Nähtamatud Loomad

Viimasel ajal kuuleb karusnahatööstuse poolt üha tihemini oma tööstuse huvide kaitseks ja karusloomafarmides toimuva julma loomade kohtlemise õigustamiseks WelFur’i mõistet. Ka Eesti aruteludes karusloomafarmide keelustamiseks on kohalikud karusloomakasvatajad üritanud WelFur’i märgise taha peituda. Millega aga täpsemalt tegu on?

WelFur on karusloomatööstuse poolt alustatud vabatahtlik sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on tagada karusloomakasvatus Euroopas ning anda Euroopa karusloomafarmidele 4-tasemeline hinnang.  See skaala algab “vastuvõetamatust” ning lõpeb “parimaga”. Kuigi karusloomafarmide sertifitseerimine tundub õige suunana, on WelFur vaid mõne aastaga näidanud, et tegu ei ole täielikult usaldusväärse hindamissüsteemiga. On alust kahtlustada, et karusloomafarmid ning karusloomatööstus võivad WelFur-i sertifikaati omakasupüüdlikult ära kasutada. Nii võidakse paljulubavalt sõnapaari “sertifitseeritud karusloomafarm” taha peituda ning tegelikke karusloomafarmides levinud probleeme mitte lahendada. Milles on siis WelFur-i puudused?

WelFur-i probleemid

WelFur võrdleb igat karusloomafarmi teiste olemasolevate karusloomafarmidega. Sellise järjestuse loomine tähendab aga, et “parim” karusloomafarm on parim hetkel olemasolevatest karusloomafarmidest. Selline lähenemisviis aga ei võta aluseks loomade heaolu tegelikke vajadusi, vaid karusloomafarmide endi tööstusstandardeid; status quo-d, mis tihti ei vasta isegi seaduses ettenähtule (FFA raport, 2020).

Karusloomade heaolu tagamiseks peab neile loomadele olema tagatud elu vaba valust, liigiomane liikumisruum, liigile sobiv toit ja jook. Kahjuks on isegi WelFur-i poolt sertifitseeritud karusloomafarmides leitud tõsiseid vajakajäämisi mitmetes eelnimetatud nõuetes (kannibalism, vigastused, hukkunud karusloomad, puuduv ligipääs puhtale joogiveele; FFA raport, lk 45-51).

Heaolu mõiste alla kuulub aga ka liigiomaste käitumiste võimalused (näiteks kaevamine rebastele) ja positiivsed emotsioonid, mille teket soodustab näiteks mängimine, peesitamine, rahulolev puhkamine, liigiomane kontakt teiste liigikaaslastega, sotsialiseerumine jne.
Rebaste üheks liigiomaseks käitumiseks on kaevamine. Karusloomafarmides on rebastele kaevamisvõimaluste pakkumine kulukas ja keerukas. Lihtsaim kaevamisvõimalus karusloomafarmis tähendaks seda, et tavapärase traatpõranda asemel oleks põrandaks mõnekümne sentimeetri paksune liiva- või mullakiht. Sellist võimalust karusloomafarmides rebastele ei pakuta. Tänapäeval on karusloomafarmid ehitatud nn patareisüsteemina, kus sajad või isegi tuhanded loomad paigutatakse enamasti ükshaaval traatpuuridesse, mis pikkade ridadena ühte karusloomafarmi paigutatakse.

Kaevurid rebased

Soome teadlastegrupp on juba 2007. aastal avaldanud, et rebastel on tugev motivatsioon kaevamiseks (Koistinen et al. 2007). Kaevamismotivatsiooni mõõtmiseks uuriti, kas karusloomafarmis peetavad rebased on valmis “tööd tegema”, see tähendab vajutama pisikesele kangile, et liigutada oma tavapärast traatpuuri nii palju, et puur liiguks  35 cm paksuse mullakihi kohale. Nii tehes sai antud rebane neli minutit muldpõrandal kaevata, mängida, teha rebastele omaseid küttimishüppeid ning muud põnevat. Teadlased täheldasid isegi muldpõrandale pääsenud rebaste kukerpallitamist.

Tõepoolest, karusloomafarmi rebased tegid tööd, et pääseda kaevamisvõimaluste juurde ning liigutasid oma puuri ka siis kui test raskemaks tehti ja rebased rohkem kangivajutusi tegema pidid. Kusjuures, motivatsioon püsis kõrge erinevatel aastaaegadel – ka talvel, kui muldpõrand suuresti külmunud oli. Kokkuvõtvalt järeldasid teadlased, et karusloomafarmis elavad rebased on motiveeritud muldpõrandale pääsemiseks tööd tegema ning tõenäoliselt pakub kaevamine rebastele ka emotsionaalset väärtust ning rahulolu.

Lisaks on mullas kaevamine hea ka rebaste füüsilisele tervisele. Eelnevalt mainitud teadlastegrupp (Ahola et al. 2009) uuris järgnevalt, kas ligipääs liivapõrandale on kasulik ka rebaste tervisele, näiteks küüniste vigastuste vähendamiseks. Selle eksperimendi tarvis paigutati rebased elama kahte gruppi. Esimene grupp elas karusloomafarmide tööstusstandardile vastavates traatpuurides, kus ka puuri põhi on valmistatud traadist. Teine grupp paigutati elama puuridesse, kus aga põhjaks oli 30-40 cm paksune liivakiht. 

Mõlema grupi küüniste seisundit hinnati kui rebased olid kahe kuu vanused (juunis-juulis), lisaks veel igakuiselt alates septembrist kuni loomade hukkamise ja nahastamiseni detsembri keskpaigas. Teadlased leidsid, et kaevamisvõimalustega liivapõrandal kasvanud rebastel oli tunduvalt vähem vigastatud küüniseid. Üksnes traatpõrandal kasvanud rebaste küünised olid ka pikemad võrreldes liivapõrandal kasvanud rebaste omadega – tõenäoliselt seetõttu, et liivapõrandal kaevates said rebased loomuomaselt küüniseid lühemaks kulutada. Antud teaduskatses hindasid kümnepallisüsteemis mõlema grupi rebaste nahku ka professionaalsed karusnahkade hindajad. Professionaalne hindamistulemus andis kõrgema ehk parema punktisumma liivapõrandal kasvanud rebaste nahkadele.

Mitmed teaduskatsed näitavad, et kaevamine on rebaste jaoks oluline ning vajalik tegevus (Koistinen et al. 2007, Ahola et al. 2009). Sellest hoolimata ei pakuta rebastele karusloomafarmides kaevamisvõimalust, sest liiva- või muldpõrand muudaks hetkel levinud karusloomade kasvatamisviisi keerukamaks. Karusloomafarmide tööstusstandard kaalub üle karusloomade tegelikud vajadused ning heaolu. 

WelFur-i hindamissüsteem võrdleb karusloomafarme omavahel, andes kõrgeima hinnangu karusloomafarmile, mis on teistest karusloomafamidest parem. See võib aga tähendada, et halbadest variantidest saab parima hinnangu kõige vähem halb variant. WelFur-i hindamisprotsess ei võta konkreetselt arvesse loomuomase käitumise tagamist karusloomafarmis, näiteks kaevamisvõimaluse olemasolu rebastele. Seega võib WelFur-i hindamisprotsessis “parima” sertifikaadi saada karusloomafarm, mis on küll parem teistest karusloomafarmidest, kuid kus sellegipoolest pole tegelik loomade heaolu tagatud.

Mitteusaldusväärne WelFur-i sertifitseerimisprotsess Soome näitel

WelFur-i sertifitseerimisprotsessi jooksul hinnatakse igat farmi kolm korda ning iga kord peab selle läbi viima sõltumatu hindaja. Sõltumatu hindaja tähendab, et karusloomafarmi hindajal ei tohi olla seost ei karusloomatööstuse ega karusloomafarmidega. Küll aga on Soome näitel esile tulnud, et WelFur-i sertifitseerimisprotsess Eesti põhjanaabrite juures on läbi viidud mittesõltumatute hindajate poolt. On leitud, et Soome karusloomafarmides hindamisi läbiviiv teadusasutus Luova kuulub 38% ulatuses Soome Karusloomakasvatajate Ühingule (FFA raport 2020, lk 37-42).

Lisaks sellele tutvustati hindamisi läbiviiva teadusasutuse Luova kodulehel mitmeid töötajaid otseselt karusloomafarmidega seoses olevatena. Näiteks on üks Luova töötaja “karusloomafarmerite sugulane”, teine aga “abielus karusloomafarmeriga”. Kolmas farmide hindaja on “karusloomatööstuses varasemalt aastaid töötanud” ja “teab enamikke karusloomafarmereid varasemast ajast”. Neljas hindamise läbiviija on aga ise varasemalt karusloomafarmi omanik olnud.

Seega võib järeldada, et Soome WelFur-i hindamisprotsessi võivad mõjutada Soome Karusloomakasvatajate Ühingu majanduslikud huvid ning WelFur-i hindamiste läbiviijad on otseselt või kaudselt seotud karusnahatööstusega. See annab esiteks alust kahtlustada, et WelFur-i hindamisprotsess Soomes ei ole olnud aus ega usaldusväärne. Teiseks aga on võimalik, et WelFur-i sertifikaadi on saanud karusloomafarmid, kus on küll puudujääke, aga mille puhul “pigistati silm kinni” tutvuste või majanduslike huvide tõttu.

Loomade heaolu ja karusloomafarmi paratamatu vastamatus

Kas oleks aga võimalik tagada suuremad heaolunõuded karusloomafarmides, kuid jätkata siiski karusloomade nahkade tootmisega? Sellised nõuded on mitmed riigid kehtestanud. Näiteks Saksamaa võttis 2017. aastal vastu otsuse, mille kohaselt tuleb karusloomafarmides järgida suuremaid heaolunõudeid. Näiteks tuleb selle otsuse kohaselt tagada kaevamisvõimalused rebastele ning ujumisvõimalused naaritsatele – vees küttivatele väikekiskjatele. Need karusloomade heaolu parandavad tingimused muutsid aga karusloomakasvatuse Saksamaal kulukamaks, sest praegune kasum on tulnud loomade heaolutingimuste arvelt kokkuhoiu hinnaga. Olukorras, kus karusloomaturg maailmas on niigi madalseisus ning kõrgemaid hindu karusloomade nahkade eest saada ei ole võimalik, on viimased Saksamaa karusloomafarmid otsustanud tegevuse lõpetada.

Sarnane näide on ka Eesti naaberrigist Rootsist, kus suurendati heaolunõudeid rebaste ning tšintšiljade jaoks. Rebaste jaoks nõutakse Rootsis kaevamisvõimaluse olemasolu ning võimalust sotsialiseeruda liigikaaslastega. Tšintšiljade puhul nõutakse Rootsis kõrgeimaid puure – tšintšiljad on aktiivsed mägistelt aladelt pärit pisikest kasvu loomad, kes võivad vabalt hüpata kahe meetri kõrgusele. Need loomade heaolu suurendavad nõuded on muutnud rebaste ja tšintšiljade kasvatamise Rootsi karusloomafarmides majanduslikult ebaefektiivseks.

Eelnevad näited ilmestavad karusloomafarmide ning loomade heaolu vastasseisu. Karusloomafarmides kasvatakse loomi, kellel on alles mitmed komplekssed loomuomased käitumisvajadused. Karusloomafarmides oleks küll võimalik mingil määral nende käitumiste jaoks puurisüsteeme muuta, tagamaks näiteks kaevamine rebastele, ujumine naaritsatele või kõrgemad puurid tšintšiljadele. Samas on aga karusloomafarmide eesmärk toota võimalikult suur arv karusloomade nahku ning saada selle pealt võimalikult palju kasumit. Kuna aga karusloomanahkade hind maailmaturul on madal, vähendab heaolunõuete suurendamine karusloomakasvanduse kasumit, muutes karusloomafarmide tegevuse majanduslikult mitte tulutoovaks. Seega kui tahaksime tõeliselt ja sisuliselt loomade heaolu tagada, on kõige õigem samm liikuda karusloomafarmide keelustamise poole, mida suur hulk maailma riike juba teinud on, nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria, Holland, Horvaatia, Sloveeenia, Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Slovakkia, Belgia, Tšehhi. Norra, kunagine maailma suurim rebasenahkade kasutaja on keelustanud rebasefarmid, sama ka Taanis.

Kahjuks tuleb eelnevaid näiteid arvesse võttes tõdeda, et karusloomatööstuse poolt algatatud WelFur-i sertifitseerimisprogramm ei ole täielikult usaldusväärne ega võta arvesse karusloomade heaolu tagamiseks olulisi nõudeid. Seetõttu tuleks hoiduda WelFur-i sertifikaadi kasutamisest karusloomade heaolule hinnangu andmiseks. Nähtamatud Loomad nõustub kriitikaga WelFur’i programmi osas ja leiab ainsa toimiva lahendusena paljude teiste riikide eeskujul karusloomafarmide seadusega keelustamise, et lõpetada see loomade heaolu mõttes problemaatiline valdkond, millel on kaasajal vähene praktiline väärtus.

Viited:

https://www.eurogroupforanimals.org/news/germany-shuts-down-its-last-fur-farm

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/91355319/karusnahatoostus-on-randumas-kriisisadamasse

https://www.facebook.com/nahtamatudloomad/posts/1415523888789531

FFA (Fur Free Alliance) raport, 2020, https://www.furfreealliance.com/wp-content/uploads/2020/01/CertifiedCruel_FFA-Research-Report-3.pdf 

Ahola, L., Koistinen, T.,  Mononen, J. (2009). Sand Floor for Farmed Blue Foxes: Effects on Claws, Adrenal Cortex Function, Growth and Fur Properties. International Journal of Zoology. 2009. 10.1155/2009/563252.
Koistinen, T., Ahola, L., Mononen, J. (2007) Blue foxes’ motivation for access to an earth floor measured by operant conditioning, Applied Animal Behaviour Science, Volume 107, Issues 3–4, 2007, Pages 328-341, https://doi.org/10.1016/j.applanim.2006.09.024.

Pärast kolme muudatusettepaneku tagasilükkamist sulges USA California Põhjaosa Ringkonnakohus lõplikult kohtuasja, milles Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon süüdistas San Francisco linna USA põhiseaduse rikkumises. Kohus kinnitas, et karusnahakeeld vastab põhiseadusele.

2020. aastal, mil keeld täielikult jõustus, kaebas Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon (International Fur Federation – IFF) kohtusse San Francisco linna ning sealse rahvatervise ametniku dr Grant Colfaxi. Kaubandusühendus, mis esindab karusnahatoodete müüjaid, karusloomakütte, disainereid ja jaemüüjaid 40 riigis, on alates 2020. aastast esitanud määruse takistamiseks kolm kaebuse parandusversiooni, mis kõik on kohtu poolt tagasi lükatud.

Viimati vaidlustas IFF määruse osa, mille kohaselt hakkab müügikeeld kehtima ka neile jaemüüjatele, kel on linnas füüsilised kauplused, kuid kes müüvad ja tarnivad karusnahku San Francisco tarbijatele linnavälisest asukohast (veebi teel). Karusnahaühendus soovis, et sellist müügiviisi ei keelustataks.

Linn kinnitas aga, et määrus kehtib kõigile ettevõtetele, kelle füüsiline asukoht on San Franciscos, hoolimata sellest, kas müük toimub füüsilises kaupluses või veebi teel. USA ringkonnakohtunik Richard Seeborg lisas, et keeldu ei kohaldata karusnahatoodete suhtes, mida toodetakse ja müüakse täielikult väljaspool osariiki.

Eelmise kaebuse puhul lükati tagasi IFF-i väide, mille kohaselt takistab müügikeeld põhiseadusevastaselt osariikide vahelist ja rahvusvahelist kaubandust. Kaubandusühendus lisas ka, et dekreedi tõttu kaotab karusnahatööstus aastas umbes 45 miljonit dollarit müügitulu. Kohus otsustas, et selline majanduslik kahju ei avalda kaubandusele märkimisväärset mõju.

USA ringkonnakohtunik Richard Seeborg kirjutas 9-leheküljelises otsuses, et ükski föderatsiooni kaebus ei ole veenev ning et föderatsioon on tsiteerinud määrust valikuliselt ja eksitavalt. Seeborg lisas, et kaubandusgrupi tõlgendused määrusest tooks kaasa tulemuse, mis rikuks seaduse eesmärki – takistada karusnaha müüki ja turustamist linna piires. Kaebust oli puuduste kõrvaldamiseks juba kolm korda muudetud ja tagasi lükatud, enne kui kohtuasi märtsis 2021 lõplikult suleti.

Määrus karusnahaga kauplemise keelustamiseks võeti San Francisco linna volikogus 2018. aastal ühehäälselt vastu ning see jõustus täielikult 2020. aastal. Volikogu sõnul on müügikeelu eesmärk võidelda loomade julma kohtlemise vastu ning vältida karusnahatööstuse negatiivseid keskkonnamõjusid. Määrusega keelati uute karusnahatoodete, sh mütside, rõivaste, sallide ja kinnaste tootmine või müük linnas. See ei keela olemasolevate karusnahatoodete kandmist ega takista taaskasutuspoode müümast teise ringi karusnahku. Karusnahaga kauplemise keeld kehtib veel kahes California osariigi linnas: West-Hollywoodis ja Berkleys.

Allikad:

San Francisco Fur Ban Survives Lawsuit

San Francisco ban on sale of fur products survives legal challenges

Court Dismisses Challenge To San Francisco’s Fur Ban

Ka Eestis on karusnahatööstus karusloomafarmide keelustamise eelnõule vastu astunud. Eelnõu läbis sügisel esimese lugemise ning on arutlusel keskkonnakomisjonis. Aprilli alguses esitas karusnahatööstus õiguskantslerile kaebuse, et algatus läheb põhiseadusega vastuollu. Õiguskantsler Ülle Madise kinnitas, et eelnõu vastab Eesti põhiseadusele ning andis loa eelnõu menetlemisega jätkata.

Karusloomafarmide ajastu on lõppemas. Anna oma toetusallkiri karusloomafarmide keelustamiseks:
https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku

Artikkel ilmus ka Delfi Lemmikloomaportaalis:
https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/93211767/loplik-ei-california-kohus-tunnistas-karusnahakeelu-seaduslikuks

Ühendkuningriigi avaliku elu tegelased ja loomakaitseorganisatsioonid kutsuvad valitsust üles keelustama Hiinast pärineva karusnaha importi, kuna 2020. aasta lõpus läbi viidud juurdlused näitavad laialdast loomade väärkohtlemist, tarbetut julmust ja koroonaviirusega seonduvate ettevaatusabinõude eiramist enam kui tosinas Hiina karusloomafarmis. 

Pärast hiljutisi Taani naaritsafarmidest alanud koroonapuhanguid ja viiruse mutatsioone ning seetõttu aset leidnud tootmise peatamist ja 15 miljoni looma hukkamist on Hiinast saamas maailma suurim naaritsanahkade tootja. Rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni HSI (Humane Society International) andmetel aretati 2019. aastal Hiinas ekspordi eesmärgil üle 14 miljoni rebase, 13.5 miljonit kährikkoera ja 11.6 miljonit naaritsat. 

Ühendkuningriigi Maksu- ja Tolliameti andmetel imporditi 2019. aastal üle 55 miljoni naela väärtuses karusnahku, millest 5.6 miljoni väärtuses nahku pärinesid Hiinast. Nii HSI, Suurbritannia loomakaitseorganisatsioon RSPCA kui Briti avaliku elu tegelased soovivad, et Ühendkuningriik keelustaks karusnaha impordi, arvestades, et riik keelas karusnahkade tootmise juba kahe kümnendi eest. 

Eelmise aasta lõpus toimunud uurimine näitab sagedast loomade väärkohtlemist

HSI 2020. aasta lõpul Hiina farmides läbi viidud uurimuses dokumenteeriti loomade surmamist viisil, mis pikendab elektrilöögiga hukkamisel kogetavat valu. Õigel käsitlemisel saadab hukkamisaparaat elektrišoki otse ajju. HSI jäädvustatud video- ja fotomaterjalid näitavad aga, kuidas teadvusel olevaid loomi korduvalt ja juhuslikult elektrilöögiaparaadi kaheharulise teraga pussitatakse. Selline tegutsemisviis halvab, kuid ei tapa looma. Sageli viiakse hukkamisprotsessi läbi teiste loomade ees, kes sama saatust ootavad.

„Videos olevad loomad kannatavad vägivaldset ja kaootilist elektrilööki kehas, mitte ajus, mis tähendab, et nad on tõenäoliselt mitu minutit äärmuslikku füüsilist kannatust ja südameataki sümptomitele sarnast valu kogenud,“ ütles HSI veterinaarnõunik professor Alastair MacMillan.

Farmides jäädvustati ka vigastatud loomi ning ridade viisi kitsastes puurides ringiratast tõmblevaid rebaseid. Loomakaitsjad selgitavad, et häirivad kaadrid psüühikaprobleemidega loomadest, keda hoitakse väikestest traatpuuridest koosnevates vabrikutes, on tööstusharu tavapraktika, mida näeb lisaks Hiinale ka Euroopa ja Põhja-Ameerika karusloomafarmides.

Koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud ohutusnõuete eiramine

HSI uurimine teostati kohe pärast seda, kui loomakaitseorganisatsioon Four Paws pöördus ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni juhtide poole, nõudmaks edasiste pandeemiate vältimiseks radikaalset muutust loomade kohtlemisel. 

Uuritud aretustoimingud näitasid põhiliste bioturvalisuse protokollide eiramist, mis on seotud koroonaviiruse leviku takistamisega loomadelt inimestele ja vastupidi. Puudusid nõutud desinfitseerimisjaamad ning kontrolli- või ohutusprotseduurid farmidesse sisenevate ja sealt väljuvate külastajate jaoks. „Meie uurijad tunnistasid karusloomafarmides peaaegu täielikult puuduvaid haiguse tõrje- ja tervisekaitsemeetmeid, mis on äärmiselt murettekitav, arvestades, et naaritsad, kährikkoerad ja rebased on kõik võimelised kandma koroonaviiruseid,“ ütles HSI tegevdirektor Claire Bass.

Lisaks jäädvustati karusloomade nülitud lihakehade müümist restoranidele, rikkudes eelmisel aastal kehtestatud seadust, mis keelab metsloomade liha tarbimise Hiinas. Keeld jõustus eelmisel aastal kahtluse tõttu, et ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia hakkas levima Wuhani elusloomaturult.

Karusloomafarmid on koroonaviiruste reservuaariks

Alates 2020. aasta aprillist on koroonapuhanguid esinenud enam kui 400 naaritsakasvanduses üle kogu Euroopa, lisaks ka Põhja-Ameerika farmides. Hiina ametiasutused ei ole teatanud, et sealsetes naaritsafarmides oleks viiruspuhanguid olnud.

„Karusloomafarmide elutingimused, kus pressitakse metsikud loomad tihedalt üksteisega kokku, ei suuda rahuldada loomade baasvajadusi, tekitades neile tugeva stressi, mis võib kahjustada nende immuunsüsteemi,“ sõnas Bass. Teadlased on korduvalt hoiatanud, et metsikute loomade vabrikutes pidamine võib soodustada järgmiste zoonootiliste (loomadelt inimesele levivate) haiguspuhangute tekkimist.

Suurbritannia avaliku elu tegelased ja moeloojad kutsuvad peaministrit tegudele

Suurbritannia peaminister Boris Johnsonile saadeti hiljuti 50 briti kuulsuse allkirjaga kiri, milles kutsuti valitsust üles karusnaha müüki keelustama. Näitlejanna Dame Judy Dench, Queeni kitarrist Brian May ning tuntud saatejuht ja koomik Ricky Gervais kuuluvad nende inimeste hulka, kes on avaldanud pühendumust mittetulundusühingu HSI karusnahavaba Suurbritannia kampaaniale “Fur Free Britain”. 

„See tippkuulsuste kiri, mis toetab uhkusega karusnahatööstuse julmuse keeldu, annab Boris Johnsonile selge sõnumi, et Suurbritannia ei peaks enam tähtsusetu karusnahamoe jaoks olema kaasosaline miljonite loomade kannatustes. Kui lõpeb müük, lõpevad ka kannatused,” kommenteeris HSI tegevdirektor Claire Bass. 

Boris Johnsonile kirjutasid otse ka olulised moeloojad nagu Stella McCartney, Vivienne Westwood, Katharine Hamnett, Christopher Raeburn, Erdem Moralioglu, Helen Moore ja Hannah Weiland, kes samuti kutsuvad peaministrit tegutsema. Nad tsiteerivad ühist veendumust, et tarbijate poolt juhitud ja innovaatiliselt toetatud mood on arenemas suunas, kus loomanahad on üleliigsed, kuna üha enam tipp-moedisainereid ja jaemüüjaid kõrvaldab selle oma kollektsioonidest.

Allikad:

https://www.theguardian.com/environment/2021/mar/17/uk-urged-to-ban-fur-imports-from-china-over-animal-abuse-claims

https://www.wionews.com/world/animal-activists-urge-uk-to-ban-fur-import-from-china-over-animal-abuse-allegations-371127

https://www.ecotextile.com/2021022627457/materials-production-news/pm-boris-johnson-urged-to-ban-animal-fur.html

https://www.ecotextile.com/2021031827550/materials-production-news/designers-urge-uk-to-ban-real-fur-sales.html

https://www.mirror.co.uk/news/world-news/fur-farms-china-branded-virus-23717535

Vaata originaalartiklit Delfi Lemmikloomaportaalis: https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/93058233/britid-ootavad-hiinast-imporditava-karusnaha-keelustamist

Foie gras tähendab otsetõlkes hane või pardi rasvamaksa. Paljude poolt hinnatud delikatessi tootmiseks sundtoidetakse farmilinde kurku surutava metalltoruga, mille abil pumbatakse linnu kõhtu suur kogus teravilja ja rasva. Protsessi korratakse 2-3 korda päevas.

Sundtoitmisega paisutatakse linnu maks kuni kümnekordselt suuremaks ning tekib maksa patoloogiline rasvumine. Kunstlikult paisutatud rasvamaksa müüakse ekstravagantse toiduainena. Loomakaitsjad on julma praktika vastu aastaid võidelnud. 

Foie gras tootmine on keelatud juba 18 riigis (sh Eestis) ja mitmes linnas, millest värskeimaks on New York. Alates 2016. aastast toodavad foie gras’d veel vaid viis Euroopa riiki: Prantsusmaa, Belgia, Bulgaaria, Ungari ja Hispaania. Toote globaalne turuväärtus on hinnanguliselt 932 miljonit eurot. Suurema osa toodangust tarbivad prantslased. Peamisteks eksporditurgudeks on Euroopa, USA ja Hiina.

Senised arengud Suurbritannias

Foie gras’ tootmine ja sundtoitmise praktika on Suurbritannias ebaseaduslik juba 2006. aastast, mil kehtestati uued loomade heaolu käsitlevad seadused, mille kohaselt tuli peatada loomadele asjatuid kannatusi põhjustavad tootmistavad.

Tootmiskeeld ei lõpetanud foie gras’ müüki. Suurbritannia kuulumine ühtsele Euroopa Liidu turule tähendas, et foie gras’ importi ning müüki oli keeruline takistada. Kuigi Briti talunikele on foie gras’ tootmine keelatud, võivad restoranid ja kauplused toodet välismaalt sisse osta ja edasi müüa. Olenemata tootmiskeelust imporditakse Suurbritanniasse igal aastal 180-200 tonni foie gras’d. 

BREXIT loob keelustamiseks uued võimalused

Valitsuse allikad teatasid märtsi alguses, et loomakaitseminister Lord Goldsmith on valmis kehtestama foie gras’ Suurbritanniasse importimise keelu juba lähikuudel. Ministrid koostavad õigusakte, et kõrvaldada lünk ja takistada selle toiduaine importimist mis tahes kujul.

Keskkonna-, toidu- ja maaeluministeeriumi pressiesindaja ütles: „Valitsus on selgelt mõista andnud, et foie gras’ tootmiseks vajalik sundtoitmise protsess tõstatab olulisi loomade heaolu probleeme ja see on Ühendkuningriigis õigusega keelatud. Valitsus kaalub edasisi samme, mida teha seoses foie gras’ga”. 

Loomakaitseminister Lord Goldsmith on pikka aega foie gras’ müügi keelustamise nimel töötanud ning vihjas juba eelmisel aastal, et uus seadusandlus on tõenäoline. Kui teatati mandrilt elusloomade vedude järkjärgulisest keelustamisest, ütles ta, et see on „vaid üks paljudest tulevastest loomade heaolu parandavatest Brexiti boonustest“.

Foie gras’ keelustamine on pälvinud avalikkuse tähelepanu

Ajakirja The Times toidu- ja joogirubriigi toimetaja, kes on koostöös Gordon Ramsayga kaks kokaraamatut välja andnud, kommenteeris samuti uudist.

„Nagu kaaviar ja homaar, oli ka foie gras üks neist asjadest, mida einestajad eeldasid Michelini tärniga tähistatud menüüst. Ükskõik, kas pressituna terriiniks või pannil praetuna ja brioche’il serveerituna, tähistas see ekstravagantsust ja luksust. Sellegipoolest on juba mõnda aega näha, et ajad on muutumas. 2008. aastal küsis Albert Roux, kas sellel peaks olema sigaretilaadne tervisealane hoiatus kaasneva julmuse kohta, „et inimesed teaksid, mida loomaga on tehtud”.”

Samal aastal eemaldas kahe Michelini tärniga pärjatud peakokk Daniel Clifford Cambridge’is asuvas restoranis Midsummer House selle pärast proteste oma menüüst. “Täna ei saa keegi väita, et ei ole foie gras’ tootmise taustast teadlik. Kui see nüüd leiutataks, tekiks kisa. See on nii selgelt barbaarne. Nii et ma kahtlen, kas kokkade vastu palju protestitakse. Nad tahavad pakkuda seda, mida kliendid nõuavad ja foie gras’d on nende menüüdes olnud üha vähem.“

PETA direktor Elisa Allen tervitas uudist. „Kui kasutada foie gras’ tootmise kirjeldamiseks nelja sõna, oleksid need: groteskne, julm, rõve ja vastuvõetamatu. Kui inimesed teadvustavad, et see tähendab partide ja hanede kurkudesse torude rammimist ja neile tohutus koguses teravilja kõhtu pumpamist, rebides tihti nende õrnadesse kaeltesse auke ning vahel vigastades nende siseorganeid, tunnevad inimesed tülgastust. Suurbritannias kehtib juba foie gras’ tootmise keeld ja järgmine loogiline samm on hoida see riigist täielikult eemal“.

Alexis Gauthier Romilly tänava Gauthieri restoranist väljaandele The Standard: „Prantsuse peakokana on muljetavaldav näha, et Suurbritannia on käitunud nii moodsalt. Loodan, et Prantsusmaa ja teised eesrindlikud rahvad üle kogu maailma järgivad seda eeskuju. Hommikul pärast Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist kirjutasin Borisile ja Carrie’le sel teemal ning olin üllatunud, kui sain isikliku vastuse, milles lubati mulle, et minut, mil BREXIT tehti, oli esmatähtis foie gras’ keelustamine. Nii et mul on hea meel, et peaminister on oma lubadust pidanud.”

Uudist pole aga vastu võetud ühekülgse rõõmuga. Michelini tärniga tähistatud restorani Sola omanik ja kokk Victor Garvey kommenteeris oma mõtteid väljaandele Evening Standard.

„Ma arvan, et see on täiesti hullumeelne, et me räägime foie gras’ ja mitte puurikanalate keelustamisest. See ei tähenda mitte julmust, vaid rikaste ärakasutamist. Kas soovite julmust keelata? Tehke seda täielikult. Ärge keelake midagi lihtsalt sellepärast, et see on elamuslik ja võõramaine.”

Richard Corrigan, kes juhib teiste seas ka Bentley’si ja Daffodil Mulligani, väljendas sarnaseid meeleolusid. Rääkides uudisteportaali „i“-ga, ütles ta, et peab foie gras’ keelustamist naeruväärseks.

Prantsusmaa foie gras’ tootjad on Ühendkuningriigi impordi keelu vastu

Prantsuse foie gras’ kaubandusliidu Cifog tegevdirektor Marie-Pierre Pé nimetas keelustamise ettepanekut „rünnakuks Briti foie gras’ austajate vabadusele“, öeldes, et julmuse süüdistused on ebaõiglased. Foie gras’ pooldajad väidavad, et tootmisprotsess jäljendab lindude tavapärast toitumismustrit, milles nad sügisel rohkem söövad, et talveks või rändeks varusid koguda. Foie gras’ vastased aga kinnitavad, et praktika on julm – eriti, kui seda tehakse tööstuslikul skaalal, kus masinad pumpavad toitu lindude söögitorust alla ja kus töötajad ei käsitle neid alati hästi.

Pé sõnul toetab  foie gras’ tööstus 30 000 tootmisega tegelevat perekonda ning 100 tuhandet otsest ja kaudset töökohta Prantsusmaal. Hoolimata koroonakriisist, mis on põhjustanud restoranide sulgemise ja vähendanud prantslaste foie gras’ tarbimist 40% ulatuses, oli tegevusharul hea 2020. aasta lõpp. Jõuludel kasvas müük võrreldes 2019. aasta sama ajaga 32% ja uusaastal 27% kõrgemaks. Praegune linnugripi puhang on erinevates Prantsusmaa piirkondades toonud kaasa partide ja hanede massilise hukkamise ning eeldatakse, et 2021. aastal langeb Prantsusmaa foie gras’ tootmine võrreldes eelmise aastaga seetõttu umbes 20% ulatuses madalamaks.

Prantsuse loomakaitseorganisatsioon L214 Éthique et Animaux on kutsunud valitsust üles sundtoitmist keelustama. „Pärast igat toitmist kannatavad linnud kõhulahtisuse ja hüperventilatsiooni all. Maksafunktsioon on häiritud ja loomadel on raskusi oma kehatemperatuuri reguleerimisega,“ märgib ühendus oma veebilehel.

See pole esimene kord 2021. aastal, kui foie gras Briti ajalehtede esikaantele jõuab. Alles hiljuti teatas luksuskaubamaja Fortnum & Mason, kes vastutab Ühendkuningriigi kuninganna toitlustamise eest, et lõpetab foie gras’ toodete importimise ja kaotab järk-järgult oma varud. Uudis oli suureks rõõmuks Briti avaliku elu tegelastele ja loomakaitseorganisatsioonidele, kes juba üle kümne aasta on palunud kaubamajal julma toote müük lõpetada.

Hoolimata tootmiskeelust on ka Eestis lubatud foie gras’ toodete import ja müük. Nähtamatud Loomad töötab Eestis aktiivselt selle nimel, et selle julma toote müük meie restoranides ja kauplustes lõpeks. Foie gras’ müügi vastasele petitsioonile on toetust avaldanud juba üle 8000 Eesti inimese. Oma toetusallkirja saad anda siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.

Loe ka uudist “Londoni luksuskaubamajade kett loobub foie gras’ müügist”.

Allikad:

https://www.thetimes.co.uk/article/foie-gras-will-be-off-the-menu-after-british-import-ban-xfh7qn57p

https://www.standard.co.uk/reveller/restaurants/fois-gras-banned-uk-brexit-b923155.html

https://www.finedininglovers.com/article/UK-foie-gras-ban

https://www.euroweeklynews.com/2021/03/07/new-post-brexit-ban-on-barbaric-foie-gras/embed/#?secret=ksAPkvE985

https://www.connexionfrance.com/French-news/Foie-gras-producers-in-France-oppose-UK-plans-to-ban-imports

New Post-Brexit Ban On ‘Barbaric’ Foie Gras

Uudis ilmus ka ajakirjas Vegan: https://ajakirivegan.ee/suurbritannia-valitsus-on-keelustamas-foie-gras-importi-ja-muuki/

Värsked märtsikuised andmed Põllumajandus- ja Toiduametilt annavad kõigile loomasõpradele põhjust rõõmustamiseks – karusloomakasvatuse hääbumine Eestis jätkub ning tänaseks päevaks on alles vaid 5 väikest farmi – 4 väikest tšintšiljakasvandust ja 1 hobi-rebasekasvandus.

Kümne aastaga on loomade arv karusloomafarmides vähenenud Eestis 95%

Kui karusloomatööstuse tippajal nullindate algusest edasi kasvatati Eestis ca 200 000 looma, siis tänaseks on viies väikses farmis järele jäänud vaid 888 looma. Sinna hulka kuuluvad nii nahaloomad kui põhikarjaloomad. Karusloomafarmides kasvatavate loomade arv on olnud viimastel aastatel tugevas languses, mida on mõjutanud globaalse karusnahaturu madalseis, karusnahkade madal hind oksjonitel, tarbijateadlikkuse suurenemine karusloomafarmides toimuvast ning suur hulk riike, kes Euroopas karusloomafarmid keelustanud on või parasjagu seda arutamas.

2021. aasta märtsi seisuga kasvatatakse karusnaha saamise eesmärgil neljas farmis tšintšiljasid ning ühes farmis rebaseid. Rebaste arv on 58, mis on viimaste aastatega teinud meeletu languse. Viimase seitsme kuuga on loomade arv Eesti karusloomafarmides vähenenud viis korda.

Enamik nendest veel tegutsevatest farmidest on pensioniealiste omanike hobitegevus ning ilmselt plaanivad õige pea lõpetada nii turu ebasoodsa seisukorra kui ka farmi omanike ea tõttu.

Värske karusloomafarmide statistika toetab Riigikogus menetluses olevat karusloomafarmide keelustamise eelnõud

Olgugi, et värsked andmed Põllumajandus- ja Toiduametilt kinnitavad viimase aja tendentsi karusloomafarmide uste sulgemise ja tegevuse lõpetamise osas, on tööd veel palju, et karusloomad halvast elust, kitsast traatpuurist ja julmast hukkamisohust pääseksid ja tööstusharu tõelise lõpu Eestis leiaks.

Karusloomafarmide uste sulgemine aitab toetada ka keelustamise eelnõu arengut, sest võtab laualt maha olulise aregumendi – karusloomakasvatus ei paku enam tööd suurele hulgale inimestele ning seega ei kaasne selle seaduse vastu võtmisega tööjõule negatiivset mõju. Lisaks oleks see praegu valdkonnas töötavatele inimestele isegi kasulik, sest vaadates viimase ajal trende, sulgevad enamik neist lähiajal suure tõenäsosusega niikuinii uksed. Keelustamise jõustumisega kaasneks neile õigus toetustele ja üleminekumeetmetele – praegu lõpetavad nad tegevuse ilma selle eest riigilt midagi saamata.

Riigikogu on menetlemas karusloomafarmide keelustamist ning tegutseme Nähtamatutes Loomades täisjõul selle nimel, et eelnõu seaduseks jõustuks. Kohtume Riigikogu liikmete ja fraktsioonide ning ministritega ning jagame infot otsustajatele nii kirja kui telefoni teel. Kogume infot hetkeseisu kohta ning hoiame sellega ka lõpliku otsuse langetajaid kursis.

Näita Sinagi toetust karusloomafarmidele ja allkirjasta värske petitsioon! Mida rohkem allkirju, seda parem argument meil Riigikogu liikmetele esitada – rahvas toetab keeelustamist. Aeg on küps see loomasõbralik eelnõu vastu võtta.

PS. Vaata meeleolukat videot, kui ostsime tühjaks ühe uksi sulgeva karusloomafarmi ja päästsime 105 tšintšiljat julmast hukkamisest!

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise. See tähendab meie jaoks, et tõsisem töö alles algab, sest läbida on veel vaja teine ja kolmas lugemine, enne kui vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees ja kuulutab välja Vabariigi President. Ääretult suurt tänuavaldust väärivad kõik Nähtamatute Loomade püsiannetajad, tänu kellele on meil võimalik tegutseda. Siin postituses räägime, mida oleme saanud selle kampaania raames korda saata vaid tänu meie püsiannetajate toele.

Nähtamatud Loomad on karusloomafarmide keelustamise kampaanias strateegiliselt aktiivne kahel suurel rindel. Esiteks on suur tegevusvaldkond ja prioriteet lobitööl poliitikutega (Riigikogu liikmed, ministrid jt mõjuvõimuga erakondade esindajad), et kasvatada otsustajate hulgas poolehoidu loomade heaolule ja karusloomafarmide keelustamise eelnõu hääletusel võimalikult palju poolthääli koguda. Teiseks suureks tegevusvaldkonnaks on avaliku arvamuse mõjutamine loomade heaolu tähtsustamise suunas.

On suur väljakutse jõuda piisava mõjuni, mis jõuaks ka otsustajateni – poliitikute perspektiivist peab teema olema piisava avaliku huviga, et keelustamise eelnõu arutamisega tõsiselt tegeleda ja aruteludega edasi minna. Ehk siis mõlemad tegevusvaldkonnad on teineteisega seotud – avalikku huvi on tarvis, et Riigikogu liikmete ja ministritega suheldes piisavat mõju omada ning samas saame tänu poliitiliste otsustajate toetusele kasvatada teema olulisust ka avalikkuse silmis.

Vestlused ja kohtumised poliitikutega

Lobitöö tegevused eeldavad põhjalikku poliitilise olukorraga kursisolekut ja proaktiivset suhtlemist poliitikutega. Oleme aastate jooksul kasvatanud olulise hulga liitlasi, kuid kuna Riigikogus ikka liikmed vahetuvad, siis on see töö kogu aeg jooksvalt käigus. Lisaks hoiame toetajatega pidevat kontakti, et neile värsket infot karusloomafarmide teema kohta jagada. Lisaks suhtleme nii maaeluministeeriumi kui keskkonnaministeeriumiga, kelle vastutusvaldkonda karusloomakasvatus kuulub. Ka ministrite vahetusel peame uue inimesega hea kontakti looma ja hoolitsema, et õige info on kättesaadav.

Poliitikutega suhtleme nii meilitsi, telefonitsi kui kohtumiste vahendusel. Meie lobitöö tiim on läbi helistanud enamiku Riigikogu liikmeid, et saaksime viimast infot, kuidas hääletusel tulemused jaguneksid. See on suur töö ja jätkame loodud suhtlust, et garanteerida loomade heaolu valdkonna hea maine rahvasaadikute hulgas ning nende kursisolek karusloomakasvatuse majandusvaldkonna hääbusega Eestis.

Oleme koostanud ülevaatliku bukleti, mida nii veebi vahendusel kui ka taaskasutatud paberile trükitult Riigikogu liikmetega jagame. Kuna peame arvestama, et uuemate liikmete puhul ei pruugi kursisolek teemaga veel kuigi tugev olla, siis oleme koostanud bukleti, et vastata tekkivatele küsimustele keelustamise ja karusloomafarmides esinevate loomade heaolu probleemide kohta.

Avaliku arvamuse töö suured väljakutsed

Selleks, et loomade heaolu ja probleemid karusloomafarmides võimalikult laialdast tähelepanu saaksid, peame mõtlema suurelt ja langetama otsuseid, mis jõuaksid võimalikult paljude inimesteni.

Oleme mitmes laines olnud nähtaval karusloomakampaania välireklaamidega, kus toome selle süsteemi peamised kannatajad – karusloomafarmides kitsastes puurides elavad loomad – avalikku ruumi läbi välireklaamide visuaali. Nii kasvatame teadlikkust karusloomakasvatuse telgitagustest ja saame garanteerida, et suurem hulk inimesi ei toeta karusloomafarmide jätkamist Eestis. Lisaks ostsime reklaame nii kaubanduskeskuste digiekraanidel kui ka toidukaupluste ekraanidel, et jõuda sõnumiga võimalikult suure hulga inimesteni.

Järgmine oluline samm

Eelnev on eriti oluline ka järgmise sammu jaoks, kuidas tagada meie kampaania edulugu – avaliku arvamuse küsitlused.

Selleks et saaksime head tulemused avaliku arvamuse küsitlustel, mis kaardistavad Eesti elanike seisukohti karusloomakasvatuse ja teiste loomade heaolu küsimustes, peame looma olukorra, kus Eesti elanikud on probleemiga kursis ja teadlikud, kuidas loomad karusloomafarmide halbades tingimustes kannatama peavad. Avaliku arvamuse küsitlus on küll kõigile kättesaadav, aga kallis algatus. Selleks, et saada tõesemaid vastuseid, tuleb enne avaliku arvamuse küsitlusse investeerimist näha kõvasti vaeva, et inimesed oleksid kursis ja teadlikud probleemi taustast.

Algatasime hiljuti ka värske petitsiooni karusloomafarmide keelu toetuseks. Selle reklaamiks ostsime kõikides suuremates uudiste veebiportaalides reklaamid bänneritega, mis kutsusid üles allkirjastama. Ühelt poolt andis see võimaluse petitsioonile allkirju koguda, kuid teisalt aitas samuti probleemile tähelepanu tuua ja avalikkuse meelsust toetavamaks muuta. Kui probleem on inimeste silme ees ja sellest räägitakse, on ka suurem tõenäosus, et keelustamist toetatakse, võrreldes vähe kajastatud valdkondadega, kus teadlikkus ei ole veel piisavalt suur, et avalikkus algatusi toetaks.

Märtsi lõpus saame uued avaliku arvamuse uuringu tulemused, mida kasutame kindlasti nii lobitöös kui avalikus kampaanias.

Tegevusplaan kevadel

Tööd on väga palju mõlemal rindel ja kevadkuud on tulemas väga intensiivsed. Hiljuti kohtusime keskkonnaministri Tõnis Möldriga, järgmiseks arutame teemat maaeluministri Urmas Kruusega. Samal ajal jagame infot värskest statistikast sulgevate karusloomafarmide kohta Riigikogu liikmetega ja hoiame teemat pildis sotsiaalmeedia ning tavameedia vahendusel. Tulemas on kohtumised nii Riigikogu fraktsioonide kui üksikliikmetega. Meile on saatnud oma mõtteid mitmed tuntud ja tõsiseltvõetavad poliitilise maastiku olulised tegijad, mida jagame varsti ka meie kanalites.

Töö jätkub, kuni karusloomafarmide keelustamise eelnõu jõustub seaduseks! Aitäh Sulle, hea toetaja, et paned kampaaniale õla alla ja aitad sel heateol sündida! Loe siit lähemalt, kuidas sina saad karusloomafarmide keelustamise kampaaniat ja teisi Nähtamatute Loomade tegemisi toetada. Aitäh sulle!