Restoran Basiilik loobus puurikanade munadest

Tuntud vahemerehõnguline pererestoran, mis on pitsa- ja pastasõprade meeli rõõmustanud juba 14. aastat teatas, et sellest aastast ei kasuta nad oma toitudes enam puurikanadelt pärinevaid mune. See on suur võit loomadele, sest mõjutab väga paljude kanade elutingimusi. Eestis on kokku juba üle 80 toidesektori ettevõtte, kes on loobunud või lähitulevikus loobumas puurikanade munade kasutamisest või müügist.

Hotell Telegraaf loobub puurikanade munade kasutusest

Toidesektori ettevõtteid Eestis, kes teatavad puurivabadele munadele üleminekust, tuleb juurde pea iga nädal. Hetkel on tänu Nähtamatute Loomade järjepidevale tööle juba üle 80 restorani, hotelli, toidutootja, jaeketi jm toidusektori ettevõtte, kes on teatanud puurikanade munade kasutamisest või müügist loobumisest. Nähtamatute Loomade eesmärk on, et aastaks 2025 oleks kogu Eesti toidusektor puurivaba.

Nähtamatute Loomade vastus Selverile: “Esindame just teie klientide huve.”

Loomakaitseorganisatsioonil Nähtamatud Loomad on käimas avalik kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi suhtes, et paluda neilt üleminekut puurivabadele munadele aastaks 2025. Hiljuti ilmunud artiklis väitis Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, et Nähtamatud Loomad ei esinda sellega Selveri klientide huve vaid järgivad etteantud agendat. Nähtamatute Loomade seisukoht on vastupidine.

Kristina Mering: kuidas näevad loomi karusloomakasvatajad

Täna, 21. jaanuaril toimub Tallinna Rahvusraamatukogus üritus karusloomakasvatuse teemal. Ettekandega esineb loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatute Loomade president, sotsioloog Kristina Mering, kes tutvustab oma viimast uurimust Eesti karusnahatööstusesse ning analüüsib, kuidas tekivad sotsiaalsed normid, mis soosivad loomade halba kohtlemist.

Meringu ettekande fookuses on intervjuud Eesti karusnahatööstusesse esindajatega, mis aitavad mõista, miks nad seda tööd teevad ning kuidas näevad karusloomakasvatust ühiskonnas. Meringu uurimus annab hea sissevaate ühe loomatööstuse telgitagustesse ja sellesse, kuidas inimesed, kes seal igapäevaselt töötavad, mõtestavad loomadega toimuvat.

Ettekandes käsitletakse ühtlasi, kuidas sügavam arusaam karusnahatööstusest aitab loomakaitse liikumisel karusloomafarmide sulgemise eest seista ja paremini oma tegevust planeerida, et ühiskonda karusloomakasvatuste keelustamises veenda.

“Olen seisnud karusloomafarmide sulgemise eest 14 aastat, kuid alles siis, kui tegin intervjuusid tööstuse esindajatega, sain sügavama arusaama karusloomakasvatuse telgitagustesse. Usun, et oleme ühiskonnana valmis karusloomakasvatuse lõpetama, enne peame aga mõistma, kuidas luuakse arusaama, et loomi võib terve elu väikeses puuris pidada,” sõnas Mering.

Karusloomateemaline üritus toimub täna, 21. jaanuaril kell 18.00 Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis. Üritus on osa Nähtamatute Loomade kampaaniast “Aitan karusloomi”, mille eesmärgiks on karusloomafarmide keelustamine Eestis. Ettekandes ei näidata šokeerivaid kaadreid ega karmi materjali.