Arvamuslugu avaldati osaliselt 11.02.2021 Postimehe majandusportaalis.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõunik Triin Hallap avaldas 9. veebruaril Postimehe majandusportaalis arvamust munakanade heaoluprobleemide teemal ning järeldas, et kõrgema heaoluga tootmissüsteemides peetavate kanade elu ähvardavad võrreldes puurisüsteemidega uued ohud.
Hallap toob artiklis välja, et uuringud ei ole üksmeelselt kinnitanud, et puurides kanade suremus puurivabade süsteemidega võrreldes kõrgem oleks. Samas ei tohiks loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad esindaja Merit Valge sõnul unustada, et vabapidamine tagab kanadele nende põhivajaduste täitmise võimaluse. Erinevalt puurisüsteemist saavad kanad liikuda ja tiibu sirutada ning nende ümbrus on märkimisväärselt sarnasem kanade loomuomase keskkonnaga, mida ei tohi lindude heaolu silmas pidades alahinnata.
Hallapi väitega, et peamine argument puuride keelustamiseks ja alternatiivsete pidamissüsteemide rakendamiseks on liiga väike ruum kana kohta, peab aga igal juhul nõustuma. Samuti toetame Hallapi seisukohta, et selle kõrval ei tohiks unustada teisi lindude heaolu mõjutavaid aspekte.
Kana elu puuris
Puurides kasvatatavad kanad ei näe mitte iialgi päikesevalgust ega koge öö ja päeva vaheldumise looduslikku rütmi. Nende keskkond on disainitud nii, et nad muneksid kõige rohkem mune, tarbiksid võimalikult vähe sööta ning hõlmaksid minimaalse pinna. Kanade tervis puurisüsteemis ei ole pikas perspektiivis tootjale oluline, sest tööstusfarmis hukatakse kanad munatootmise võimaliku languse tõttu juba umbes pooleteise aasta vanuselt (kanade loomulik keskmine eluiga on 6 aastat).
Ühe kana kohta on puuris ruumi umbes A4 paberi suurune ala, mis tähendab, et kanal pole terve oma elu jooksul võimalik isegi oma tiibu välja sirutada. Teadlased on kinnitanud, et liikumisvõimaluse puudumine võib kanadele põhjustada frustratsiooni ja mitmeid erinevaid terviseprobleeme1.
Paljud munatootjad praktiseerivad puurisüsteemides lindude noka lõikamist, et kanad suurest stressist teineteist ei nokiks. See põhjustab kanadele koe- ja närvikahjustuse tõttu tugevat valu. Noka lõikamine on näiteks mahetootmises loomade heaolu silmas pidades täielikult keelustatud.
Siblimis- ja tegevusvõimaluste puudumise tõttu kasvavad puurikanade küüned ebanormaalselt pikaks. Enne hukkamisele saatmist on osa kanade küüned nii pikad, et neil pole võimalik isegi valutult seista.
Need heaoluprobleemid on vaid käputäis näidetest puuritootmise reaalsusest. Ükski neist ei põhjusta küll otseselt lindude surma, küll aga ei saa seda elu elamisväärseks pidada.
Euroopa jookseb eest
Mitmes Euroopa riigis, nagu näiteks Austrias, Saksamaal ja Tšehhis, on kanade puurispidamine oma loomavaenulikkuse tõttu seadusega keelatud. Mullu suvel otsustas Euroopa Komisjon, et hakkab ette valmistama seadusandlikku ettepanekut puuride kaotamiseks kogu Euroopas.
Eestis kasutatakse puurisüsteemi üle 80% munakanade pidamiseks, Euroopa Liidu keskmine liikmesriik toodab vähemalt pooled munad kõrgema heaoluga süsteemides. Kurb reaalsus on see, et täna seisab Eesti teadlik tarbija poes pahatihti valiku ees, kas eelistada eestimaist puurikana muna või imporditud kõrgema heaolu standartitega toodetud kanamuna, sest suurimad Eesti munatootjad kasvatavad endiselt enamiku oma kanadest julmades puurides.
1Augère-Granier (2019). The EU Poultry Meat and Egg Sector: Main Features, Challenges and Prospects. https://epthinktank.eu/2019/12/17/the-eu- poultry-meat-and-egg-sector-main-features-challenges-and-prospects-policy-pod- cast/