Paljudes linnukasvatustes eraldatakse isased tibud pärast koorumist emastest ning hukatakse läbi purustamise või gaasitamise. Selline praktika on levinud, kuna isasloomad ei ole tööstusele kasumlikud – nad ei mune ning neilt saadav lihakogus on väga väike. Saksamaa on esimene riik maailmas, kes keelab tibude massilise hukkamise.
Igal aastal hukatakse Saksamaal kümneid miljoneid äsja koorunud isastibusid. Valitsus kiitis isaste tibude hukkamist keelava seaduseelnõu heaks. Seaduseelnõu vajab veel Liidupäeva kinnitust. Seadus hakkab eeldatavasti kehtima aastal 2022.
Saksamaa valitsuse sõnul on saadaval mitmeid meetodeid, mille kaudu on võimalik tuvastada tibude sugu juba enne koorumist. Üheks neist on muna sisse laseriga miniatuurse augu tegemine ning vedelikust suguhormoonide proovide võtmine. Sel viisil on võimalik veel koorumata linnu sugu kindlaks teha. Sakslased on loomasõbralikule tulevikule mõeldes investeerinud miljoneid eurosid ning on selliste uuendustega eeskujuks ka teistele riikidele.
Prantsusmaa põllumajandusministeerium töötab samuti selles suunas, et tibude massiline hukkamine keelustataks. Šveits keelustas eelmisel aastal tibude purustamise, kuid nende gaasitamine on endiselt lubatud.
Eestis tegeleb kanade heaolu teemadega aktiivselt loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad. “Paraku on äsja koorunud isaste tibude tapmine linnutööstuse lahutamatu osa. Mõne aasta tagune Talleggi skandaal, mille käigus tuli tibude purustamise teema suurelt Eestis avalikkuse ette, näitas selgelt, et inimesed ei poolda selliseid julmi praktikaid. Meil on väga suur rõõm, et Saksamaa näitab loomasõbralikku eeskuju ning me töötame edasi selle nimel, et ka Eestis taolised suured muudatused ellu viidaks,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Aastal 2017 puhkes Eestis skandaal, kui Talleggi haudejaama juures prügikonteineris säutsusid munakoorte ja surnud tibude vahel ka elusad tibud. Talleggi sõnul oli olukord tingitud sellest, et tibusid purustanud seade lakkas töötamast. Talleggi elusate tibude prügikasti viskamine valiti aastal 2017 kõige loomavaenulikumaks teoks.