Paljudes linnukasvatustes eraldatakse isased tibud pärast koorumist emastest ning hukatakse läbi purustamise või gaasitamise. Selline praktika on levinud, kuna isasloomad ei ole tööstusele kasumlikud – nad ei mune ning neilt saadav lihakogus on väga väike. Saksamaa on esimene riik maailmas, kes keelab tibude massilise hukkamise.
Igal aastal hukatakse Saksamaal kümneid miljoneid äsja koorunud isastibusid. Valitsus kiitis isaste tibude hukkamist keelava seaduseelnõu heaks. Seaduseelnõu vajab veel Liidupäeva kinnitust. Seadus hakkab eeldatavasti kehtima aastal 2022.
Saksamaa valitsuse sõnul on saadaval mitmeid meetodeid, mille kaudu on võimalik tuvastada tibude sugu juba enne koorumist. Üheks neist on muna sisse laseriga miniatuurse augu tegemine ning vedelikust suguhormoonide proovide võtmine. Sel viisil on võimalik veel koorumata linnu sugu kindlaks teha. Sakslased on loomasõbralikule tulevikule mõeldes investeerinud miljoneid eurosid ning on selliste uuendustega eeskujuks ka teistele riikidele.
Prantsusmaa põllumajandusministeerium töötab samuti selles suunas, et tibude massiline hukkamine keelustataks. Šveits keelustas eelmisel aastal tibude purustamise, kuid nende gaasitamine on endiselt lubatud.
Eestis tegeleb kanade heaolu teemadega aktiivselt loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad. “Paraku on äsja koorunud isaste tibude tapmine linnutööstuse lahutamatu osa. Mõne aasta tagune Talleggi skandaal, mille käigus tuli tibude purustamise teema suurelt Eestis avalikkuse ette, näitas selgelt, et inimesed ei poolda selliseid julmi praktikaid. Meil on väga suur rõõm, et Saksamaa näitab loomasõbralikku eeskuju ning me töötame edasi selle nimel, et ka Eestis taolised suured muudatused ellu viidaks,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Aastal 2017 puhkes Eestis skandaal, kui Talleggi haudejaama juures prügikonteineris säutsusid munakoorte ja surnud tibude vahel ka elusad tibud. Talleggi sõnul oli olukord tingitud sellest, et tibusid purustanud seade lakkas töötamast. Talleggi elusate tibude prügikasti viskamine valiti aastal 2017 kõige loomavaenulikumaks teoks.
Prantsuse foie gras’ ehk sundtoidetud partide ja hanede rasvamaksapasteedi tootjad on nõudnud lindude massilist ennetavat hukkamist, et proovida peatada riigi edelaosas asuvates linnukasvatusettevõtetes leviva linnugripi raske tüve edasi kandumist. Kõrgelt patogeenne H5N8 viirus avastati esmakordselt novembris ühe Korsika saarel asuva lemmikloomapoe linnul, enne kui see detsembris mandriosa linnufarmidesse levis.
Viis aastat pärast seda, kui suur nakkushaiguse puhang põhjustas Prantsusmaal miljonite partide hukkamise, on mitmed Euroopa riigid teatanud nakkusjuhtumitest. „Viirus on meist tugevam. Uusi klastreid tekib pidevalt,“ ütles Prantsusmaa foie gras’ tootjate föderatsiooni CIFOQ juht Marie-Pierre Pé Prantsuse uudisteagentuurile AFP.
Põllumajandusministeerium teatas jaanuari alguses, et haiguspuhangute arv on tõusnud 124-ni, lisades, et alates 24. detsembrist on tapetud umbes 350 000 parti. Valitsuse veterinaarametnik Loic Evain ütles, et enam kui 200 000 parti on juba hukatud ning et igal aastal kasvatatavast 35 miljonist linnust kavatsetakse hukata veel 400 000. Kuigi viirus ei ole inimesele kahjulik, on see tema sõnul „väga-väga nakkav“.
Belgia ametnikud teatasid hiljuti, et on hävitanud kolm nakatunud linnukarja – ühe Meninis riigi lääneosas, teise Dinantis lõunaosas ja kolmanda Flandria lääneosas Dixmude’is. Belgia föderaalne toiduohutusagentuur AFSCA, kes on käskinud linnuomanikel nakkuse vältimiseks linnud luku taga hoida, ütles, et metslindudel on leitud 20 viirusjuhtumit.
Herve Dupouy, Prantsuse tootja, kes juhib FNSEA põllumajandustootjate föderatsiooni Landes’i departemangus ütles, et „olukord on kontrolli alt väljas“. Ta kutsus riiki üles hävitama kõik piirkonnas olevad linnukarjad ja kehtestama kahekuulise tootmise peatamise. „Muud lahendust ei ole,“ ütles ta.
Siiani on ametivõimud tapnud kõik pardid ja haned nakatunud karjast kolme kilomeetri raadiuses. Hukatud on ka vabapidamisel kanad ja kalkunid. CIFOQ teatas, et valitsuse ametnikud on ühiselt jaganud plaani laiendada hukkamisala. Linnugripi klastreid on tuvastatud linnufarmides ja lemmikloomapoodides Landes’i departemangus ja sellega piirnevates Gersi ja Pyrénées-Atlantique’i departemangudes.
Prantsusmaa põllumajanduskoja juht Sebastien Windsor kutsus kolmapäeval üles „radikaalsetele meetmetele“, et püüda taastada usaldust eksporditurgude, näiteks Hiina vastu, kes teatas, et peatab viiruse tõttu Prantsuse linnuliha impordi.
Foie gras’ tootjad kardavad eelmise kahe talvise linnugripi laine sarnast laastamistööd (2015-2016 ja 2016-2017). Esimeses puhangus hukati üle 25 miljoni pardi, järgneval aastal lisandus veel 4,5 miljonit parti, põhjustades foie gras’ tootmise järsu languse.
Peale Prantsusmaa on alates talve algusest teatanud linnugripi puhangutest ka Belgia, Holland, Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa.Hollandi võimud hukkasid novembris, pärast viiruse avastamist, kahes farmis 190 000 kana. Puhangutest on teatatud ka Indias ja Lõuna-Koreas. Indias plaanitakse hukata kümned tuhanded kodulinnud, kuna kogu riigis on leitud hulgaliselt linde, kes on linnugripi puhangu tõttu surnud.
Vähemalt kuus India osariiki on sel nädalal tõstnud jõupingutusi kahe linnugripi tüve – H5N1 ja H5N8 – ohjeldamiseks pärast tuhandete rändlindude, partide, vareste ja kanade hukkumist. Lõuna-Korea põllumajandusministeerium ütles neljapäeval, et alates novembri lõpus esinenud väga patogeense linnugripi juhtumi tuvastamisest on hukatud 14,9 miljonit kodulindu.
Üle kolme aasta tegutsenud loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad keskendub farmiloomade kaitsele ja heaolu parandamisele Eestis. Lühikese tegutsemisaja jooksul on organisatsioon näidanud kiiret kasvu, tegevusse on kaasatud sadakond vabatahtlikku ja organisatsioonis töötab 8 täistööajaga töötajat, kes on kõik võtnud enda südameasjaks loomi aidata.
Siin on organisatsiooni suurimad saavutused aastal 2020.
Eesti suurima loomade päästeaktsiooni käigus päästeti karusloomafarmist 105 tšintšiljat ning leiti neile hoolivad kodud
Loomakaitseorganisatsioon ostis tühjaks uksi sulgeva tšintšiljafarmi ning toimetas loomad turvaliselt oma uutesse kodudesse. “Oleme südamest tänulikud meie toetajatele, tänu kellele saime tšintšiljafarmi tühjaks osta. Ka teise võimaluse saanud loomad on ääretult tänulikud ning naudivad uut elu heades kodudes. Loodame sulgeda peagi julma karusnahatööstuse ka Eestis,” kommenteeris organisatsiooni president Kristina Mering.
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
Möödunud aasta 15. oktoober oli märgiline, kuna esimest korda läbis karusloomafarmide keelustamise eelnõu Riigikogus esimese lugemise. Nähtamatud Loomad korraldas eelnõu lugemise päeval Riigikogu ees hea tahte avalduse, mille eesmärgiks oli anda rahvasaadikutele signaal, et Eesti inimesed toetavad sellise julma loomade kohtlemise lõpetamist. Eelnõu liigub sel aastal edasi teisele lugemisele. Eesti karusloomakasvatus on viimaste aastate jooksul olnud tugevas languses – enamik karusloomafarme on Veterinaarametile teatanud, et sulgevad lähiajal uksed.
Kanade heaolu on valdkond, millega Nähtamatud Loomad on väga aktiivselt tegelenud. Ettevõtetega läbirääkimiste ja avalikkuse teavitamise tulemusena on tänaseks teatanud puurikanade munade loobumisest üle saja toidusektori firma. Munakanad on ühed halvemini koheldud loomad maailmas, kuna enamik neist veedab oma elu puurides, kus neil on umbes A4-paberilehe jagu ruumi. Möödunud aasta sügisel läbiviidud uuringu kohaselt ei poolda 79% eestlastest seda, et munakanad elavad puurides.
Taimse Teisipäeva kampaaniaga on liitunud 277 söögikohta ning taimetoidu väljakutsest on võtnud osa 7204 inimest
Nähtamatud Loomad veab eest ka üleriigilist rahvatervise kampaaniat Taimne Teisipäev, millega on praeguseks hetkeks liitunud enam kui 277 söögikohta üle Eesti. Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi üles eelistama kord nädalas taimset toitu ning seeläbi hoolima oma tervisest, loomadest ja keskkonnast. Taimetoidu väljakutsest, millega kutsutakse üles toituma 22 päeva taimselt, on osa võtnud lausa 7204 inimest. Lisaks on 13 haridusasutust liitunud Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga, mille raames pakutakse õpilastele kord nädalas tervislikku taimset koolilõunat.
Veetsin enamiku oma elust kõledas ja pimedas tootmishoones, kus olin koos teiste kanadega surutud kitsastesse traatpõrandaga puuridesse. Sellise põranda peal ei ole võimalik isegi tasakaalu hoida ja iga samm on väga valulik. Ühes puuris oli kokku 60 kana. Minule oli antud elamiseks vaid üks A4-paberi suurune ala. Kui mind sinna puurikanalasse viidi, olin täielikus segaduses. Ma ei mõistnud, mida ma nii halba olin teinud, et pean oma elu veetma vangilaadses kohas. Käitusin väikse tibuna alati eeskujulikult ja püüdsin olla tubli – millega ma sellise kohtlemise välja teenisin?
Vahel mõtlen tagasi oma tibupõlvele. Koorusin haudejaamas ja päris pisikese tibuna ei teadnud ma veel, mis elu mind ees ootab. Kui olin suureks kasvanud, transporditi mind hiiglaslikku puuridega majja. Kahjuks muutus sinna jõudes minu elu tõeliselt jubedaks. Igatsen väga oma tibupõlve ja seda aega, mil elu oli ilusam ja lihtsam. Siis ei osanud ma veel aimatagi, et pean oma elu veetma vangistuses ja et kõik hakkab olema niivõrd õudne.
Suurest stressist juhtus tihti, et kanaõed nokkisid üksteist ning kaklesid omavahel. Ma ei ole üldse pahatahtlik kana, aga mõnel korral juhtus, et ka mina kaklesin oma õdedega. Vahel sain päris tõsiseid vigastusi, kuid pidin valudes piinlema. Mul ei olnud selles kitsas puuris võimalik ründajate eest mitte kuhugi põgeneda ja ma ei saanud kunagi arstiabi. Tundsin end üksikuna. Mitte keegi ei hoolinud minust.
Kanala töötajad manipuleerisid valgusega, et panna meid rohkem munema. Valgusega manipuleerides tekitati kunstlikult ühe ööpäeva sisse mitu “ööpäeva”. See ajas mind ja minu õdesid väga segadusse. Selle tagajärjel hakkasime me ebaloomulikult palju munema ja see mõjus meile organismile väga halvasti. Ma olin kogu aeg väsinud ja kurnatud.
Oleksin tahtnud nii väga tiibu sirutada, nokkida, ehitada pesa, kuid sellises puuris on see võimatu. Osadel minu õdedel oli rohkem õnne, sest neid ei saadetud sellesse jubedasse puuridega tootmishoonesse, vaid nemad läksid elama mahekanalasse, kus nad saavad õues aega veeta, tiibu sirutada ja päikesepaistet nautida. Soovisin üle kõige kas või ühel korral oma elu jooksul päikesepaistet nautida ja murul joosta…
Selle pika aasta jooksul, mil puurikanalas elasin, juhtus väga jubedaid asju. Kõige õudsem asi, mida nägin, oli see, kui minu õde trambiti minu silme all teiste kanade poolt surnuks. Tema surnukeha lebas ja mädanes veel pikalt seal puuris, enne kui kanala töötaja ta ära viis. Mind valdas täielik hirm ja ma suutsin mõelda vaid sellele, et kas mina olen järgmine, kes selles kitsas puuris julmalt surnuks tallatakse ning siis mädanema jäetakse.
Nüüd olen suures veokis teel tapamajja ja sõit on kestnud väga pikka aega. Tean juba, mis mind ees ootab. Ma pole veel 2-aastanegi, kuid mu keha on munemisest surmani ära kurnatud. Ei tea, kas ma tapamajja elusalt kohale jõuangi. Olen sõidu ajal pikalt mõelnud kõigele sellele, millistes tingimustes ma elasin ja milliseid õudusi pidin läbi elama. Ma ei väärinud sellist elu. Keegi ei vääri sellist elu.
Koos saame püüelda selle poole, et ükski kana ei peaks elama taolist õudusi täis elu. Anneta ja aita kaitsta neid, kes ise ennast kaitsta ei saa https://nahtamatudloomad.ee/toeta.
Maailm meie ümber vajab häid kodanikke ja hoolivat käitumist rohkem kui kunagi varem.Eesti kodanikuühiskond on näidanud viimastel aastatel tugevaid kasvumärke, aga arenguruumi on veel palju, kui vaadata osalusprotsenti MTÜde ja teiste organisatsioonide tegevustes või annetamiskultuuri. Mida saab teha iga üksikisik, et olla parim versioon iseendast ja langetada valikuid, mis ehitavad jätkusuutlikumat ja ühtsemat homset?
1. OLE SEE INIMENE, KES AITAB TEISI
Üheks levinud kognitiivseks mõtteveaks on kõrvalseisja efekt (ingl k bystander effect). See tähendab, et meil on psühholoogiline kalduvus abivajajat märgates pigem pilk ära pöörata ja mõelda, et küll keegi aitab, mis ma siin ise hakkan. Seda kalduvust arvestades on eriti oluline, et me ei laseks kirjeldatud mõtteveal enda üle võimust võtta ja sekkuksime, kui näeme tänaval võõrast inimest abi vajamas, mõne heategevusühingu abipalvet sotsiaalmeedias või kui tuttav kurdab muret, millega me saaksime aidata. Kollektiivne üksteise toetamine on samm ühiskonna poole, kus valitsevaks väärtuseks on ühtehoidmine ja kus lõhestavatel või ülinegatiivsetel poliitilistel signaalidel on raskem kanda kinnitada, sest ühiskondlik pinnas ei soosi seda.
2. HEATEGEVUSÜHINGUTES PANUSTAMINE ON ÄGE
Eestis on terve hulk põnevaid organisatsioone, mis lahendavad ühiskondlikult olulisi teemasid. Vabatahtlikuna tegutsemine on otsus, mida ilmselt ükski inimene elu lõpus oma valikutele tagasi vaadates ei kahetse. Sisukas vaba aja veetmine, uued sõbrad, mõttekaaslastega ühiselt tegutsemine ning ühiskonnale tagasi andmine on vaid mõned märksõnad, mis heategevusühingutes panustamisega kaasnevad. Organisatsioonid, mis mõõdavad oma mõju ja toovad tõhusalt leevendust ühiskondlikele kitsaskohtadele, pakuvad tiimiliikmetele veel eriti palju motivatsiooni, sest näed muutuseid ka andmete kujul. Leia enda lemmikorganisatsioon ja näita eeskuju ka sõpradele, hakates vabatahtlikuks!
3. VASTUTUSTUNDLIKUD VALIKUD TOIDULAUAL ON LIHTSAMAD KUI KUNAGI VAREM
Toiduvalikud on igapäevane osa meie elust. Seega on need heaks võimaluseks langetada jätkusuutlikumaid, keskkonnasõbralikumaid ja loomade heaolu arvestavaid valikuid. Kui tarbid mune, eelista vabalt peetavate kanade toodangut. Planeerides toidulauda, võid arvestada riiklike toitumissoovitustega, mille kohaselt on päevane soovituslik lihakogus ca 1-2 tikutopsi. Kui tarbid lihatooteid, jälgi, et piirdud selle kogusega – keskmine eestlane tarbib päevas ca kolm korda soovituslikust rohkem liha. Vähendades lihatarbimist, hoolitsed oma tervise eest, panustad oma toidulaua keskkonnajalajälje vähendamisse ja toetad ideed, et loomi ei pea kasvatama tööstusfarmides mõttetult suures ja ka inimtervisele kahjulikus koguses.
4. IGAKUINE PÜSIANNETUS AITAB ROHKEM, KUI SA OSKAD AIMATA
Kui vormistad heategevusühendusele 10-eurose püsiannetuse, panustad heategevusse rohkem kui enamik kaasmaalasi – see igakuine panus asetaks Sind Eesti lahkeimate annetajate hulka. Tõhusad heategevusühendused saavad tänu püsiannetajatele ehitada üles ekspertiisi, kogemuse ja teadmised, kuidas efektiivselt ühiskondlikke probleeme lahendada. Sinu poolt kümnekas, organisatsiooni poolt lahendused ja ühiskondliku heaolu suurendamine – päris hea diil!
5. NETIAKTIVISM JA PETITSIOONID ON VÄGA HEAD VIISID PANUSTAMISEKS
Kui aega napib, et vabatahtlikuks minna ja mõnes organisatsioonis panustada, on hea viis aktiivse kodanikuna veebi vahendusel ja sotsiaalmeedias oma seisukohti jagada. Sõbralikud, efektiivse kommunikatsiooniga ja harivad sotsiaalmeediapostitused on selleks hea võimalus. Südamelähedasele petitsioonile kaasteksti kirjutamine, et sõpru allkirjastama kutsuda, on oluline ja kasulik. Sotsiaalmeedias info jagamisel ole kindlasti allikakriitiline ja kirjuta sõnum viisil, nagu Sulle meeldiks, kui Sinuga räägitaks teemadel, millest Sa veel ei tea. Ilmselt on head märksõnad ilus keelekasutus, mitte-hukkamõistvus inimeste suhtes, kes pole veel probleemiga kursis, ning ühisosa leidmine ja ühiste väärtuste välja toomine.
Need viis soovitust on vaid jäämäe tipuke kodanikuna panustamisest, aga siiski ülioluline viis, kuidas me saame ümbritsevat mõjutada. Oleme Eestis viimastel aastatel näinud, kuidas ka väike rühm inimesi suudab olulisi teemasid lauale tuua – kas meediakajastuste või seadusemuudatuste näol. Seega on oluline uskuda enda mõjusse ja tegutseda eeldusel, et minu panus on tähtis. Kes meist ei tahaks elada ühiskonnas, kus Sind ümbritsevad söakad kodanikud, kes räägivad olulistes asjades kaasa ja ei oota, et riik kõik probleemid lahendaks, vaid sekkuvad seal, kus nad saavad ise midagi paremaks teha. Teeme selle unistuse aktiivsete kodanikena teoks!
Hiljuti avaldas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad Poolas šokeerivad kaadrid sellest, kuidas naaritsaid karusloomafarmis hukatakse. Videost on näha, et loomad lõpetavad oma elu väga piinarikkal moel – kas aeglane lämbumissurm gaasikambris või surm metallvardaga peksmise läbi. Juhtunu leidis aset Poolas, Leszno linna lähedal asuvas naaritsafarmis.
Uurimine viidi läbi selle aasta novembri- ja detsembrikuu jooksul, mil loomakaitsjad paigaldasid naaritsafarmi varjatud kaamerad. Nad jäädvustasid naaritsate hukkamist mitme päeva vältel. Need on esimesed seda tüüpi kaadrid Poola karusloomatööstusest. Loomakaitsjad teavitasid juhtunust ka politseid.
Videos on näha kolme inimest, kes viivad läbi loomade hukkamist gaasikambris. Naaritsad visatakse gaasikambrisse ning loomad, kes gaasitamise üle elavad pekstakse julmalt metallvardaga või puidust talaga surnuks. Surnud naaritsate kuhja seas on selgelt näha ka mõningaid loomi, kes on veel elus.
Lisaks paigaldati kaamerad ka gaasikambri sisse – salvestisel on näha, kuidas naaritsad on enne hukkumist veel mitukümmend sekundit aktiivsed. Nad jooksevad paaniliselt ringi ning iga kord, kui kambri kaas avatakse, püüavad nad värsket õhku saada. Loomad võitlevad viimse hetkeni oma elu eest, kuni nad piinarikkalt lämbuvad.
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on juba pikalt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel. “Meie kolleegide poolt avaldatud salvestised on väga võikad, kuid paraku on see karusloomatööstuse reaalsus. Antud farm tegutseb seaduslikult ning olemas on kõik vajalikud load. Loomade surnuks gaasitamine, mida videos näha võib, on karusloomafarmerite sõnul kõige humaansem ja valutum hukkamisviis. Sellisele julmusele ei ole tänapäeva maailmas kohta,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Restaurant Brands International (RBI) võttis vastu otsuse hiljemalt aastaks 2025 minna üle vabapidamiskanade munade kasutamisele oma toodetes üle maailma. RBI on üks maailma juhtivatest restoranigruppidest, mille alla kuuluvad mitmed suured kaubamärgid, sealhulgas restoranikett Burger King.
Otsus loobuda puurikanade munade kasutamisest võeti vastu 44 päeva pärast seda, kui Open Wing Alliance algatas avaliku kampaania eesmärgiga parandada puurisüsteemis elavate kanade heaolu. Open Wing Alliance on ülemaailmne ühing, kuhu kuulub enam kui 80 loomakaitseorganisatsiooni. Eestist kuulub sellesse ühingusse organisatsioon Nähtamatud Loomad.
“Kuna tegu on maailma ühe juhtivaima restoranigrupiga, siis on see loomasõbralik otsus tõeliselt märkimisväärne, sest mõjutab mitmeid suuri restoranikette – sealhulgas ka Eesti turul tegutsevat Burger Kingi. Restaurant Brands Internationali üleminek vabapidamiskanade munadele parandab miljonite kanade elutingimusi. Samuti on see märk sellest, et vastutustundlikkus ja sealhulgas loomade heaolu on aina rohkematele ettevõtetele oluline,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering. “Erinevad uuringud on näidanud, et loomade heaolu on ka tarbijale aina olulisem. Meil on väga hea meel, et toidusektori esindajate hulgas on üha kasvav mõistmine, et puurispeetavate kanade munadel ei ole kohta kaasaegses ühiskonnas,” lisas Mering.
Kantar Emori poolt sel sügisel läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et 79% eestlastest ei poolda seda, et munakanad elavad puurides. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud kanade heaolu teemadega. Selle tulemusel on tänaseks 40% Eesti jaekettidest ja sadakond toidusektori ettevõtet teatanud üleminekust puurivabade kanade munade kasutamisele. Nende hulgas näiteks Rimi, Prisma, Stockmann, Maxima, Reval Cafe, Vapiano, Basiilik jpt.
Jõuluaeg on see aeg aastas, mil saame näidata, kui väga me hindame tähtsaid inimesi enda ümber. Nähtamatute Loomade jaoks on need kahtlemata kõik toetajad. Soovimegi anda sel puhul sõna armsatele püsiannetajatele, ilma kelleta meie töö ei oleks võimalik. Uurisime mõnedelt annetajatelt, miks nad otsustasid hakata Nähtamatute Loomade püsiannetajaks, miks meie tegevus on nende jaoks oluline ning millised loomade heaoluga seotud teemad on neile eriti südamelähedased.
Jaanika:
Otsustasin Nähtamatute Loomade püsiannetajaks hakata, kuna organisatsioon tegeleb just selliste loomade heaolu parandamisega, millega väga paljud just ei tegele. Nähtamatute Loomade ühe suure ja olulise rollina tooksin välja just teadlikkuse tõstmise. Usun, et paljud inimesed, mina nende hulgas, isegi ei olnud varem teadlikud, kuidas Eesti suurtööstustes sigu peetakse, kust ja kuidas tuleb karusnahk või mida tähendab foie gras.
Kõiki loomi tuleb kohelda ja kasvatada nii, et neil oleks täisväärtuslik ja valuvaba elu. Seega, ma ei suuda kedagi eraldi välja tuua. AGA, maailma maastaabis jälgin kurbusega, kuidas nii kliimamuutuste kui ka inimtegevuse tagajärjel on ohustatud paljud loomaliigid, nt koaalad ja orangutanid. See teeb mulle tohutult haiget.
Elen:
Mina otsustasin hakata püsiannetajaks, sest ma tunnen, et see on vähim, mida ma teha saan – toetada neid, kes suudavad selles julmas maailmas võidelda nende eest, kes seda ise teha ei saa. See, millega te tegelete, on imetlusväärne. Ma tõepoolest pean loomade eest võitlejaid kangelasteks. Ma tean, et ma ise pole võimeline seda tegema. Ma ei vaata ühtegi videot, filmi ega midagi muud, kus näidatakse loomade väärkohtlemist, seda õudset julmust, et täita inimeste toidulaud. Ma lihtsalt ei suuda õhtul nuttes magama jääda, ma ei tule selle valuga toime. Sellepärast ongi vähim, mida teha saan, toetada teid, kes te veel suudate ja jaksate, rahaliselt. Muidugi on meie pere toidulaud ka väga palju muutunud, aga siin on ka arenguruumi ja tegelen sellega igapäevaselt.
Kõige südamelähedasem on minu jaoks lihaloomade teema. Arusaadav, et farmid jäävad, kuigi nii loodan, et ühel ilusal päeval on nad vabad ja keegi ei soovi liha süüa. Aga eks see oleks vägagi naiivne, aga ma ikka loodan. Minu südamlik tänu kõigile tulihingelistele võitlejatele ja nende toetajatele. Loodame, et toetajaid tuleb juurde, sest need armsad loomad on seda väärt.
Kadri Helene:
Mina otsustasin hakata püsiannetajaks, sest ma armastan loomi ja tahan nende jaoks reaalselt midagi ära teha. Ma ei suudaks ise loomakaitsjate tööd teha ning samal ajal vaimset tasakaalu säilitada ning seepärast hindan niiiii kõrgelt seda, et on inimesi, kes suudavad ja saavad seda niivõrd olulist tööd teha. Nähtamatute Loomade puhul näen, et minu raha läheb päriselt ka õigesse kohta ning mu annetusel on reaalne tagajärg (tšintšiljad on nt väga hea näide).
Ma ei oska välja tuua, kelle käekäik (või käpakäik) mulle eriti oluline on, sest minu jaoks on kõik loomad indiviidid, kellel on tunded ning oma eriline iseloom. Ja üle kõige tahaksin ma elada sellises maailmas, kus mitte keegi ei peaks kannatama.
Triin:
Mina otsustasin hakata toetajaliikmeks ja püsiannetajaks, sest ma leian, et Nähtamatute Loomade lähenemine farmiloomade kaitsele on tõhus. Mulle meeldib, et ei tegeleta lõhestamise ja süüdistamisega, vaid otsitakse loomadest hoolimise ühisosa ka kõige “kummalisemate” partneritega, kellega sama eesmärgi nimel töötada. Aitäh selle eest!
Kaspar:
Hakkasin püsiannetajaks, kuna usun Nähtamatute Loomade eesmärkidesse ja näen, millise pühendumusega ja kui sihikindlalt organisatsioonis tegutsetakse. See on vägivallatu revolutsioon, mis algab inimeste peades ning päädib loodetavasti olulisemalt eetilisema suhtumisega loomadesse kui praegu. Südamelähedased loomade heaoluga seotud teemad on farmiloomade heaolu suurendamine ja lihatarbimise vähendamine.
Raily:
Otsustasin hakata püsiannetajaks, kui tütar seda soovitas. Nähtamatute Loomade tegevus aitab suuresti kaasa loomade ja maakera heaolule. Ärgitab inimesi mõtlema normaalses suunas. Eriti südamelähedased on mulle farmiloomade normaalsed elutingimused. Soovin, et nende elu oleks võimalikult õnnelik.
Foto: Unsplash
Püsiannetajad teevad loomade aitamise võimalikuks
Aitäh kõigile, kes oma ilusaid mõtteid jagasid, ja suur kummardus kõigile toetajatele! Just teie olete need, tänu kellele meil on võimekust nii aktiivselt farmiloomi aidata.
Nähtamatute Loomade jaoks on väga oluline, et annetajate panusel oleks võimalikult suur mõju. Seetõttu kasutame oma töös ainult tõestatult efektiivseid lähenemisi. Analüüsime alati väga põhjalikult, kui suuri muutusi meil on õnnestunud saavutada. Nii saame vigadest õppida ja edaspidi veelgi tõhusamalt tegutseda. Kuna Nähtamatute Loomade üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvus, on mõjuraportid avalikud ja kõik huvilised saavad nendega tutvuda (1).
Tänu tõenduspõhisele, analüütilisele ja läbipaistvale tegutsemisele paistis Nähtamatud Loomad silma MTÜ Efektiivne Altruism Eesti sel aastal avaldatud uurimuses, millega nad otsisid 127 Eesti heategevusühingu seast kõige tõhusamaid annetamisvõimalusi (2). Samuti tunnustas Animal Charity Evaluators eelmisel aastal Nähtamatuid Loomi “Parima Heategevusühenduse” rahvusvahelise tiitliga. Võlgneme siinkohal palju tänu jällegi püsiannetajatele, kelle abiga oleme saanud farmiloomade heaoluga põhjalikult ja efektiivselt tegeleda.
Kuid töö ei ole veel tehtud. Detsembris kutsume üles annetama kanade heaolukampaania jaoks – et ükski kana ei peaks veetma oma elu pisikeses puuris, vaid saaks tiibu sirutada, maapinnal kõndida ja liivavanne võtta. Ainult detsembris lisab meie suurannetaja igale vähemalt 10 € püsiannetusele ühekordselt 10 € juurde. Annetada saab siin: https://aitan.nahtamatudloomad.ee/. Aitäh ja rahulikku jõuluaega!
Novembris ostis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad tühjaks uksi sulgeva karusloomafarmi ning päästis seeläbi 105 tšintšiljat elektrišokiga hukkamisest ja karusnahaks saamisest. See on teadaolevalt suurim loomade päästeoperatsiooniga karusloomafarmist Eestis, kus ühe algatuse raames päästeti tapalt nii suur hulk loomi.
“Võtsime ühendust Eesti karusloomafarmiga, mis oli tegevust lõpetamas ning selle asemel, et viimased loomad hukata ja karusnahaks müüa, veensime karusloomafarmi omanikku, et ostame loomad välja. Neid on aastaid hoitud väikestes puurides selleks, et nad masinlikult järglaseid toodaksid. Sulgemise tõttu oleks nad farmis elektrilöögiga hukatud ja nahastatud. Heade toetajate abiga saime päästa kõik 105 farmis olevat tšintšiljat, et pakkuda neile võimalus alustada uut elu uues armastavas kodus,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.
Nähtamatud Loomad leidis kõigile 105 päästetud loomale uued kodud. Tšintšiljad on karjaloomad, seega saadeti nad kodudesse kahekaupa, välja arvatud juhul, kui ees oli ootamas juba teine tšintšilja. Lisaks koostati koos ekspertidega ka põhjalikud juhised, kuidas päästetud loomade heaolu eest hoolt kanda.
“Töötame edasi karusloomafarmide keelustamise nimel, et ükski loom ei peaks mütsituti nimel enam selliseid kannatusi läbi elama,” lisas Mering.
Projekti juures aitasid nõu ja jõuga kaasa ka loomakaitseorganisatsioonid Tallinna loomade varjupaik (Varjupaikade MTÜ), Pesaleidja, Eesti Metsloomaühing, MTÜ Kassiabi ja Eesti Loomakaitse Selts. Päästmist toetas mitusada annetajat üle Eesti.
Tšintšiljade päästmine on osa Nähtamatute Loomade kampaaniast, et karusloomakasvatus Eestis keelustataks. Riigikogu menetleb hetkel karusloomafarmide keelustamise eelnõud, mis läbis 15. oktoobril edukalt esimese lugemise ning ootab nüüd järgmisi samme.
Üks karvapall teel uue kodu poole. Foto: Kaarel Antonov
Novembris päästis Nähtamatud Loomad ühest uksi sulgevast karusloomafarmist 105 tšintšiljat, et säästa nad elektrilöögiga hukkamisest ja karusnahaks saamisest. Loomad said võimaluse uueks eluks armastavas kodus.
Päästsime tšintšiljad karusloomakasvandusest, mille omanik oli otsustanud farmi sulgeda. Kui esialgseks mõtteks oli päästa paarkümmend tšintšiljat, siis tänu erakordselt paljudele headele inimestele, kes soovisid tšintšiljadele hoolivat kodu pakkuda ja kes projekti jaoks annetasid, suutsime päästa lausa kõik 105 looma. Meil on kirjeldamatult hea meel, et ükski loom ei pidanud maha jääma – muidu oleks neid oodanud hukkamine ja nahastamine.
Vilgas töö ettevalmistustega
Et loomade päästmine õnnestuks ja et iga tšintšilja jõuaks turvaliselt uude koju, tuli teha palju eeltööd. Ettevalmistused hõlmasid läbirääkimisi tšintšiljakasvatajaga, loomadele uute kodude otsimist, vajalike transporditingimuste kohta info kogumist, transpordi korraldamist, veterinaari vastuvõtu organiseerimist kõigile loomadele, vajaliku varustuse ja ravimite varumist, annetuste kogumist ja päästeoperatsiooni kajastamise planeerimist.
Õnneks leidus väga palju inimesi, kes soovisid tšintšiljad enda hoole alla võtta ja neile kodu pakkuda. See võimaldas meil tagada, et loomad saaksid head elutingimused ja kodu, kus osatakse arvestada nende eripäradega – tšintšiljad olid veetnud aastaid karusloomafarmi kitsikuses ilma liikumisvõimaluseta ja muutunud täiesti apaatseks. Seega oli oluline, et uued omanikud tunneksid tšintšiljasid ja oleksid palju läbi elanud loomadega kannatlikud. Kuna tšintšiljad on karjaloomad, oli ka tähtis, et nad saaksid elada vähemalt kahekaupa koos.
Peagi pääseb pildil olev loomake igaveseks sellest traatpuurist. Foto: Kaarel Antonov
Kolm päästeoperatsiooni ja kohanemine uutes kodudes
Kuna tšintšiljasid oli niivõrd palju, käisime neil järel kolmes jaos. Esimesel päästeoperatsioonil õnnestus ära päästa 30, teisel 35 ja kolmandal 40 looma. Igal käigul tabas vabatahtlikke sama südantlõhestav vaatepilt – tšintšiljad jõudsid meieni pisikestes puurides, kus nad mahtusid vaevu ümber pöörama, nad olid paigale tardunud ja nende pilgus paistis lootusetus. Päästetud tšintšiljade näol oli tegu nende loomadega, keda oli kasutatud paljundamiseks, ja mõni neist oli juba üle kümne aasta vana. Õnnetud loomad ei osanud aimatagi, et pärast traatpuuris veedetud aastaid võiks neid oodata midagi paremat.
Vabatahtlikud hoolitsesid tšintšiljade eest, tõstsid nad autodesse ja jälgisid terve tee, et loomadel läheks sõit hästi. Tšintšiljad viidi uutesse kodudesse, kus algas nende jaoks täiesti uus elu. Pärast aastaid karusloomafarmi kitsikuses elamist said loomad esmakordselt võimaluse loomuomaselt käituda – vabalt ringi liikuda, hüpata, liivavanne võtta ja omavahel suhelda.
Karmides tingimustes kasvanud tšintšiljadel läheb uue olukorraga harjumisega kindlasti aega. Oleme siiski juba mitmetelt inimestelt kuulnud, et nende värsked pereliikmed kohanevad tasapisi ja hüppavad rõõmsalt mööda tuba ringi. Neid tundlikke elusolendeid armastatakse ja nende eest hoolitsetakse, mitte ei hoita vaevu elus nagu varem, ja neist ei saa kunagi karusnahast võtmehoidjat.
Berry mõnuleb uues kodus diivanil. Foto: Viktoriia Orumägi
Tšintšiljade päästmise tegid võimalikuks sajad toetajad
105 tšintšilja karusloomafarmist päästmine sai teoks tänu uskumatult paljudele headele inimestele, kes ühel või teisel moel abistasid. Päästeoperatsioonidel osales kokku mitukümmend vaprat vabatahtlikku, kes aitasid toimetada loomad turvaliselt uutesse kodudesse. Veel soovime tänada loomakaitseorganisatsioone transpordipuuride, heade nõuannete ja muu abi eest: Tallinna loomade varjupaik, Pesaleidja, Eesti Metsloomaühing, MTÜ Kassiabi, Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ Väikeste Loomade Abi.
Erakordselt suurt tänu väärivad ka kõik inimesed, kes andsid päästetud tšintšiljadele hooliva kodu. Nii paljude loomade aitamine poleks aga olnud võimalik ilma sadade annetajateta, kes aitasid tasuda loomade väljaostmise, transpordi, vajaliku varustuse ja muude kulutuste eest. Suur aitäh kõigile, et saime üheskoos päästa need tundevõimelised loomad kannatusterohkest elust karusloomafarmis, elektrilöögist ja mütsitutiks saamisest, ning anda neile uue võimaluse.
Päästetiim tervitab toetajaid ja kaasaelajaid. Foto: Kaarel Antonov
Iga loom on oluline
Paraku ei olnud päästetud tšintšiljad kaugeltki ainsad, kes peavad taolistes tingimustes elama. Igal aastal hukatakse karusloomafarmides tuhandeid loomi, kelle nahast tehakse põhiliselt moevidinaid, näiteks mütsitutte. Ükski neist ei vääri sellist saatust. Päästeaktsiooni kajastades soovisime juhtida tähelepanu karusnahatööstuse tõttu kannatavatele loomadele, kes jäävad tavaliselt nähtamatuks.
Kuna kõiki karusloomi pole võimalik farmidest ära päästa, on laiemas plaanis ainsaks lahenduseks karusloomafarmide keelustamine. Riigikogu menetleb praegu karusloomafarmide keelustamist ning eelnõu peab läbima veel teise ja kolmanda lugemise. Seaduse jõustumine on ülimalt oluline, et ükski loom ei peaks enam karusloomafarmi õudsetesse tingimustesse sündima.
Nähtamatud Loomad jätkab püüdlemist karusloomafarmide keelustamise poole. Toeta sinagi loomasõbralike muutuste sündimist ühiskonnas: https://nahtamatudloomad.ee/toeta.
Ükski loom ei peaks veetma kogu elu kitsas traatpuuris. Foto: Kaarel Antonov
