Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering pidas kõne 20.10.2026 meeleavaldusel, mis toimus Riigikogu maaelukomisjoni istungi ajal, et paluda Reformierakonda lõpetama eelnõu kinni hoidmine ja see edasi Riigikogu suurde saali saatma, et see läbiks kõik kolm lugemist.
Hei, hea loomasõber! Kas Sa kuuled mind?
Jaa!
Nemad seal Riigikogus peavad ka meid kuulma! On ju? Loomade heaolu on oluline.
Aitäh kõigile eelkõnelejatele, kes enda valdkonna kohta seda sõnumit loomade kaitseks täna edastasid. See on tähtis. Meid on palju, kes loomade heaolu väärtustavad.
Ja eelkõige aitäh Sulle, et sa tulid täna siia selleks, et hästi selge sõnumiga öelda: loomade huvid peavad Eestis seadustega paremini kaitstud olema ja kanade puurispidamine peab olema seadusega keelustatud.
Sina ja Sinusugused inimesed on juba näidanud, kui kaugele me selle muutuse esilekutsumisel jõuda võime ja kui kaugele me oleme jõudnud, et olukord, kus kanad praegu puurides kannatavad, päriselt saaks laheneda.
Sinusugustel inimestel on jõud ja võim mõjutada neid, kes päriselt on seal Riigikogus otsuste taga, kes otsustavad lõpuks eelnõu üle.
Ja me teame täna, et kas või juba tänasel siin üritusel on kohal mitmed need inimesed Riigikogust, kes on kuulanud seda häält loomade kaitseks ja tulnud siia ütlema, et ka nemad toetavad kanade puurispidamise keelustamist.
Need on inimesed erinevatest erakondadest, erineva poliitilise maailmavaatega. Osad neist on liberaalsed, osad neist on konservatiivsed.
Ja see loogika on just selles, et loomadest hoolimine on midagi, mis meid kõiki ühendab. Vahet ei ole, mida me arvame muudest maailma asjadest, mis tahes teemast, aga see, et kui siin praegu meie kõrval oleks üks kana või veis või kass või koer, siis igaüks meist paneks käe ette ja kaitseks teda, kui keegi talle liiga tahab teha.
See on see, mis on meil kõigil ühine. Ja see on see, miks Eestis ongi nii äge elada, tegutseda ja seista nende oluliste teemade eest, sest Eesti inimesed hoolivad loomadest.
Kas nüüd Reformierakonna poliitikud järgi võtavad?
Jah, võtavad!
Tänaseks päevaks on petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks kogunud peaaegu 35 000 allkirja. Kirjade arv, mis poliitikutele saadetud on, on umbes 10 000 kirja. Siin ei ole isegi pretsedenti loomade heaolu vallast, siin ei ole kampaaniat varem, mis oleks sellisel kujul toetajanumbreid toonud.
Üle tuhande inimese, kes on erinevatel meeleavaldustel loomade kaitseks kohale tulnud. Inimesed nagu Sina, kellel ei ole vaba aega üle, kellel ei ole mitte midagi muud erilist kui seda, et me ei lase ebaõiglusel jätkuda ja me astume välja, kui loomadele keegi süstemaatiliselt liiga teeb.
Ja hea uudis on see, et seda süsteemi me saame üheskoos muuta.
Kui me hiljuti päästsime Eesti ühest puurikanalast 400 väga palju kannatanud lindu, siis sellel päästeaktsioonil ma hoidsin ühte nendest lindudest süles.
Tal ei olnud peaaegu üldse enam sulgi, tal olid vigastused, marrastused, ta oli väga mandunud ja alla andnud elu suhtes, mulle tundus. See oli südantlõhestav vaatepilt.
Kogu tema senine elu oli olnud täis vaid piina ja kannatust, sellepärast et inimesed on loonud sellise süsteemi, kus kana võib kohelda viisil, kus ta ei saa oma elus isegi mitte liikuda.
Aga selleks, et see südantlõhestav olukord ei võtaks motivatsiooni alla ja ei tekitaks küünilisust või pessimismi, tuleb meeles hoida seda, et meie siin kõik koos, ja meid on veel palju-palju tuhandeid rohkem, oleme need, kes ei pööra pead ära.
Ja me aitasime teda.
Tema enam ei ela puuris. Ta elab nüüd turvaliselt uues kodus. Tal kasvavad uued suled, ta õpib nokkima, ta õpib tiibu sirutama, ta õpib elama vaba linnuna.
Kui me suutsime selle saavutada talle, ma olen kindel, et me saavutame selle kõigile kanadele, keda Eestis praegu puurides peetakse.
Me oleme nii palju näidanud, mida me suudame, ja me lähme siin lõpuni välja, sest me ei ole need, kes alla annaks. On ju?
Mitte ükski loom ega lind ei saa tulla siia Riigikogu ette ja öelda, et ma tahan vabadust, mul on väga halb seal tööstusfarmis.
Aga meie, kes me teame, et neil on halb ja kes kasutame oma agentsust, oma tegutsemisvõimet, oma tarka ja nutikat pead, tuleme ja ütleme seda.
Ja me näeme, et meil on seal Riigikogus tänaseks juba mitte ainult need poliitikud, keda me veel veenma peame.
Jaa, me peame nendega tööd tegema, aga meil on seal terve hulk liitlasi. Meil on seal terve hulk inimesi, kes, kui see eelnõu läheb hääletamisele, on juba selgelt öelnud, et jah, mina hääletan selle poolt, et Eesti oleks see riik, kus ka loomade huvid on paremini kaitstud ja kus kanade puurispidamine – palun jah, jätame selle minevikku.
Ja see on Sinu saavutatud tulemas, et need poliitikud on seal, kes toetavad kanapuuride keeldu.
Nad on kuulanud Sinu häält, nad on lugenud Sinu kirju, tajunud seda, et Sina käid siin, ütled seda sõnumit.
Ma ei tea, kui palju me veel siia tulema peame. Ma ei tea.
Aga ma tean seda, et me tuleme lõpuni välja.
Me tuleme siia nii kaua, kuni on vaja, kuni need Reformierakonna poliitikud, kes praegu seda eelnõu kinni hoiavad ja ei lase lihtsalt sellel suurde saali minna, kuni nad kuulavad meid ja kuni nad langetavad otsuse, et loomade heaolu tuleb kaitsta.
Ja veel hästi oluline välja tuua, kui kurb see ka ei ole, siis praegu me näeme nii palju murtud lubadusi.
Munatootjad on lubanud korra juba, pannud oma kodulehele üles, et jaa, me loobume puuridest, ja võtnud selle lubaduse tagasi. Nad on murdnud seda.
Praeguse valitsuse poliitikud panid teema koalitsioonileppesse, ütlesid, jaa, teeme ära.
Ja siis minister Hendrik Terras esitab eelnõu valitsusele, et teeme siis ära, ja Reformierakonna peaminister Kristen Michal ei lase eelnõu edasi.
Jälle murtud lubadus loomade aitamiseks.
Kui munatootjad murravad lubadusi ja kui poliitikud murravad lubadusi selleks ja loomi ei aita, siis peame olema meie need, kes ei hülga neid loomi, kellel on väga vaja, et me nende eest seisaks.
Meie ei hülga neid, meie ei jäta pooleli, me ei lähe ära enne kui teema on päriselt lahendatud ja puurispidamine on Eestis keelustatud.
Just tulin siia Vikerraadio otse-eetrist, kus küsiti ka, et noh, ja jälle tegelete sellega ja jälle tuleb seda teemat kajastada.
No ja kahjuks tuleb tõesti.
Tundub, et Reformierakonna poliitikutele vist meeldib, et me käime siin ja räägime ja neil tuleb tuhandeid kirju ja meeleavaldusi korraldatakse. Eks igaüks langetab enda valiku.
Aga meie valik on hästi selge.
Me astume nõrgemate kaitseks välja, sest see on Eesti, kus me tahame elada.
Ma tahan elada koos teiega niimoodi, et me kaitseme neid, kes seda kaitset vajavad.
Ja praegu on hästi selge see, et see seadusemuudatus tuleb vastu võtta, sest see on see ilus signaal sellest, et Eestis on ka nõrgemate huvid kaitstud.
Me ei murra oma lubadust, mis me andsime neile nõrgematele, kes seal puurides on ainult selle tõttu, et inimene on nad sinna pannud.
Lähme parandame selle vea ja oleme need paremad inimesed, kes ei pea loomi kitsastes traatpuurides selleks, et kerget kasumit teenida.
Teeme selle ülemineku, loobume puuridest ja hoolime loomadest.
Aitäh Sulle nii väga, et Sa oled selline inimene, kes täna siia tuli.
Lugupidamine Sulle, sest Sinu hoolimine tähendab nii palju.
Mul on rõõm olla siin koos Sinuga.
Hurraa! Puurid minevikku!
