Pärast seda, kui avaldasime põhjalikud videomaterjalid kanade kohutavatest elutingimustest Eesti puurikanalates ning 21 421 Eesti inimest palus oma allkirjaga seadusandjatel kanade puurispidamine keelustada, on toimunud vilgas arutelu sel teemal nii meedias kui poliitilistel kohtumistel.
Arutelu selle üle, kuidas oleks mõistlik kanade piinavates tingimustes pidamine lõpetada, on ülimalt tervitatav, sest suuri otsuseid ei saagi teha ilma probleemi erinevaid aspekte arvesse võtmata. Ent on äärmiselt murettekitav tõdeda, et puurikanalate juhid esitavad otsustajatele ja avalikkusele järjepidevalt valeinformatsiooni.
Eriti valusalt löövad just kanade heaolu puudutavad valeväited. Töösturid väidavad, et puurisüsteemid on kanadele sobivad ja et need tagavad lindude tervise ning heaolu. See on karjuv vastuolu pildile, mida Eesti inimesed nägid puurikanalates filmitud videomaterjalidelt ning mida kinnitavad maailma juhtivad loomade heaolu eksperdid. Valefaktide esitamine ei ole nende kannatavate lindude suhtes aus, sest vähim, mida nad väärivad, on see, et diskussioon nende saatuse üle põhineks tõel.
Kanadel ei ole puuris ruumi, et isegi kõndida
Puurides on kanadel nii vähe ruumi, et nad ei saa mitte kunagi oma elu jooksul normaalselt liikuda. Raskendatud või võimatu on nii jooksmine, suuremate vahemaade läbimine kõndides, lendamine, hüppamine kui ka tiibade sirutamine ja lehvitamine. On raske ette kujutada, et tingimused, kus elusolendid ei saa terve elu jooksul kordagi ilma takistusteta end liigutada, saaks nende heaoluks sobiv olla.
Lindude liikumisvõimalused on märkimisväärselt paremad kõigis teistes munakanade pidamissüsteemides – õrrelpidamisel, vabapidamisel ja mahepidamisel.
Eriti kurb on tõdeda, et kuigi seadusega ettenähtud ruum ühe kana kohta puuris on niigi absurdselt väike (ca A4 paberi suurune pind), siis osades puurikanalates topitakse puuridesse lubatust veel rohkem linde. Kui Nähtamatute Loomade tiimiliige Mirjam Eesti puurikanalates töötas, siis pidi ta tunnistama olukordi, kus linnud olid puurides nii tihedalt koos, et nad ei pääsenud isegi sööma.
Kanad ei tunne ennast puuris mitte kunagi turvaliselt
Kas oled kunagi mõelnud, miks kanad tahavad magada õrrel? Kana on saakloom, mis tähendab seda, et nende instinktid lubavad neil end puhates kaitstult tunda vaid siis, kui neil on võimalus tõusta tasapinnast kõrgemale, kuhu kiskjad ei ulatu. Puuride kõrgus kanalates on aga nii madal, et kanal pole oma elu jooksul mitte kunagi võimalik seda instinkti rahuldada ning tunda end turvaliselt ja kaitstuna. Kõik teised kanade pidamisviisid pakuvad kanadele võimaluse puhata kõrgel õrrel ja tunda end kaitsutuna.
Kanad ei saa mitte kunagi siblida ega tunda päikesevalgust
Nii nagu kõik loomad, veedaks ka kana suurema osa oma ajast toitu otsides. Kanade puhul tähendab see ringi liikumist, pinnase kraapimist ja nokkimist. Ümbruse avastamisega tegelevad nad ka muude ressursside leidmiseks. Isegi juhul, kui kanadel on toit ees, on nad tugevalt motiveeritud uudistava käitumisega tegelema. Millekski selliseks puuris võimalust ei ole, sest ruumi on väga vähe ja põrandaks on vaid metallvõre. Selle asemel suunatakse uudistav käitumine puurikaaslastele ning see väljendub sulgede nokkimise ja kannibalismina. Kõigis teistes munatootmissüsteemides (õrrekanalates, vabapidamise kanalates ja mahekanalates) on kanadel võimalus allapanus siblida. Vaba- ja mahepidamises saavad kanad minna ka õue päikese kätte, mida paljud neist eriti armastavad ja naudivad.
Puuride ehitus on kanadele ebaturvaline
Puurid on oma konstruktsioonide poolest kanade tervisele ohtlikud ning kanadel esineb palju vigastusi, mis tulenevad just puuri ehitusest. Järgnevalt lisatud Eesti suurimates puurikanalates tehtud pildid ja selgitused.
Puurikanalates on väga levinud lindude jalavigastused, mille üheks põhjuseks on jalgade kinni jäämine puurikonstruktsiooni vahele. Seetõttu nad kas surevad nälga või tõmbavad oma jala puurivõrede vahelt välja nii, et saavad tõsiseid vigastusi. Puurikanalas leidub ka linde, kes on niimoodi varvastest ilma jäänud. Pilt tehtud Eesti puurikanalas.
Eesti suurimas puurikanalas on puurid ümbritsetud elektrikarjustega ja on palju kanu, kes on pahaaimamatult pea puurist uudistamiseks välja pistnud, saanud elektrilöögi ja on seetõttu vigased. Osad surevad aeglaselt saadud vigastustesse, teised jäävad pikalt piinlema. Kuna ühe elu hind on puurikanalas nii madal, siis kasutatakse sellist süsteemi selleks, et kanad oma mune ei nokiks. Foto tehtud Eesti puurikanalas.
Ka kanade tiivad jäävad puurikonstruktsiooniude vahele kinni. Sel kanal on tekkinud raske haav ja tiivavigastus. Pilt tehtud Eesti puurikanalas.
Puuridesse on paigaldatud madalad torud, mis põhjustavad kanade kinni jäämist nende alla ja kanade vigastumist. Torud pandi puuridesse selle eesmärgiga, et kanad saaksid seal peal seista, aga nähes, et madalatel torudel on kanade heaolule hoopis vastupidine efekt, puure enam ümberehitama ei hakatud. Kinnijäänud kanad toru alt enam välja ei pääse ning nälgivad surnuks. Foto tehtud Eesti puurikanalas.
Euroopa juhtivad teadlased: puurides ei ole kanade heaolu võimalik tagada
Puurispidamisel kogevad linnud pidevalt stressi, valu, hirmu, ebamugavust ja frustratsiooni, kuna nad ei saa loomuomaselt käituda või soovimatuid olukordi vältida. Oluline selle juures on ka nende heaoluprobleemide kestvus, mis on terve kana eluaeg. Euroopa Toiduohutusameti läbiviidud laiapõhjaline analüüs kanade heaolu kohta rõhutab, et nende ja teiste heaoluprobleemide lahendamiseks peab loobuma puuride kasutamisest kanade pidamisel.
Kuidas edasi?
Võrreldes tööstuslike loomakasvatajatega on loomakaitseorganisatsioonide eelarved väga madalad. Olenemata sellest, et Eesti inimesed on oma silmaga näinud, kuidas linnud puurikanalates kannatavad, seisavad kanad endiselt silmitsi olukorraga, kus puurikanalate juhid väidavad, et puurisüsteem on neile lindudele tegelikult hea.
Tehes annetuse, annad kanadele võimaluse võita võitlus tööstuslike hiiglaste vastu ning tegutsed selle nimel, et kitsastes puurides kannatavad linnud ei jääks ka teistele Eesti elanikele varjatuks. Keelustamiseks vajalikud tegevused koosnevad peamiselt tööst poliitikute ja otsustajatega, meediatööst ja turundustegevustest, koostööst toidusektori firmadega ning tarbijateadlikkuse edendamisest, mis kõik nõuavad ressursse. Eesmärk on keelustada kanade puurispidamine Eestis. Sinu annetus aitab kanad päästa.