Astrid Lindgren soovib päästa lehmi

Suvi on peaaegu läbi. Ilmad on tõesti olnud ilusad, hoolimata mõnest vihmasabinast. Minu lemmikpilt suvest, mille võtan endaga kõledasse sügisesse kaasa, on künkal asuv kasesalu – kõige kaunim, imelisem paradiis – koos rohelise karjamaa, kannikeste ja karikakardega, siin-seal punavate maasikmarjadega. Kuid tegelikult on siin veel keegi: üks mäletsev vissi.

Puurikana Margoti elulugu

Tere, mina olen Margot. Koorusin täna ühe munafarmi haudejaamas. Kolm nädalat tagasi, kui olin veel munakoore sees, võeti mind ema juurest ära ning sest saati on mind hoitud siin kunstlikus keskkonnas. Munast väljumine osutus päris keeruliseks: pidin kogu koore üksi nokaga katki tegema, sest ema ei olnud siin, kes oleks muidu mind aidanud. Minu ümber koorus samal ajal ka palju teisi õdesid-vendi, nüüd siutsume suures segaduses üksteise võidu ja otsime ema. Aga ema ei näe meist keegi kunagi.

“Puhas liha” – revolutsioon toidutootmises

Pea kogu inimkonna ajaloo vältel on peamiseks toiduga seotud probleemiks olnud selle puudus, mitte üleküllus. Täna soovitatakse iseäranis loomse toidu tarbimist tuntavalt vähendada ja seda väga erinevatel kaalutlustel, tervisest keskkonna ja loomade heaoluni. Liha on aga maitsev, traditsiooniline ja harjumuspärane toit, milleta suurem osa eestlasi oma toidulauda ette ei kujuta.

Food Innovation Summiti eelüritus ehk paneeldiskussioon Vapiano, Kohvik Krooni ja Sushi Plaza esindajatega taimse toidu populaarsuse kasvust

Nähtamatud Loomad korraldas septembri lõpus paneeldiskussiooni arutamaks taimetoidu kasvava trendi üle restoranide perspektiivist. Paneeldiskussiooni kutsusime Vapiano turundusjuhi ja partneri Tarvo Jaansoo, Sushi plaza turundusjuhi Sevil Šukjurova ning Kohvik Krooni turundusjuhi Maria Berensi. Paneeli modereeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.

Kas loomad leinavad oma lähedasi?

Teaduslikus mõttes ei ole meil tegelikult kuigi palju infot selle kohta, mida tunnevad erinevad loomad siis, kui kaotavad oma lähedase. Paljud inimesed on harjunud uskuma, et lein on loomuomane vaid meie liigile. Samas ei ole surmast teadlikkuse ning sellega seotud emotsioonide ja käitumise uurimiseks loomadel ka väga palju aega pühendatud ning seejuures on esile kerkinud aina enam juhtumeid, kus erinevatest liikidest pärit loomade “veidrat” käitumist seoses kaaslaste surmaga on võimatu mitte tähele panna.