15. jaanuaril arutatakse Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsus kuu aja jooksul oma kampaanias “Aitan karusloomi” inimesi üles allkirjastama petitsiooni karusloomafarmide keelustamise toetuseks. Selle lühikese ajaga koguti üle 17 000 allkirja.
2018. novembris Kantar Emorilt tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei poolda karusloomafarme 69% Eesti elanikest. “Olen kategooriliselt igasuguse majanduslikel eesmärkidel karusloomatööstuse vastu. Toetan veendunult igat initsiatiivi, mis on suunatud selle anakronistliku ja ökoloogiliselt täielikult ebaeetilise tegevuse vastu,” ütles samuti petitsiooni allkirjastanud Eesti tuntuim zooloog Aleksei Turovski, kelle sõnul tuleks nüüdisajal, mil väga kiiresti on arenemas suur liikide massiväljasuremine, käsitleda traditsioonilist karusnahkade kasutamist kui täiesti lubamatut igandit.
“Tuleb selgelt mõista, et karusloomade kasvatamine farmis ei toeta mitte kuidagi liigilise mitmekesisuse säilimist, sest farmiloomad on oma looduslikest kohastumustest ja esivanemate populatsioonidest välja rebitud. Farmi karusloomade näol on tegemist tõeliselt ökoloogiliselt kodutute, väga kurva saatusega hingedega, kelle ekspluateerimine majandusliku kasu nimel tuleb viivitamatult lõpetada, rääkimata karusfarmide üüratutest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis kaudselt teevad üha keerulisemaks elu ka maailmasse alles jäänud metsikutel loomade” lisas Turovski.
“Aitan karusloomi” üleskutse eesmärgiks oli inimesi eelnõust teavitada ning julgustada karusloomafarmide sulgemise toetajaid oma häält kuuldavaks tegema. “Lühikese aja jooksul kogutud allkirjade arv näitab, kui väga see teema Eesti inimestele korda läheb,“ ütles MTÜ Nähtamatud Loomad kampaaniajuht Elina Aru. Teiste hulgas andsid petitsioonile allkirja ka mitmed tuntud inimesed nagu Evelin Ilves, Mick Pedaja, Karl-Erik Taukar, Jim Ashilevi, Helene Vetik, Sandra Raju, Martti Hallik, Liina Ariadne Pedanik jpt. “Ükski elav hing ei pea julma vangistust taluma ega tootmise objekt olema. Kaasaegne inimene ei vaja enda katmiseks vangilaagrites virelevate kaunite loomade kasukaid. Nad kõik on loodud elama väärikalt ja vabaduses”, sõnas Evelin Ilves.
Riigikogus arutlusele tulev eelnõu puudutab peaasjalikult Soome kapitalile kuuluvat ettevõtet Balti Karusnahk AS, mille turuosa on 90-95% kogu Eesti karusnaha toodangust. Eestis kasvatatakse aastas ligikaudu 200 000 karuslooma.
Nimetatud keelu kohaldamist loomapidajate suhtes nähakse eelnõu jõustumisel ette alates 2024. aasta 1. juunist. Eelnõu puudutab ainult karusnaha saamise eesmärgil kasvatatavaid loomi, kelleks Eestis on rebased, naaritsad ja tšintšiljad.
Üle maailma tuleb järjest enam teateid riikidest, kus karusloomafarmid eelkõige eetilistel põhjustel keelustatakse, sh Suurbritannia, Austria, Horvaatia, Holland ja Belgia.