Teksti autor on Nähtamatute Loomade tiimiliige Kadi Kaljurand.

10. septembril päästsime tänu toetajatele ja vahvatele vabatahtlikele puurikanalast 176 kana, et viia nad uutesse kodudesse, kus nad saavad elada liigiomast elu. 176-st kanast 15 olid kehvemas seisus ja nende tee viis esmalt Tartusse kliinikusse. Autojuhiks olin mina ja minuga tuli kaasa fotograaf Joanna Joa. Sõit Tartusse kestis umbes tund ja sel ajal olid kanad rahulikud ja vaiksed.

Kliinikus võeti kanad meelsasti vastu. Ülevaatusele läks 11 valget ja 4 pruuni kana. Kanad olid stressis, aga püsisid siiski puuris paigal. Alustuseks vaatasime valgeid kanu. Arst seadis laua valmis ning tõstsimegi esimese kana lauale. Veterinaar vaatas näopiirkonda, katsus tiibu, uuris kloaagipiirkonda ja sulestikku, et näha, kas on väliseid parasiite. Õnneks ühelgi linnul me neid ei kohanud.

Mõningatel kanadel oli näha vigastusi näopiirkonnas. Seda võis põhjustada näiteks teise linnu nokkimine. Kanadel oli liiga hele harja värvus, mis andis märku, et neil on vedelikupuudus. Puurikanalas on probleeme, et kõik kanad ei saa ligipääsu veele. Liigisisene konkurents ressurssidele on suur ja nõrgemad kanad jäävad ilma.

Kloaagi uurimisel selgus, et kõigil kanadel oli kõhulahtisus ning tegu võib olla bakteriaalse parasiidiga soolestikus. Et teada saada, millega tegu, kogusime väljaheited purki, et need hiljem laborisse viia. Kui arst mainis, et tuleb koguda väljaheidet, kakas üks tubli kanapreili läbivaatuslauale ilusa hunniku, mis läks otse purki.

Murekohaks olid ka kanade küüned. Need olid ebaloomulikult pikad, sest traatpuuris ei ole kanadel võimalik neid kulutada. Seetõttu olid kanade varbad laual olles ebaloomulikus asendis ja üks lind hoidis neid lausa kronksus nagu väikesed beebid hoiavad oma näppe ja varbaid. Olin veterinaarile abiks. Minu ülesanne oli võtta kana puurist ja hoida teda nii, et arst saaks küüned lühemaks lõigata.

Esimesed kanad olid rahulikud ja neid oli lihtne hoida. Hiljem aga taheti juba rohkem tiibu lehvitada ja ülesanne muutus aina raskemaks. Kuna laual olemine oli küünte tõttu ebamugav, siis paremal juhul seisid nad mu käe peal. Üks kana oli lausa nii klammerdunud, et teda oli ülevaatuseks raske laua peale saada. Kõikidel kanadel said küüned ära lõigatud. Mõnel oli küüs juba ise ära murdunud ja alles oli ainult verine tüügas.

Õnneks ühelgi kanal luumurde ei täheldatud ja tiivadki olid korras. Enamus saputas tiibu, kui lauale sai ja nii mõnegi tiivalehvitus lõi mul prillid peast. Ei tasu nina liiga lähedale toppida.

Mida rohkem kanu olime üle vaadanud, seda aktiivsemaks muutusid need, kelleni kord polnud veel jõudnud. Eelviimane valge kana lausa põgenes eest. Enesekaitseinstinkt lõi välja ja seda ei saanud pahaks panna. Need linnud polnud siiski inimeste lähedusega harjunud. Pruunid kanad olid erilise iseloomuga. Nemad ikka uurisid, mis me teeme ja poseerisid fotograafile. Kõige viimane kana ei olnud nõus koerapuurist välja tulema. Kui panin käe ta lähedale, siis ta lõi seda nokaga. Lõpuks kallutasime ta puurist välja. Laual seistes vaatas ta ka kuidagi kurjalt nagu oleksime ta rahu rikkunud.

Kanad, kes olid juba üle vaadatud ja ootasid uues puuris, muutusid keskkonna suhtes uudishimulikuks. Mõni nokkis maast heina või muid asju põrandal. Teised jälgisid pingsalt fotograafi. Puurikanalas poleks nad ealeski nii palju uusi põnevaid asju näinud.

Kanad said vabaduse maitse suhu ja mõned polnud enam nõus puuri minema ning üritasid lennata. Üks sai võimaluse ja püüdis puuri peale hüpata, aga kuna tema füüsiline vorm polnud tugev, siis ei hüpanud ta välja. See näitas, et ta jalad on nõrgad ning maandumine oli samuti raske. Tavaliselt hüppavad kanad ikka kõrgele. Olen varemgi näinud, kuidas kana teeb paari meetri kõrguse hüppe.

Osadele siiski sobis ka puur väga hästi. See valge kana, kes enne end kätte ei tahtnud anda, astus ise transpordipuuri ja läks otsejoones teiste kanade vahele kaugemasse nurka, kus paistis end turvaliselt tundvat.

Kui kõik kanad said üle vaadatud ja tagasi puuridesse pandud, andis arst meile juhised, mida silmas pidada ning täitis pabereid. Kuna labori jaoks oli vaja rohkem väljaheiteid ja lauale neid rohkem ei tehtud, siis võtsin ülejäänud auto pagasiruumist, ajutisest puurist ja oma jope taskust. Keegi oli ikka väga täpselt sihtinud. Loo moraal: hoia taskud kinni.

Viimaks panime kanad autosse ja linad peale, et päike neid ei kõrvetaks, ning seadsime tee laborisse. Andsime proovid üle ning algas 3-tunnine sõit Pärnumaale Ranna Rantšosse. Tund enne kohale jõudmist hakkas üks linnuke rääkima. Ta ikka kaagutas ja kaagutas. Kuulda oli ka puuri nokkimist ja muud liikumist. Me ei saanud aru, mis toimub, aga vähemalt oli neil eluvaim ikka sees. Kui jõudsime kohale ja lasime kanad nende uude ajutisse aedikusse, siis saime aru, mis autos oli toimunud. Puurikanala juures panime kõigile arbuusiviilud kaasa. Nad olid autos need avastanud ja need väga korralikult ära söönud. Ju siis kaklesid nende pärast veidi.

Uues kodus uudistasid osad julgemad kanad ringi, esimene leidis toidukausi ja asus nosima. Arglikumad seisid tükk aega ühe kohapeal, kuhu nad puurist võttes tõsteti. Rõõm oli vaadata, kuidas nad oma tiibu sirutasid ja ümbritseva vastu huvi tundsid.

Hiljuti selgusid labori tulemused, kust leiti massiliselt Eimeria spp ootsüste. Tegu on parasiitidega, mis põhjustavad kanadel kõhulahtisust ning lõpeb kanade jaoks, kes ravi ei saa, väga kurvalt. Puurikanalas elavad kanad umbes A4 suurusel alal, seega nad on tihedalt koos ja haigused levivad kergesti. Antud parasiit levib väljaheite kaudu. Kui teha linnule ravikuur, ei tohi tema mune ligikaudu kuu aega tarvitada. Seega suurtes farmides linnud pigem hukatakse ja asendatakse uutega. Ebasoodsate elutingimuste tõttu on kanad nõrgema tervisega ja parasiidi mõju kurnab lindu rohkem kui vabalt peetavat kana. Ravimata jätmise ja munemise intensiivsuse tõttu võib noor lind lihtsalt surra. Seega nüüd algab 176 vapral kanal ravi Eimeria vastu.

Aitäh kõigile, kes selle päeva võimalikuks tegid ja hoidkem pöidlaid, et kanade ravi kulgeb ilusti. Kliinikus käinud kanu saab vaatama minna Ranna Rantšosse. Aita tasuda lindude ravi eest: https://www.nahtamatudloomad.ee/toeta.