Kunagi tundus tööstuslik põllumajandus kui võluvits lahendamaks probleeme, mis kaasnesid kiirelt kasvava rahvaarvuga. Sünteetilised väetised ja pestitsiidid ning kõrge tootlikkusega teravilja hübriidid lubasid vähendada nälga kannatavate inimeste hulka, toita suurenevat inimpopulatsiooni ja suurendada majanduslikku jõukust. Aastatel 1960. – 2015. kasvas põllumajanduslik tootlikkus üle kolme korra, mille tulemusena jagus küllaldaselt madalahinnalist toitu ja vähenes toidu nappus üle kogu maailma.
Kuid kõik ei läinud nii nagu oodatud. Aastakümneid kestnud tööstuslik põllumajandus on toimunud looduse arvelt ja esile on kerkinud tõsised murekohad toidutootmise tuleviku üle. ÜRO Keskkonna Programmi (inglise keeles United Nations Environment Programme, lühend UNEP) programmijuht James Lomax on kommenteerinud: “Efektiivne põllumajandus ei seisne ainult tootlikkuses. Olulised on ka jätkusuutlikkus, rahvatervis ja majanduslikult võrdsed võimalused.”
Alljärgnevalt 10 fakti, mida tööstusfarmide kohta teadma peaksid.
- SEE EI OLE NII HEA TEHING KUI TUNDUB
Mõnede hinnangute kohaselt läheb tööstuslik põllumajandus, mis toodab kasvuhoonegaase, reostab õhku ja vett ning hävitab elusloodust, keskkonnale iga aasta ligi 3 triljonit USD (2,8 triljonit EUR) maksma, kui kahju rahalisse väärtusesse arvestada.
Lisakulutuste eest, mis on vajalikud saastunud joogivee puhastamiseks või kehvast toitumusest tulenevate haiguste raviks, ei vastuta samuti tööstus, vaid selle maksavad seda isegi märkamata kinni kogukonnad ja maksumaksjad.
2. SEE VÕIB KAASA TUUA VIIRUSTE LEVIKU LOOMADELT INIMESTELE
Geneetiline mitmekesisus tagab loomadele vastupanuvõime haiguste suhtes, aga intensiivses loomakasvatuses on karjas geneetiliselt sarnased isendid. See teeb nad haigustekitajatele vastuvõtlikumaks ja kuna loomi peetakse tihedalt koos, siis saavad viirused nende seas kergelt levida. Intensiivsed loomafarmid võivad haigustekitajatele vaheastmeks olla, võimaldades neil metsloomadelt farmiloomadele ning seejärel inimestele üle kanduda.
3. NEED ON SEOTUD ZOONOOTILISTE HAIGUSTEGA
Metsade lageraie ja eluslooduse hävitamine selleks, et teha ruumi põllumajandusele ja farmide linnadele lähemale toomine võivad samuti eemaldada loodusliku puhvri, mis kaitseb inimesi viiruste eest, mis metsloomade seas ringlevad. Hiljutise UNEP-i analüüsi järgi on kasvav nõudlus loomsete toodete järgi, põllumajanduse intensiivistumine ja kliimamuutus inimfaktorite seas, mis mõjutavad zoonootiliste haiguste teket.
4. NEED SUURENDAVAD ANTIMIKROOBSET RESISTENTSUST
Lisaks haiguste ennetamisele ja ravimisele, kasutatakse antimikroobseid aineid sageli farmiloomade kasvu kiirendamiseks. Aja jooksul tekib mikroorganismidel resistentsus, mis vähendab antimikroobsete ainete efektiivsust ravimina. Iga aasta sureb umbes 700 000 inimest resistentsete infektsioonide tõttu. Arvatakse, et aastaks 2050 põhjustavad sellised haigused rohkem surmi kui vähk. Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et antimikroobne resistentsus ohustab tänapäevase meditsiini saavutusi ja võib kaasa tuua antibiootikumide-järgse ajastu, kus tavalised nakkushaigused ja väikesed vigastused võivad surmaga lõppeda.
5. PESTITSIIDIDE KASUTAMINE VÕIB KAHJUSTADA TERVIST
Põllumajandustoodangu suurendamiseks kasutatakse suures koguses sünteetilisi väetisi ja taimekaitsevahendeid. Läbi toidu nende potentsiaalselt mürgiste ainetega kokku puutudes, võivad kaasneda kahjulikud tervisemõjud. On tõestatud, et osad pestitsiidid kahjustavad sisesekretsioonisüsteemi ja võivad nii mõjutada reproduktiivseid funktsioone, suurendada rinnavähi esinemissagedust, põhjustada ebanormaalseid kasvumustreid ja arengupeetust lastel ning muuta immuunsüsteemi toimimist.
6. NEED SAASTAVAD VETT JA MULDA NING MÕJUTAVAD INIMTERVIST
Tööstuslik loomakasvatus on väga saastav, kuna vette lastakse suurtes kogustes sõnnikut, kemikaale, antibiootikume ja kasvuhormoone. See on ohuks nii veeökosüsteemidele kui inimtervisele. Kõige levinum põllumajanduse saasteaine, nitraat, võib põhjustada sinitõbe, mis võib põhjustada imikute surma.
7. NEED ON PÕHJUSTANUD ÜLEKAALULISUSE JA KROONILISTE HAIGUSTE EPIDEEMIAID
Tööstuslikus põllumajanduses toodetakse peamiselt saadusi, mida kasutatakse paljudes odavates suure kalorsusega ja laialdaselt kättesaadavas toidus. Lausa 60% kogu toiduenergiast pärineb ainult kolmest teraviljast – riis, mais ja nisu.
Kuigi see on vähendanud nälga kannatavate inimeste osakaalu, ei täida see kaloritel põhinev lähenemine toitumissoovitusi nagu näiteks puu-, aed- ja kaunviljade piisav tarbimine. Töödeldud, pakendatud ja valmistoitude populaarsus on kasvanud pea kõikides kogukondades. Maailmas on üha levinumad ülekaalulisus ja ennetatavad haigused nagu südamehaigused, insult, diabeet ja mõned vähivormid, mis on sageli toitumisega seotud.
8. SEE ON EBAEFEKTIIVNE MAAKASUTUS
Vaatamata sellele, et maailma rahvastik ei ole kaun-, puu- ja aedviljadega piisavalt varustatud, on farmiloomade kasvatamine laialt levinum kui kunagi varem, hoides ise pakkumist ja nõudlust üleval. Aastatel 1970-2011 suurenes farmiloomade arv 7,3 miljardilt 24,2 miljardi ühikuni, kusjuures umbes 60 % kogu põllumajandusmaast kasutatakse karjatamiseks. Põllumajandus ei tähenda enam niivõrd toidu kasvatamist, kui loomasööda, biokütuste ja töödeldud toidu jaoks koostisosade tootmist. Kuigi maailmas võib nüüd olla vähem inimesi, kes on alatoitumuses, siis on palju rohkem neid, kes on vaegtoitumuses ehk ei saa piisavalt vajalikke toitaineid.
9. NEED SUURENDAVAD EBAVÕRDSUST
Kuigi väikefarme on kõikidest farmidest 72%, siis kasutavad nad ainult 8% kogu põllumajandusmaast. Samas kui suurfarmid, mis on 1% kõikidest farmidest, hõivavad 65% põllumajandusmaast. See annab suurfarmidele ebaproportsionaalselt suure kontrolli ja väikefarmeritele kasulike tehnoloogiate arendamiseks ei ole piisavalt ajendit.
Tootmisahela teises otsas on vaestele inimestele kättesaadav energiarikas toit peaaegu eranditult toitainevaene. Mikrotoitainete puudujääk võib kahjustada kognitiivset arengut, alandada vastupanuvõimet haigustele, suurendada sünnitusega seotud riske ja kokkuvõttes mõjutada majanduslikku tootlikkust. Vaesed on kehvemal positsioonil nii tootjatena kui tarbijatena.
10. NEED ON KESKKONNA TERVISEGA FUNDAMENTAALSELT VASTUOLUS
20. sajandi alguses leiutati Haber-Boschi protsess, millega eraldatakse väga kõrgel temperatuuril ja rõhul õhust lämmastikku, liidetakse see vesinikuga ja toodetakse ammoonium, mis on nüüdseks sünteetiliste väetiste tootmise aluseks. See muutis looduse enda väetamisprotsessi (päike, terve elustikuga muld, külvikord) sisuliselt iganenuks. Tänasel päeval kasutab ammooniumi tootmine 1-2% maailma koguenergiast ja moodustab umbes 1,5% maailma süsinikdioksiidi heitmest.