampaaniat, mis kutsub Prisma Peremarketite kaupluseketti üles loobuma puurikanade munadest (märgistatud numbriga 3).
Oleme saanud küsimusi, miks me seda kõike teeme. Ehk olete mõelnud, miks oleme valinud sihtmärgiks just selle kaupluseketi, mis on suure tõenäosusega paljude lemmik. Paljudele võib meie valitud lähenemine tunduda kummaline, mõne jaoks võib-olla isegi vastuvõetamatu. Selles postituses selgitame täpsemalt, miks oleme otsustanud teha kampaaniat just Prisma vastu.
Efektiivne töö loomade heaks
Eelmisel aastal korraldas Nähtamatud Loomad sarnase kampaania, kus kutsus üles Rimit loobuma puurikanade munade müügist. Nii nagu Eestis, tehakse samasuguseid kampaaniad ka mujal maailmas. Mitmed firmad on selliste kampaaniate tulemusel vastu võtnud sotsiaalselt vastutustundlikke otsuseid, mis on aidanud nii loomi, keskkonda kui ka inimesi. Meie organisatsioon Poolas on suutnud sellise lähenemisega veenda juba üle poolte kauplusekettidest puurikanade munadest loobuma.
Kanade heaolukampaania eesmärk on, et Eestis ei peetaks enam kanu puurides
Prisma väidab, et nende kliendid soovivad osta puurikanade mune. Tarbijatel on väga raske olla informeeritud ja langetada vabu valikuid, kui nad ei ole kursis ei munapakendi märgistusega ega ka sellega, mida eri kanade pidamisviisid endast kujutavad. See on illusioon vabast valikust, mis põhineb vaid kõige soodsama toote eelistamisel, mõtlemata muudele tootmisprotsessidele.
Nähtamatute Loomade tegevuse üks oluline suund on kindlasti ka jagada tarbijatele teavet munade märgistussüsteemist, et neil oleks võimalik langetada paremaid valikuid. Paraku on praktika näidanud, et tarbijate teadlikkus küll kasvab, ent aeglaselt, ning usume, et loomad ei peaks kannatama valikute tõttu, mida teevad ostjad teadmatusest. Mõistame, et hinnatundlikul tarbijal on suuremast teadlikkusest hoolimata hetkel rahaliselt keeruline langetada poes eetilisemat valikut.
Suhtleme mitmete Eesti munatootjatega, kes on selge sõnaga öelnud, et on valmis tootmise ümber muutma, kui jaeketid ja toidutootjad võtavad selle suhtes selge seisukoha.
Mida rohkem poode loobub puurikanade munadest, seda tihedamaks muutub turukonkurents parema heaoluga munade vallas, mis teeb need kättesaadavamaks ka hinnatundlikule tarbijale. Lähiaastatel hakkab kindlasti Eestis kasvama 0–2 märgistusega munade konkurents ja seetõttu ka hinnad langema. Nii on läinud kõigis riikides, kus on toimunud samasugused muudatused.
Vastutustundlik ettevõtlus on ettevõtete seas üha populaarsem
Suured maailma jaeketid nagu Walmart, Carrefour, Aldi, Lidl ja teised on juba puurikanade munadest loobunud. Suurtootjad nagu Sodexo, Unilever, Mondelez International, PepsiCo, Nestle, Heinz, Danone, Dr. Oetker, Hilton, AccorHotels ja alles hiljuti Marriott International on teada andnud, et loobuvad puurikanade munadest.
Eestis on sama otsuse välja kuulutanud Swissotel Tallinn, Hilton Park Hotell Tallinn, McDonald’s, Vapiano, Subway, Rimi, Maxima, Stockmann. Nähtamatud Loomad suhtleb veel mitmete Eesti toidutööstuse ettevõtetega ning peagi kuulutavad rõõmusõnumi välja juba uued ettevõtted.
Meid huvitab väga: mis takistab Prismat tegemast seda sama?
Valisime sihtmärgiks Prisma, kuna usume, et suudame ühiselt koostöö ja läbirääkimiste kaudu luua loomadele paremad tingimused. Prismaga on läbirääkimised kestnud juba aasta. Hoolimata meie püüdlustele leida üheskoos lahendusi parandamaks loomade heaolu, otsustas Prisma, et neile on puurikanade elutingimused vastuvõetavad ning nad soovivad , et selline tootmine jätkuks.
Me usume, et Prisma soovib teha õige valiku ja olla vastutustundlik ettevõte, kes hindab loomade heaolu.
Prisma väidab oma veebilehel, et pakub klientidele ainult parimaid tooteid. Selle kampaaniaga soovime Prismale meelde tuletada, et kanade puurispidamine ja neile kannatuste tekitamine ei too nende lettidele parimaid tooteid.
Viime kampaaniat läbi koos kolleegidega Soomest loomakaitseorganisatsioonist Oikeutta eläimille, et suurendada kampaania mõju ja aidata kanu nii Eestis kui Soomes. Kampaania võidu korral tähendaks see, et Prisma läheks üleminekuajaga puurivabadele munadele üle mõlemas riigis! See tähendab tuhandete kanade pääsemist puurielust!
Seda kampaaniat tehes on meil suurem eesmärk alati silme ees. Püüdleme selle poole, et kanade puurispidamine jääks minevikku.
Saame novembri keskel Toompeal kokku Riigikogu liikmetega ning hakkame üheskoos sõitma Eesti suurima karusnahatootja poole. Keila külje all Karjakülas asuv karusloomafarm kuulub soomlastele ning sinna mahub kuni 160 000 looma.
Astume autost välja ja suured ülearetatud rebased paistavad juba kaugelt silma. Hais on samuti väga tugev, see jääb kummitama veel pikalt pärast farmiskäiku. Olen küll näinud karusloomadest pilte ja videosid, aga pole vangistatud loomade vahel kõndimist kogenud. Kohapeal on teisiti, hullem. Okei, tuletan endale meelde, et tulin siia olukorda uurima ja pilte tegema. Pean end kokku võtma ega saa praegu lasta emotsioonidel võimust võtta.
Näen esimesi puure ning loomade uudishimulikke ja ärevaid silmi. Siin elab vangistuses 10 000 rebast: see on nii suur arv, et ei mahu pähegi. Lõputute puuride vahel kõndides ei suuda mõista, kuidas saavad karusloomakasvatajad üle saja tuhande looma eest hoolt kanda, neid on ju nii palju.
Kõnnin edasi ja näen hirmust kangestunud rebaseid. Kuklas surub mõte, et kohe-kohe nad nahastatakse ning need imearmsad, targad loomad hukatakse ainult selleks, et saada nende nahka. Veebilehel www.karusloomakasvatus.ee oli varem üleval teave, et karusloomad hukatakse reguleeritud ja kõige humaansemal viisil, mis tekitab minimaalselt kannatusi ja piinu. Kuid minkide gaasitamine ja rebaste elektrišokiga surmamine (üks elektrivarras suhu ja teine pärakusse) pole humaanne! Karusloomakasvatuse lehekülg on nüüd suletud, võibolla oli aeg “humaanne” ära muuta ja otsida paremat väljendit, täpselt ei teagi.
Jään ühe puuri juurde kauemaks seisma, sest selline imeloom vaatab mulle sügavalt silma. Tunnen, kuidas süda murdub ja leian end võimatust olukorrast. Ta ei peaks sündima ainult selle jaoks, et keegi teeb temast mütsituti või krae. Kõikvõimalikud õigluse küsimused tiirlevad peas: miks, kuidas, kes, milleks nii tehakse. Ma ei saa teda täna päästa, ega ka neid tuhandeid rebaseid ja naaritsaid. Puuride vahel käimine muutub aina rõhuvamaks ja kannatamatuks, emotsioonid saavad võitu ja tahaks ainult karjuda. Sellel pildil oleva rebase nimeks panen Säde ja kannan teda enda südames alati kaasas.
Külaskäik farmi oli niivõrd emotsionaalne, et ei tunne end tükk aega iseendana ja mõtlen muudkui neile loomadele, kes minust maha jäid. Õhtul vaatasin kodus oma kasse ja lubasin, et neile ei tee keegi kunagi liiga. Mina saan hoolitseda nende kasside turvatunde eest, aga tuhandete karusloomade saatus on selleks aastaks otsustatud. Ka järgmisel viiel aastal on kindel, et need armsad loomad elavad ja kasvavad ainult selleks, et nad hukata ja kasutada nende nahka. Mida saad Sina teha?
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on alates novembrist uuesti Riigikogus arutlusel. Pärast farmi külastust ja loomade kannatuste nägemist, tahan näha veelgi rohkem vaeva, et nende armsate loomade väärkohtlemine lõpeks.
Nähtamatud Loomad alustas kampaaniat, et koguda annetusi julmade karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Vaid koos saame anda neile tuhandetele lootuse kaotanud silmapaaridele kõlava ja selge hääle ning lõpetada loomade kannatused igaveseks!
Nähtamatud Loomad tellis 2018 novembris Kantar Emorilt avaliku arvamuse uuringu karusloomafarmide kohta. 1228-lt inimeselt küsiti, kuidas nad nõustuvad järgmise väitega: Pooldan karusloomafarmides metsloomade kasvatamist ja hukkamist üksnes karusnaha saamise eesmärgil.
Tulemustest selgub, et 69% Eesti elanikest ei poolda karusloomafarme. On märkimisväärne, et vanuserühmas 15 – 34 eluaastat ei poolda karusloomafarme 84%.
Analüüsisime tulemusi ka erinevate Eesti erakondade toetajaskonna lõikes. Eesti erakondade toetajate lõikes ei poolda karusloomafarme:
Eesti Keskerakonna valijatest 60%
Eesti Reformierakonna valijatest 61%
Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna valijatest 68%
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest 65%
Uus poliitiline liikumine “Eesti 200” toetajatest 76%
ilma poliitilise eelistuseta valijatest 75%.
Ülejäänud Eesti erakondade valijate kohta üldistusi teha ei saanud, kuna toetajate arv oli küsitluses liiga väike.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad alustas täna kampaaniat, mis kutsub üles Prisma Peremarketi kaubandusketti loobuma puurikanade munade kasutamisest. Kampaania toimub samal ajal nii Eesti kui Soome loomakaitseorganisatsioonide koostöös.
“Viimastel aastatel on paljud suured ettevõtted üle maailma teatanud puurikanade munade müügist loobumisest,” kommenteeris organisatsiooni Nähtamatud Loomad kanade heaolukampaania juht Birgit Nurmela. “Prisma rõhutab oma kodulehel, et pakuvad oma poodides neid tooteid, mida tarbijad soovivad. Hiljutisest Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgus, et ligi 70% eestlastest soovib suuremat puurivabade munade valikut poodides ning sama palju inimesi nõustus, et kanu ei tohiks pidada väikestes traatpuurides. Prisma Peremarket peab võtma seisukoha loomade heaoluküsimustes, sest tarbija eeldab, et loomasõbralikud valikud toodete sortimendis on Prisma poolt juba tehtud,” sõnas Nurmela.
Nähtamatud Loomad on alustanud kampaanialehel www.prismajulmus.ee allkirjade kogumist petitsioonile, mis kutsub Prismat üles loobuma puurikanade munade müügist aastaks 2025. “Tarbijate trendid on muutumas ning puurivabade munade eelistamine on üks nendest suundadest,” kommenteeris kampaania esindaja. “Väikesed traatpuurid, kus mitukümmend lindu koos, kellest paljudel puuduvad suled või esinevad vigastused, on puurikanala igapäevane normaalsus. Prisma müüb sellistest farmidest pärit mune ka Eestis. On aeg, et tullakse vastu tarbijate soovidele ning lõppeks nr 3 märgistusega munade julm tootmine,” lisas Nurmela.
Nähtamatud Loomad alustab kampaaniaga, mis kutsub üles Prisma Peremarketit loobuma puurikanade munade müügist üleminekuajaga aastaks 2025. “Üha kasvav hulk Eesti elanikke on otsustanud vältida puurikanade mune ning eelistavad vabapidamisel kanade mune. On aeg, et Prisma liituks ülemaailmse ettevõtete suunaga, kes on juba loobunud puuridest oma munade tarneahelas ning astunud 21. sajandisse, lõpetades farmide toetamise, mis kanu väikestes puurides hoiavad,” kommenteeris kampaania eestvedaja Birgit Nurmela.
Prisma kampaania saab hoo sisse kolmapäeval, 5. detsembril kell 18.00, Tallinnas Kristiine keskuse ees ja Tartus Sõbra tn Prisma ees toimuvate protestidega, et kutsuda Prismat üles loobuma puurikanade munade müügist.
Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering sai 1. Detsembril Jõhvi kontserdimajas Eesti presidendilt Kersti Kaljulaidilt tunnustuse aasta vabatahtlike kaasaja/juhendaja valdkonnas.
“See tunnustus annab selgelt märku, et Nähtamatute Loomade tublide vabatahtlike tööd on märgatud ühiskonnas laiemalt ja meie tegevus pälvib üha rohkem tähelepanu,” kommenteeris auhinna pälvinud Kristina Mering saadud tunnustust. “Olen nii tänulik Nähtamatute Loomade suurepärasele vabatahtlike tiimile, ilma kelleta me suuri tegusid loomade heaks korda ei saaks saata,” lisas Mering.
Üritusel “Märka vabatahtlikku!” tunnustati ühtekokku 17 tublit inimest üle Eesti, kes panustavad kas ise vabatahtlikena, kaasavad või juhendavad vabatahtlikke või toetavad oma ettevõtte töötajate vabatahtlikku tegevust.
Nähtamatute Loomade aastalõpu annetuskampaania keskendub tänavu karusloomafarmide keelustamisele Eestis.
Oleme saanud endale helde suurannetaja, kes on nõus omalt poolt kahekordistama kõikide inimeste annetused kokku kuni 1500 euro ulatuses. See tähendab, et kui Sina annetad 20 eurot, siis tema paneb 20 eurot juurde ning kokku laekub karusloomade heaks 40 eurot! Annetuskampaania kestab 29. novembrist 10. jaanuarini ja kogub raha intensiivse keelustamiskampaania tarbeks.
Värske Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitab, et valdav osa Eesti elanikest ei toeta loomade tapmist üksnes karusnaha saamise eesmärgil. “Inimesed väärtustavad loomade heaolu ning õigust elule, kuid karusloomafarmide jaoks on loomad pelgalt tooted. On suur rõõm, et meiega on liitunud hea südamega suurannetaja, kes üheskoos teiste annetajatega aitab kiiremini keelustamiseni jõuda,” räägib meie fundraiser Triin Lutsoja.
Meie karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Elina Aru kõneleb läbi kampaaniavideo talle osaks saanud vapustusest seoses farmides salaja filmitud kaadrite läbitöötamise ja Karjaküla farmi külastusega ning jagab südantlõhestava loo hõberebane Fredist. “Farmis viibimisega sain hakkama, sest tähelepanu oli teabe hankimisel, kuid õhtul koju jõudes tabas farmi õudus mind kogu raskusega. Seda suurema meelekindlusega lähen nüüd sellele teemale vastu,” ütleb Aru.
Sinu annetust kasutame teavitus- ja lobitöö tegemiseks, reklaamide ülesseadmiseks, ürituste korraldamiseks ning välisesinejate kaasamiseks, kampaania kodulehe ehitamiseks, videote filmimiseks ja monteerimiseks, farmide külastamiseks, avaliku arvamuse küsitluste läbiviimiseks, teemakohaste arvamusartiklite avaldamiseks ja infomaterjalide koostamiseks.
Ligi 70% eestlasest ei poolda kanade traatpuurides pidamist, selgus MTÜ Nähtamatud Loomad Kantar Emorilt 2018. novembris tellitud avaliku arvamuse uuringust. Lisaks selgus uuringutulemustest, et 70% Eesti elanikest soovivad, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud loomade heaolu silmas pidades ning poodides peaks olema suurem valik vabalt peetavate kanade mune.
“Meil on väga hea meel, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning üha enam eelistatakse tooteid, mis on valmistatud loomade heaolu silmas pidades,” kommenteeris kanade heaolukampaania juht Birgit Nurmela. “Viimaste aastate jooksul on näha olnud muutusi Eesti elanike väärtushinnangutes ning sellega on kaasnenud ka tarbimiseelistuste muutused. Eestlaste fookuses on teised asjad kui varasemalt ning vabalt peetavate kanade munade ostmine on üks selline ilming,” lisas Nurmela.
Uuringufirma Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus veel, et ligi 60% Eesti elanikest soovib, et munakanade pidamine kitsastes traatpuurides oleks seadusega keelatud. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veab Eestis kanade heaolukampaaniat, mille eesmärgiks on lõpetada kanade puurispidamine munatööstuses. Nähtamatute Loomade kanade heaolukampaania tulemusena on 34% jaesektorist teatanud üleminekuajaga aastaks 2025 puurimunade müügist loobumisest. “Seoses kanade heaolukampaaniaga on käimas petitsioon, kus kutsume inimesi üles kirjutama alla ja eelistama poodi minnes alati vabalt peetavate kanade mune. Petitsioonile saab allkirja anda aadressil www.munadehind.ee,” sõnas Nurmela.
Avalik arvamus oktoobis 2018
Sissejuhatus ja üldtulemused
MTÜ Nähtamatud Loomad tellis AS Kantar Emorilt avaliku arvamuse uuringu. Andmed koguti 11-17 oktoober interneti teel. Kokku vastas 1051 Eesti elanikku, valim on esinduslik soo, vanuse, rahvuse, piirkonna ja hariduse lõikes. Vastajatelt küsiti, mil määral nõustuvad nad etteantud väidetega (skaala: “nõustun täielikult”; “pigem nõustun”; “pigem ei nõustu”, “ei nõustu üldse”, “ei oska öelda”). Tulemused on esitatud protsentides ja ümardatud täisarvudeks, enamikes küsimustes on vastusevariandid koondatud:“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”.
Joonistelt 1 ja 2 võib näha, et vastajad nõustusid väga tugevalt loomade heaoluga seotud väidetega, samas taimse toidu kättesaadavuse suurenemist soovisid vähemad vastajad. Märkimisväärne hulk inimesi (70%, sh 26% nõustub täielikult ning 44% pigem nõustub) nõustub, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu arvestades. Tähelepanuväärne on ka see, et üle poole (57%) vastajatest on selle poolt, et munakanade pidamine väikestes traatpuurides tuleks seadusega keelata.
Joonis 1. Üldtulemused protsentuaalselt kõikide küsimuste lõikes. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”).
Joonis 2. Üldtulemused protsentuaalselt kõikide küsimuste lõikes.
Soolised erinevused
Järgnevalt on esitatud joonised naiste ja meeste vastuste kohta.
Joonistelt 3 ja 4 nähtub, et naiste arvamused on üldiselt loomasõbralikumad. Kõige suurem vahe väljendub suhtumisest taimsete toodete kättesaadavusse. Enam kui kaks korda rohkem naisi kui mehi soovivad, et söögikohtades pakutaks rohkem lihavabasid roogasid. Arvestatavad erinevused väljenduvad ka hoiakutes munakanade pidamistingimuste kohta.
Joonis 3. Meeste vastused. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Joonis 4. Naiste vastused. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Rahvuslikud erinevused
Erinevused eesti ja muust rahvusest vastajate arvamuste vahel ei ole nii tugevad kui meeste ja naiste arvamuste vahel. Enim eristub suhtumine taimsesse toitu – võrreldes eestlastega soovivad muu rahvuse esindajatest üheksa protsendipunkti võrra rohkemad vastajaid näha söögikohtades enam lihavabasid roogasid. Samuti sooviksid muu rahvuse esindajad eestlastest enam näha poodides lihatoodetele rohkem taimseid alternatiive. Munakanadega ja farmiloomade heaoluga seotud küsimustes tugevaid erinevusi ei esine.
Joonis 5. Eesti rahvusest vastajad. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Joonis 6. Muust rahvusest vastajad. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.
Erinevused vastavalt elukohale
Elukoha järgi on vastajad jagatud nelja gruppi: Tallinna inimesed, muu suurema linna elanikud (siia alla käivad Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve), väiksema linna või alevi elanikud ning maa-asulast (alevik või küla) pärit inimesed. Tulemused on esitatud kõikide küsimuste lõikes eraldi.
Joonistelt 7 ja 8 nähtub, et kõige rohkem soovivad lihavabasid roogasid ja taimseid alternatiive söögikohtades ja kauplustes näha muude suuremate linnade elanikud (siia alla käivad Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve). Võib oletada, et see on tingitud sellest, et Tallinnas on kõige enam restorane ja suurima valikuga poode, ent taimseid toite eelistavaid inimesi on palju ka teistes suuremates linnades, kus valikud on kehvemad.
Joonis 7. Vastused elukoha järgi protsentides.
Joonis 8. Vastused elukoha järgi protsentides
Jooniselt 9 on näha, et suuremate asulate elanikud tähtsustavad väiksemate asulate elanikega võrreldes rohkem farmiloomade heaoluga arvestamist kauplustes müüdavates toodetes.
Joonis 9. Vastused elukoha järgi protsentides.
Jooniselt 10 nähtub, et tallinlased ja teiste suuremate linnade elanikud peavad puurivabade munade saadavust kõikidest kauplustest tunduvalt olulisemaks kui väiksemate kohtade elanikud. On võimalik, et üheks põhjuseks on see, et väiksemates kohtades on tavalisem, et munad ostetakse poodide asemel kohalike kanapidajate käest või peetakse kanu ise.
Joonis 10. Vastused elukoha järgi protsentides.
Jooniselt 11 nähtub, et elukoha lõikes pole suuri erinevusi suhtumises munakanade väikestes puurides pidamisesse.
Joonis 11. Vastused elukoha järgi protsentides.
Elukoha lõikes esinevad küll mõningased erinevused hoiakutes puurikanade pidamise seadusega keelustamise kohta (joonis 12), ent head põhjendust sellele hetkel välja pakkuda ei oska.
Joonis 12. Vastused elukoha järgi protsentides.
Haridus
Hariduse järgi ei esine väga suuri erinevusi arvamustes taimsete valikute kättesaadavuse piisavuse kohta (joonised 13 ja 14), kuid mõningaid siiski. Enim sooviksid taimsete alternatiivide kättesaadavuse tõusu kõrgharidusega inimesed.
Kõikides küsimustes (joonised 13 kuni 18) on vastusevarianti “ei oska öelda” valinud kõige enam alg- ja põhiharidusega inimeste seas – see trend on üldjuhul sarnane ka muude küsimuste korral.
Joonis 13. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 14. Vastused hariduse järgi protsentides.
Nii kauplustes müüdavates toodetes farmiloomade heaoluga arvestamises kui munakanade heaoluga seotud küsimustes nähtub trend, et kõrgemalt haritumate inimeste hoiakud on loomasõbralikumad (joonised 15 kuni 18), märkimisväärsemad erinevused esinevad hariduse lõikes hoiakutes nende väidete suhtes: “Igas toidupoes peaks olema võimalik osta puurivabu mune” ja “Mulle ei meeldi, et munakanad peavad elama väikestes traatpuurides” (joonised 16 ja 17).
Joonis 15. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 16. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 17. Vastused hariduse järgi protsentides.
Joonis 18. Vastused hariduse järgi protsentides.
Hõivatuse seisund
Hõivatuse järgi on vastajad jagatud viide kategooriasse: ettevõtja, palgatöötaja, pensionär (k.a. töötav pensionär), üliõpilane (k.a. töötav üliõpilane), muu (kodune, töötu, lapsehoolduspuhkusel olev jms).
Märkimisväärne on, et nii üliõpilased kui pensionärid sooviksid ettevõtjatega võrreldes ligi kaks korda enam näha söögikohtades lihavabasid roogasid ning taimseid alternatiive poodides lihatoodetele tahaksid rohkem näha samuti peamiselt just pensionärid ja üliõpilased (joonised 19 ja 20).
Joonis 19. Vastused hõivatuse järgi protsentides.
Joonis 20. Vastused hõivatuse järgi protsentides.
Kauplustes müüdavate toodete valmistamisel farmiloomade heaoluga arestamist peavad kõige tähtsamaks üliõpilased (75%) ning kõige vähem tähtsaks pensionärid (65%). (Joonis 21)
Joonis 21. Vastused hõivatuse järgi protsentides.
Samas usuvad üllatuslikult pensionärid ja kategooria “muu” esindajad kõige enam, et igas toidupoes peaks olema võimalik osta puurivabade kanade mune ning on vastu kanade pidamisele väikestes traatpuurides (joonised 22 ja 23), samal ajal ei poolda kumbki neist gruppidest võrreldes teiste gruppidega kuigi tugevalt munakanade puuris pidamise seadusega keelustamist (joonis 24).
Meil on rõõm kutsuda Sind juba 12. Tartu Nähtamatute Loomade õhtule, mis toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18:30 Antoniuse õue seminariruumis (Lutsu 3). Seekord tuleb meile rääkima Mari-Liis Tammik Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest (TFTAK).
TFTAK töötab koostöös ettevõtetega välja uudseid lahendusi toiduvaldkonnas. Muuhulgas arendatakse välja põnevaid taimseid uudistooteid, millele Mari-Liis Tammik keskendubki. Loe TFTAKi tegevusest lähemalt näiteks Postimehe artiklist.
NB! Üritusele on lisaks taimse toidu huvilistele vägagi oodatud ka toiduettevõtete esindajad!
Üritusel on ka Nähtamatute Loomade infolaud, kus on võimalik tutvuda organisatsiooni tegevusega, osta Nähtamatute Loomade meeneid ning teha annetus organisatsiooni toetuseks. Selleks soovitame varuda kaasa sularaha!
Üritus on kõigile tasuta!
Nähtamatute Loomade õhtud on üritustesari, mille raames toimuvad filmiõhtud, arutelud, paneeldiskussioonid, praktilised ülesanded ja igasugu muud põnevat. Üritustel arutatakse globaalsete teemade üle, mis puudutavad farmiloomade kasvatamist ja selle mõju loodusele, loomadele, ühiskonnale ja inimestele. Lisaks on oluliseks teemaks põnevad alternatiivid toidutööstuses, mis puudutavad loomse toidu asendamist maitsvate ja tervislike tulevikutehnoloogia arengutega. Nähtamatute Loomade õhtud on põnevad, harivad ja annavad kindlasti mõtteainet nii teemaga alles tutvujale kui ka juba kogenumale teadjale. Üritused on avatud meelega ja kutsuvad üles kaasa mõtlema ega pelga erimeelseid arvamusi.
Kohtume Tartu Nähtamatute Loomade õhtul 28. novembril kell 18:30!
18 Riigikogu liiget esitasid täna eelnõu, et keelustada karusloomafarmid Eestis viieaastase üleminekuajaga. Eelnõu seletuskirjas seisab, et “Karusloomad on metsloomad. Neile ei ole võimalik karusloomakasvanduste intensiivpidamise tingimustes tagada liigiomast elu. Samas ei suudeta Eestis tegutsevates karusloomakasvandustes täita isegi intensiivpidamise tingimustele vastavaid nõudeid.”
Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Elina Aru tunnustas parlamendisaadikute algatust. “Eesti on astumas suurt sammu, et keelustada metsloomade puurispidamine ja tapmine karusnaha saamise eesmärgil. Selle otsusega liituksime paljude maailma riikidega, kes juba on karusloomafarmid keelustanud, näiteks Holland, Suurbritannia, Austria, Norra, Tšehhi, Belgia, Horvaatia jpt,” lisas Aru.
Eelnõu esitasid Riigikogu saadikud erinevatest parlamendierakondadest, kes ühiselt toetavad seisukohta, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Nähtamatud Loomad avalikustas sel sügisel materjali Leedu karusloomafarmidest, mille tulemusena paljud Eesti elanikud pöördusid Riigikogu saadikute poole, et karusloomafarmide keelustamist ka Eestis arutama hakataks. Ka Leedu parlamendis hakati kaks nädalat tagasi sama eelnõud menetlema.
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu esitasid: Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski, Inara Luigas, Hardi Volmer, Marianne Mikko, Helmen Kütt, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannus, Yoko Alender, Madis Milling, Liina Kersna, Jaanus Karilaid, Oudekki Loone ja Heimar Lenk.
Tule 28. novembril kell 18.00 Õpetajate maja Gertrudi tuppa, kus Nähtamatute Loomade president Kristina Mering tutvustab efektiivset loomakaitset ja Nähtamatute Loomade tegevust Eestis! Kuna Nähtamatute Loomade organisatsioon ja tegevusvaldkonnad üha kasvavad, otsime vastutustundlikke ja motiveeritud inimesi, kes tahaksid käe külge panna, et arendada efektiivset loomakaitset ja aidata võimalikult palju loomi! Tule vabatahtlikuks ja viime üheskoos suuri positiivseid muutusi ühiskonnas ellu!
