Eelmisel sügisel sai avapaugu Nähtamatute Loomade sigade kampaania, mille eesmärk on lahendada Eesti tööstusfarmide sigade heaolu kriitilisi probleeme ja tõsta sigade elutingimused elamisväärsele tasemele.
Kampaania survestab Eesti seakasvatajaid järgima loomakaitseseadust, mis tähendab seda, et farmerid peavad lõpetama vastsündinud põrsaste rutiinse sabade lõikamise. Sabade olukord on väga oluline sigade heaolu näitaja, sest lõigatud või näritud saba tähendab, et sead elavad ekstreemselt ebasobivates tingimustes.
Seega on kampaania eesmärk lõpetada ebaseaduslik sabade lõikamine ja selle asemel tõsta Eesti sigade elutingimusi elamisväärsele tasemele, et sead teineteise sabasid ei näriks. Kõrge heaoluga tingimuste puhul ei teki sigadel sellist stressi, mis paneks neid massiliselt teineteise sabasid närima.
Kõik Nähtamatute Loomade sigade kampaania ettepanekud Eesti sigade olukorra parandamiseks ühtivad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)1 hiljutise teadusliku analüüsi seisukohtadega sigade baasvajaduste kohta ning on kasutusel kõrgema heaoluga seafarmides üle Euroopa.
Miks just sead?
Käärid sigade tegelike vajaduste ning nende pidamistingimuste vahel Eestis on üüratult suured. Kuigi seakasvatussektor soovib avalikkusele jätta muljet, et Eesti sigade olukord vastab läbi reklaamide ja meedia meie pähe maalitud pildile, kus siga saab põhus tuhnida, poriloigus püherdada ja teiste sigadega mängida, siis tegelikult teavad asjaga seotud inimesed kurba tõde ja valusat saladust. Tavaline Eesti tööstusfarmi siga elab betoonpõrandal, magab oma väljaheidete sees, ei saa vahel ruumikitsikusest isegi ringi pöörata ning on väga stressis ja õnnetu. Seda kinnitavad nii veterinaarkülastuste raportid kui valdkonda tundvad inimesed.
Probleemi tõsidust aitab mõista see, et tegu pole pelgalt loomakaitsjate hinnanguga, vaid ka need inimesed, kes seatööstusega otseselt seotud on, peavad olukorda ülimalt murettekitavaks. Siin on ainult mõned näited meie poole pöördunud valdkonna spetsialistidest:
- Üks loomafarmides kontrolle teostav murelik riigiametnik palus paar aastat tagasi eravestluses meie organisatsioonilt, et me Eesti sigu aitaksime, kuna nende olukord on väljakannatamatult halb ning tema võimuses pole seda muuta.
- Ühe loomakasvatajaid ühendava erialaühingu juht mainis kohtumisel, et tema isiklikult sealiha süüa ei suuda, kuna sigade pidamistingimused Eestis ei ole tema jaoks vastuvõetavad.
- Saime südantlõhestava kirja ühelt Rakvere seafarmi endiselt töötajalt, et olukord seafarmides on nii kohutav, et ta näeb sellest senini õudusunenägusid.
- Üks tapamaja töötaja kirjutas meile ahastuses, et tapale jõudvate sigade tervislik konditsioon on isegi palju aastaid sellel alal töötanud inimeste jaoks õõvastav ning ta ei saa aru, kus on ametnike silmad.
Sõnum on selge – sead vajavad meie abi ja sekkumist. Eesti inimesed ei toeta loomapiinamist. Sellepärast töötame igapäevaselt selle nimel, et sigade süsteemne väärkohtlemine lõpeks ja seakasvatussektoris hakkaksid toimuma positiivsed muutused.
Unistus loomasõbralikust seapidamiskultuurist
Kui osad sealihatootjad üritavad jätta muljet justkui peaksid inimesed valima ainult veganluse või praeguse Eesti sigade intensiivse pidamise süsteemi vahel, siis meie Nähtamatutes Loomades teame, et see ei ole tõsi. Paljudes teistes riikides on sigade elu hoopis teistsugune ja inimesed saavad ikka söönuks. Oleme varasemalt kirjutanud sellest, milline Eesti tööstusfarmi sigade õnnetu elu hetkel on, aga seekord kirjeldame hoopis seda, milline on Nähtamatute Loomade sigade kampaania nägemus seakasvatuse tulevikust.
Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevuste lõpptulemuseks on seakasvatus, kus sigade heaolu ja loomuomased vajadused on seakasvataja jaoks kesksel kohal. Selles soovitud seapidamiskultuuris järgivad farmerid loomakaitseseadust ning sigade pidamise määrust. Igas sulus on sigadel piisavalt ruumi, et tekitada suluperele puhkeala, kus kõik notsud koos magada saavad. Loomadel on aktiivsuspiirkond, kus saab mängida ja joosta ning eraldi ala, kus loomad saavad ennast kergendada. Sigadele tagatakse igapäevane juurdepääs sobivale tuhnimismaterjalile nagu põhule, jutekottidele, puitbriketile või köitele ning seda uuendatakse regulaarselt.
Normaalsete tingimustega sigala sulupõrandal on põhust süvaallapanu, kus sead saavad tuhnida ja soovi korral pesa ehitada. Farmerid hoolitsevad selle eest, et neil tarkadel loomadel oleks ka tegevust – neile antakse mängimiseks ja närimiseks kanepiköisi, puutükke, rippuvaid jutekotte, puitbriketti, pakkepaberit/jõupaberit, pappkaste, pressitud heinakuubikuid, võimalusel aeg-ajalt (eriti kui on juba tekkinud sabade närimine) maisi- või rohusilo; puuoksi, mis ei kuku restpõrandast läbi ja on piisavalt tugevad, et sead kohe katki ei hammusta (nt lõigata harjavars kolmeks-neljaks osaks). Nagu ka koertele, meeldib sigadele suus pulka kanda ja sellega mängida.
Nähtamatute Loomade visioon sigade paremast elust Eestis näeb ette ka seda, et lõpetatakse julmade emisepuuride kasutamine. Hetkel veedavad Eesti emised suure osa oma elust pisikestes puurides, kus nad ei saa isegi ringi keerata, seda nii indlemise, gestatsiooni kui imetamise perioodil. Teadlased on avastanud, et sead hakkavad oma järeltulijatega erinevate häälitsuste ja toimingute kaudu suhtlema esimesest hetkest peale. Enamik Eestis sündivatest põrsastest oma emaga aga normaalselt suhelda ei saa, sest emised on kogu imetamise perioodil metallvarbade taga vangis. Emis soovib oma põrsastele ehitada pesa, nende eest hoolitseda ja neid õpetada. Seaperesid peaks pidama süvaallapanuga rühmasulus, kus emised saaksid ehitada oma poegadele pesa ning põrsad saaksid joosta, mängida ning loomulikul moel nautida oma ema hoolt ja lähedust.
Loomulikult oleks parema seakasvatuse osa ka see, et seakasvatajaid ühendavad erialaorganisatsioonid korraldavad lisaks muudele teemadele ka vilkalt koolitusi ja jagavad infot selle kohta, kuidas uuringud, katsed ja teiste riikide kogemused on leidnud viise, kuidas sigade elukeskkonda rikastada, tervist parandada ja heaolu suurendada.
Tahame jõuda olukorrani, kus loomakaitseseaduses sätestatut järgitakse ja farmerid vaataksid oma hoolealused igapäevaselt üle ning kui märkavad, et mõni siga ei tunne ennast hästi, kutsuvad veterinaari seda looma üle vaatama ning vajadusel annavad talle abi. Igapäevase ülevaatuse käigus hindab farmer ka seda, et ei ole tekkinud märke stressist, mis võiks viia sabade närimiseni. Kui esineb probleeme, siis tuleb hinnata oma loomade elutingimusi ja uurida, mis võib olla loomadele stressiallikaks, sest õnnelik ja loomulikus keskkonnas siga sabasid ei näri.
Soovime liikuda Nähtamatute Loomade kampaaniaga sellise seapidamiskultuuri poole, kus nii erialaühingud kui ka Põllumajandus- ja Toiduamet pakuvad seakasvatajatele nõuandeid, abi ja tuge sigade heaoluga seotud probleemide tekkimisel. Sellises kultuuris ei peeta sabade lõikamist normaalsuseks ega soositud sigade pidamise viisiks. Maaeluministeerium vastutaks selle eest, et kõrge heaoluga seakasvatajad saaksid vajalikke toetusi ja tunnustust ning võiksid oma praktikate üle uhked olla.
Tuleviku seapidamiskultuuris võiks iga seakasvataja auasjaks olla see, kui tema sigadel on alles rõngassabad. Põllumajandus- ja Toiduamet peaks välja töötama usaldusväärse kvaliteedimärgise, mis aitab ka tarbijatel teadlikku valikut teha. Kõiki õigusakte silmas pidades ning sigade heaolu järgides ei peaks ka seapidajad muretsema, sest neil pole tarbijate ees räpaseid saladusi.
Kuidas aitavad Nähtamatute Loomade sigade kampaania tegevused soovitud olukorda jõuda?
Vahel piisab loomadele heaolu parandamiseks seadusandlikest muudatustest ning seetõttu võeti Euroopa Liidus juba 15 aastat tagasi vastu direktiiv, mis keelab põrsaste rutiinse sabade lõikamise ning suunab farmereid parandama oma loomade heaolu. Mida aga teha, kui seadusandlus ütleb üht, aga praktikas rikutakse seda järjepidevalt ja süstemaatiliselt ning ametnikele ei ole tagatud kõrgemalt poolt vahendeid, et seda muuta?
Sellise olukorra lahenduseks on võtmetähtsusega avalik huvi ja surve ning läbimõeldud tegevusplaan, mis arvestab kõikide osapoolte rolli, motivatsiooni ja mõjuvõimu.
Sigade olukorda mõjutavad otseselt või kaudselt peamiselt kolm osapoolt – avalik sektor, erialaliidud ja seakasvatajad. Ja nende kolme osapoole mõjutamiseks on kõige suurem võim igal inimesel endal. Kohe räägime lähemalt, millist rolli need osapooled sigade pidamise praktika kujundamisel mängivad ning kuidas Nähtamatute Loomade kampaania ning iga sigadest hooliv inimene neid mõjutada saab, et sigade olukord liiguks paremuse poole.
Avalik arvamus on edu võti
Avalikkus – Sigade kasuks räägib see, et Eesti inimesed tõesti hoolivad loomade heaolust. Avaliku arvamuse uuringud kinnitavad, et 84% Eesti elanikest usub, et põrsaste sabade lõikamise asemel peaks hoopis parandama sigade elutingimusi. Kahjuks aga on teadlikkus sigade tegelikust olukorrast madal.
On oluline, et huvi sigade olukorra paranemise üle näitaks võimalikult suur hulk inimesi ning seetõttu on meie kampaania selgrooks just avalikkuse kaasamine. Seakasvatajaid mõjutab otseselt see, millistes tingimustes kasvatatud sealiha tarbijad soovivad osta, samal ajal mõjutab aga avalik arvamus ka poliitikuid ja ametiasutusi. Kuna sigade kehv olukord on senini olnud suhteliselt varjatud probleem, siis vajab teadlikkuse tõstmine palju tähelepanu.
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avalikkusega? Alus avalikkuse kaasamiseks on teadlikkuse tõstmine, et lõpetada olukord, kus seakasvatajad võivad segamatult ja varjatult kulude kokkuhoiu eesmärgil kasutada kõige julmemaid ja isegi keelatud praktikaid.
Teadlikkuse tõstmiseks kirjutame artikleid meediasse sigade tõelisest olemusest, intelligentsusest ja vajadustest, sabade lõikamise probleemidest, Eesti sigade olukorrast, sealiha hinna kujunemisest ning esindame sigu televisioonis ja raadios, anname välja praktilisi materjale suurema heaoluga liha eelistamiseks, teeme koostööd suunamudijatega, anname välja videoid, teeme sotsiaalmeedia postitusi, jagame flaiereid ja korraldame avalikke üritusi.
Teadlikkus on vajalik eeltingimus muutuste soovimiseks, kuid lisaks sellele anname inimestele võimaluse ka kohe tegutsemiseks. Oma hääle saab igaüks kuuldavaks teha läbi petitsiooni allkirjastamise, poliitikutega suhtlemise, teadliku tarbimise ning loomulikult ka oma arvamuse avaldamisega sõprade seas, sotsiaalmeedias või meedias.
Avalik sektor peab sigade heaolu parandamise prioriteediks seadma
Maaeluministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet – maaelu ja loomakasvatuse ning loomade heaolu tagamise teemade eest Eestis on peamiselt vastutav maaeluminister (hetkel Urmas Kruuse), maaeluministeerium ja selle allasutus Põllumajandus- ja Toiduamet. Üldistatult öelduna vastutab maaeluministeerium valdkondlike õigusaktide, toetuste, strateegiate ja suundade eest ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesannete hulka kuulub pigem praktilise töö tegemine – loomakasvatajate üle arvet pidamine, kontrollimine, suunamine, õpetamine ja vajadusel ka karistamine, trahvimine ning loomapidamisõiguse äravõtmine.
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses avaliku sektoriga? Selleks, et mõjutada avaliku sektori tegemisi, oleme tihedas suhtluses nii ministri kui ametnikega. Näiteks anname varsti Põllumajandus- ja Toiduametiga koostöös välja juhendi farmerite tegevuste jaoks, mis aitavad loomade heaolu parandada ja seeläbi sabade lõikamist lõpetada. Samuti jagame Põllumajandus- ja Toiduametiga infot Eesti seakasvatajate kohta ning planeerime koos koolitust seakasvatajatele sabade lõikamise lõpetamiseks.
Võimalused poliitikute poole pöördumiseks ja ministeeriumi otsuste mõjutamiseks sõltuvad otseselt sellest, kui suur on avalik surve sigade kaitseks. Avalikku huvi demonstreerivad tööriistad on näiteks petitsioon, meediaartiklid, videod, sotsiaalmeedia, tuntud ja ühiskonnas lugupeetud inimestega koostöö ja palju muud, mille kõige juures on olulisim see, kui suur hulk inimesi läbi nende kaasatud saavad.
Erialaliidud mõjutavad otseselt loomapidamiskultuuri
Erialaliidud – nagu paljudes teistes valdkondades, esindavad ka seakasvatajate huve erialaliidud. Erialaliidud aitavad sektoril liikuda just sinna poole, kuhu parajasti vajalikuks peetakse ning esindavad seakasvatajaid nii avalikkusega kui ka poliitikutega suhtlemisel. Näiteks ühendavad Eesti seakasvatajaid Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda.
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses erialaliitudega? Erialaliitudel on mõju seakasvatajate hulgas ning samal ajal ka ressurssi nii poliitikat kui avalikkust mõjutada. Samas sõltuvad nende prioriteedid just sellest, mis avalikkus soovib, sest trendide järgimine on ka seakasvatajatele kasulik. Jämedalt öeldes saab avalik arvamus mõjutada seda, kas Eesti Tõusigade Aretusühistu järgmine koolitus seakasvatajatele räägib sellest, kuidas veel enam sigade elutingimuste ja heaolu pealt raha kokku hoida või hoopis sellest, kuidas kasvatada vähem stressis ja õnnelikumaid loomi. Nähtamatud Loomad on erialaliitudega suhtluses ja avatud igasuguseks koostööks, mis aitab sigade olukorda parandada.
Ainult farmi omanik saab oma sigadele elamisväärse elu tagada
Seakasvatajad – lõpuks sõltub iga sea heaolu kõige otsesemalt just sellest, mida teeb farmi omanik. Eestis on ka paar pisikest farmi, kus sigade elu vastabki täpselt sellele kirjeldusele, mis ülalpool toodud on. Kahjuks elab aga üle 90% Eesti sigadest tööstuslikes suurfarmides, kus nende heaolu kuidagi tagatud ei ole.
Mida teeb Nähtamatud Loomad seoses seakasvatajatega? Nähtamatutes Loomades võtame ühendust seakasvatajatega, et olla toeks kõigile farmeritele, kes on valmis oma sigade elutingimusi parandama. Oleme olnud kontaktis paljude seakasvatajatega, et kaardistada hetkeseisu, põhitakistusi sabade lõikamise lõpetamisele ja koostöövõimalusi.
Järgnevad tegevused
Vaadates 2022. aasta vältel Eesti seakasvatajatele suunatud miljonite eurode suurustele toetustele, võib üsna selgelt väita, et seatööstus on teiste sektoritega võrreldes riigi poolt väga tugevas eelisseisus. Soovime Nähtamatutes Loomades näha, et selline hetkeseis ei legitimeeriks veelgi enam loomade vajadustele mittevastavaid elamistingimusi ja sellega kaasneks ka reaalne tegevusplaan, kuidas parandada loomade heaolu, et saaks lõpetada põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise.
Selleks jätkame koostööd maaeluministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kaasame arutellu ka keskkonnaministeeriumi, arvestades praeguse tugevalt tööstusliku reljeefiga massikasvatuse hiiglasuurt negatiivset keskkonnamõju. Oleme alustanud suhtlust mitme olulise valdkonnaeksperdiga, kellega oleme lähiajal kohtumas, et koguda veelgi lisainfot tööstuses toimuva kohta, et täiendada ja tihendada arusaama hetkeolukorrast.
Samuti jätkub meediatöö teema pildis hoidmiseks nii televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias, veebiportaalides ja välireklaamides. Avaldame pressiteateid ja arvamusartikliteid Nähtamatute Loomade poolsete kommentaaride ja soovitustega. Koostame juhendmaterjale olukorra parandamiseks ja infomaterjale teadlikkuse tõstmiseks. Kogume põrsaste sabade lõikamise lõpetamise ja pidamistingimuste parandamise petitsioonile võimalikult palju allkirju, et saada head inimesed ühise hooliva eesmärgi taha.
Meie kampaania võtab lõplike tulemuste saavutamiseks ilmselt aastaid. Oleme tugevalt motiveeritud, hästi informeeritud ja jätkame tiimi pidevat arendamist, et leida parimad viisid, kuidas neid kohutavates tingimustes kannatavaid tarku ja häid loomi aidata. Aitäh kõigile toetajatele, kes selle olulise töö võimalikuks teevad!
Allikad
- https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/2022-08/EFS2-7421.pdf