Maailm meie ümber vajab häid kodanikke ja hoolivat käitumist rohkem kui kunagi varem. Eesti kodanikuühiskond on näidanud viimastel aastatel tugevaid kasvumärke, aga arenguruumi on veel palju, kui vaadata osalusprotsenti MTÜde ja teiste organisatsioonide tegevustes või annetamiskultuuri. Mida saab teha iga üksikisik, et olla parim versioon iseendast ja langetada valikuid, mis ehitavad jätkusuutlikumat ja ühtsemat homset?
1. OLE SEE INIMENE, KES AITAB TEISI
Üheks levinud kognitiivseks mõtteveaks on kõrvalseisja efekt (ingl k bystander effect). See tähendab, et meil on psühholoogiline kalduvus abivajajat märgates pigem pilk ära pöörata ja mõelda, et küll keegi aitab, mis ma siin ise hakkan. Seda kalduvust arvestades on eriti oluline, et me ei laseks kirjeldatud mõtteveal enda üle võimust võtta ja sekkuksime, kui näeme tänaval võõrast inimest abi vajamas, mõne heategevusühingu abipalvet sotsiaalmeedias või kui tuttav kurdab muret, millega me saaksime aidata. Kollektiivne üksteise toetamine on samm ühiskonna poole, kus valitsevaks väärtuseks on ühtehoidmine ja kus lõhestavatel või ülinegatiivsetel poliitilistel signaalidel on raskem kanda kinnitada, sest ühiskondlik pinnas ei soosi seda.
2. HEATEGEVUSÜHINGUTES PANUSTAMINE ON ÄGE
Eestis on terve hulk põnevaid organisatsioone, mis lahendavad ühiskondlikult olulisi teemasid. Vabatahtlikuna tegutsemine on otsus, mida ilmselt ükski inimene elu lõpus oma valikutele tagasi vaadates ei kahetse. Sisukas vaba aja veetmine, uued sõbrad, mõttekaaslastega ühiselt tegutsemine ning ühiskonnale tagasi andmine on vaid mõned märksõnad, mis heategevusühingutes panustamisega kaasnevad. Organisatsioonid, mis mõõdavad oma mõju ja toovad tõhusalt leevendust ühiskondlikele kitsaskohtadele, pakuvad tiimiliikmetele veel eriti palju motivatsiooni, sest näed muutuseid ka andmete kujul. Leia enda lemmikorganisatsioon ja näita eeskuju ka sõpradele, hakates vabatahtlikuks!
3. VASTUTUSTUNDLIKUD VALIKUD TOIDULAUAL ON LIHTSAMAD KUI KUNAGI VAREM
Toiduvalikud on igapäevane osa meie elust. Seega on need heaks võimaluseks langetada jätkusuutlikumaid, keskkonnasõbralikumaid ja loomade heaolu arvestavaid valikuid. Kui tarbid mune, eelista vabalt peetavate kanade toodangut. Planeerides toidulauda, võid arvestada riiklike toitumissoovitustega, mille kohaselt on päevane soovituslik lihakogus ca 1-2 tikutopsi. Kui tarbid lihatooteid, jälgi, et piirdud selle kogusega – keskmine eestlane tarbib päevas ca kolm korda soovituslikust rohkem liha. Vähendades lihatarbimist, hoolitsed oma tervise eest, panustad oma toidulaua keskkonnajalajälje vähendamisse ja toetad ideed, et loomi ei pea kasvatama tööstusfarmides mõttetult suures ja ka inimtervisele kahjulikus koguses.
4. IGAKUINE PÜSIANNETUS AITAB ROHKEM, KUI SA OSKAD AIMATA
Kui vormistad heategevusühendusele 10-eurose püsiannetuse, panustad heategevusse rohkem kui enamik kaasmaalasi – see igakuine panus asetaks Sind Eesti lahkeimate annetajate hulka. Tõhusad heategevusühendused saavad tänu püsiannetajatele ehitada üles ekspertiisi, kogemuse ja teadmised, kuidas efektiivselt ühiskondlikke probleeme lahendada. Sinu poolt kümnekas, organisatsiooni poolt lahendused ja ühiskondliku heaolu suurendamine – päris hea diil!
5. NETIAKTIVISM JA PETITSIOONID ON VÄGA HEAD VIISID PANUSTAMISEKS
Kui aega napib, et vabatahtlikuks minna ja mõnes organisatsioonis panustada, on hea viis aktiivse kodanikuna veebi vahendusel ja sotsiaalmeedias oma seisukohti jagada. Sõbralikud, efektiivse kommunikatsiooniga ja harivad sotsiaalmeediapostitused on selleks hea võimalus. Südamelähedasele petitsioonile kaasteksti kirjutamine, et sõpru allkirjastama kutsuda, on oluline ja kasulik. Sotsiaalmeedias info jagamisel ole kindlasti allikakriitiline ja kirjuta sõnum viisil, nagu Sulle meeldiks, kui Sinuga räägitaks teemadel, millest Sa veel ei tea. Ilmselt on head märksõnad ilus keelekasutus, mitte-hukkamõistvus inimeste suhtes, kes pole veel probleemiga kursis, ning ühisosa leidmine ja ühiste väärtuste välja toomine.
Need viis soovitust on vaid jäämäe tipuke kodanikuna panustamisest, aga siiski ülioluline viis, kuidas me saame ümbritsevat mõjutada. Oleme Eestis viimastel aastatel näinud, kuidas ka väike rühm inimesi suudab olulisi teemasid lauale tuua – kas meediakajastuste või seadusemuudatuste näol. Seega on oluline uskuda enda mõjusse ja tegutseda eeldusel, et minu panus on tähtis. Kes meist ei tahaks elada ühiskonnas, kus Sind ümbritsevad söakad kodanikud, kes räägivad olulistes asjades kaasa ja ei oota, et riik kõik probleemid lahendaks, vaid sekkuvad seal, kus nad saavad ise midagi paremaks teha. Teeme selle unistuse aktiivsete kodanikena teoks!
Artikkel ilmus ajakirjas Hea Kodanik.