Teisipäeval Tallinnas Toompea lossi ees toimunud meeleavaldusel osalenud inimesed kutsusid Riigikogu üles võtma vastu loomakaitseseaduse muudatus, mis keelustaks munakanade puurispidamise Eestis aastast 2035. Meeleavalduse eestvedaja loomade heaolu organisatsiooni Nähtamatud Loomad kinnitusel ei asenda munatootjate vabatahtlikud kokkulepped seadusega tagatud üleminekut.
Nähtamatute Loomade tegevjuhi Kristina Meringu sõnul on seadusemuudatuse vastuvõtmine takerdunud, kuigi sellel on ulatuslik avalikkuse toetus ning tootjatele on ette nähtud pikk üleminekuaeg. „Inimesed tulid Toompeale poliitikutele selgelt ütlema, et nad lõpetaksid venitamise ja viiksid eelnõu parlamendisaali hääletusele. Eelkõige ootame Reformierakonnalt vastust, mis takistab seadusemuudatuse vastuvõtmist, kui munatootjatele antakse üleminekuks aega 2035. aastani. See on piisavalt pikk aeg, et investeeringuid kavandada ja puurivabale tootmisele üle minna,“ rääkis Mering.
Tänavu veebruaris allkirjastasid Eesti suuremad munatootjad hea tahte deklaratsiooni, millega lubasid minna 2035. aastaks kanade puurispidamiselt üle alternatiivsetele pidamisviisidele. Meringu sõnul tuleb sama tähtaeg kinnitada seaduses, sest vabatahtlikest kokkulepetest on võimalik taganeda. „Kui tootjad on üleminekuga nõus, siis miks mitte see ka seadustada, sest see annab kindluse nii loomade heaolust hoolivatele inimestele kui ka investeeringuid kavandavatele ettevõtetele,“ ütles Mering.
Eesti suuremate munatootjate hinnangul nõuab kanade puurispidamisest loobumine ligikaudu 50 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Puurivabale tootmisele üleminekut saab toetada ELi ühise põllumajanduspoliitika meetmete kaudu ning lisaks määras valitsus põllumajandusele septembris 546 miljonit eurot, millest saab katta ka järk-järgulist üleminekut puurivabale munatootmisele, et vananevaid puure välja vahetada.
Meeleavaldusel sõna võtnud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras, kes toetab seadusemuudatust kanapuuride keeluks, ütles, et ka munatootjad näevad, et inimesed tahavad aina vähem süüa puurikanade mune. “Meil on kõigil parem, kui loomad on hoitud ja toodame kvaliteetset toitu,” lisas Terras, avaldades lootust, et Riigikogule esitatud seadusemuudatus peagi ka vastu võetakse. Seni on see Toompeal takerdunud Reformierakonna vastuseisu tõttu.
Kanade puurispidamise keelustamise petitsioonile on alla kirjutanud ligi 35 000 inimest, poliitikutele on saadetud umbes 10 000 toetuskirja ning rahumeelsetel meeleavaldustel on osalenud kokku üle tuhande inimese. Norstati uuringu järgi toetab kanade puurispidamise keelustamist 78 protsenti Eesti elanikest.
Eesti on Euroopa Liidus üks suurima kanade puurispidamise osakaaluga riike, siin peetakse puurides 77% munakanadest. Samal ajal on Euroopa Liidus keskmiselt puurides veel vaid 35% munakanadest ning vabapidamisel juba 65% munakanadest. Austria, Luksemburg, Saksamaa, Tšehhi ja Sloveenia on munakanade puurispidamise praeguseks seadusega keelanud.
Nähtamatud Loomad on 2017. aastal asutatud Eesti loomade heaolu organisatsioon, mille eesmärk on parandada põllumajandusloomade heaolu ning vähendada loomade kannatusi tööstuslikus loomakasvatuses. Organisatsioon tegeleb avalike kampaaniate, seadusandliku huvikaitse, ettevõtetega tehtava koostöö, teavitustöö ja loomakasvatuse olukorra uurimisega.