Nähtamatute Loomade presidendi Kristina Meringu kõne Riigikogu ees enne 6161 digiallkirjaga rahvaalgatuse üleandmist Riigikogu esimehele.
Täna on märgiline päev. Hetke pärast lähme kohtuma Riigikogu esimehega, kellele esitame suurima digiallkirjadega rahvaalgatuse, mis Eestis kunagi kogutud on. Kes oleks arvanud, et Eesti kodanikeühiskond areneb nõnda, et just loomadega seotud küsimus pälvib sellise suure digiallkirjade arvu. 6161 inimest andsid digiallkirjaga oma hooliva toetuse, et loomade olukord Eestis paraneks ja karusloomafarmid tegevuse lõpetaksid.
Tuhat digiallkirja kogusime me ühe päevaga. See annab märku, et Eesti inimesed hoolivad loomadest ja näevad hea meelega Eesti tulevikku ilma karusloomafarmideta.
Rahva meelsusest ja karusloomafarmide toetuse vähesusest näeme märke mitmel pool. Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et ca 70% eesti elanikest toetab karusloomafarmide keelustamist. Toetus Riigikogu liikmete hulgas kasvab iga aastaga. Kuuleme järjest rahvasaadikutest, kes on viimastel aastatel oma seisukohti muutnud, tutvudes karusloomafarmides toimuvaga ja langetades informeeritud valiku toetada pigem loomasõbralikku otsust need asutused sulgeda.
Mis on viimaste aastatega veel muutunud ja annab meile praegu suure kindlustunde eelnõuga edasiminemiseks on asjaolu, et karusloomakasvatus on suures majanduslikus kitsikuses üle maailma. Farmid sulgevad uksi üle Euroopa, vähendavad loomade arvu, koondavad töötajad, karusnahkade oksjonikeskused tõmbavad kulutusi kokku. Ka Eestis on viimaste aastatega toimunud suured muutused. Viimase kahe aastaga on loomade arv farmides kardinaalselt vähenenud ja meie karusnahatööstus, kus varem oli ca 200 000 looma, on nüüd vaid paarituhande loomaga.
Eilse seisuga saime teada ühe olulise uudise, mis puudutab karusloomakasvatuse hetkeseisu: meieni jõudis info, et Eestis ei kasvatata enam naaritsaid karusloomafarmides!
See tähendab, et tuhanded loomad, kes varem sündisid puuriellu vaid selleks, et kellegi karusnahaks saada, ei pea enam sama saatust taluma. Praegu on täiuslik hetk selleks, et riik paneks templi peale ja pitseeriks selle olukorra, kus karusloomakasvatus on sisuliselt pankrotis, loomi peaaegu enam juurde ei paljundata ja keegi ei ole huvitatud sellise tegevuse jätkumisest.
Kõik need toimuvad väiksed muutused annavad märku, et ka Eesti elanikele on väärtused nagu nõrgematest hoolimine, loomade heaolu ja ebaõigluse vähendamine üha olulisemad väärtused. Me ei taha, et jätkuks loomade halb kohtlemine, kui on võimalik midagi selle lõpetamiseks ära teha.
Selge on see, et meelsus karusloomafarmide lõpetamise toetuseks aina kasvab ja ei lõppe enne, kuni see otsus seadusena vastu võetakse. Meedia vahendusel näeme, kuidas keelustamise toetajate hulgas on nii endistest karusloomakasvatajatest kuni jahimeeste, ettevõtjate, poliitikute, ülikoolide professorite, kirjanike, režissööride kui ka teiste loomakasvatusettevõtete esindajaid. Kui ma liigun ise mööda Eestit ringi või teen ettekandeid, siis karusloomakasvatusest rääkides pigem imestatakse, et kas seda ei olegi juba keelatud või.
AGA selle jaoks me täna siin olemegi. Selle jaoks, et aidata Riigikogul langetada väärtuspõhine otsus nõrgemate kaitseks, nende kaitseks, kes ise enda eest seista ei saa ja vajavad meie häält ja abi. Nähtamatud Loomad ja 6161 eesti inimest üheskoos lähevad nüüd kohtuma Riigikogu esimehega, et anda tuul tiibadesse nüüd sel kevadel toimuvale karusloomafarmide keelustamise riiklikule debatile. Asjad muutuvad paremaks, meie võhm kasvab, et lahendada erinevad mured, mis vajavad sekkumist. Ja praegu on suurepärane aeg selle probleemi lõplikuks lahendamiseks.
Nägin hiljuti raamatupoes sellist tsitaati, mis kõlas umbes nõnda, et “Armastus kõigi elusolendite vastu on inimeste kõige üllaim omadus,” ja see on see mõte ja motivatsioon, miks ma olen kindel, et karusloomafarmid Eestis keelustatakse. Me inimestena hoolime loomadest liiga palju, et nende halba kohtlemist lubada.
Aitäh teile, head inimesed! Tuleviku nimel, kus kõiki elusolendeid hästi koheldakse!