Värsked märtsikuised andmed Põllumajandus- ja Toiduametilt annavad kõigile loomasõpradele põhjust rõõmustamiseks – karusloomakasvatuse hääbumine Eestis jätkub ning tänaseks päevaks on alles vaid 5 väikest farmi – 4 väikest tšintšiljakasvandust ja 1 hobi-rebasekasvandus.
Kümne aastaga on loomade arv karusloomafarmides vähenenud Eestis 95%
Kui karusloomatööstuse tippajal nullindate algusest edasi kasvatati Eestis ca 200 000 looma, siis tänaseks on viies väikses farmis järele jäänud vaid 888 looma. Sinna hulka kuuluvad nii nahaloomad kui põhikarjaloomad. Karusloomafarmides kasvatavate loomade arv on olnud viimastel aastatel tugevas languses, mida on mõjutanud globaalse karusnahaturu madalseis, karusnahkade madal hind oksjonitel, tarbijateadlikkuse suurenemine karusloomafarmides toimuvast ning suur hulk riike, kes Euroopas karusloomafarmid keelustanud on või parasjagu seda arutamas.
Põhikarja loomade arv sept 2020 ja märts 2021 seisuga (tabelis ei kajastu nahaloomade arv)
2021. aasta märtsi seisuga kasvatatakse karusnaha saamise eesmärgil neljas farmis tšintšiljasid ning ühes farmis rebaseid. Rebaste arv on 58, mis on viimaste aastatega teinud meeletu languse. Viimase seitsme kuuga on loomade arv Eesti karusloomafarmides vähenenud viis korda.
Enamik nendest veel tegutsevatest farmidest on pensioniealiste omanike hobitegevus ning ilmselt plaanivad õige pea lõpetada nii turu ebasoodsa seisukorra kui ka farmi omanike ea tõttu.
Värske karusloomafarmide statistika toetab Riigikogus menetluses olevat karusloomafarmide keelustamise eelnõud
Olgugi, et värsked andmed Põllumajandus- ja Toiduametilt kinnitavad viimase aja tendentsi karusloomafarmide uste sulgemise ja tegevuse lõpetamise osas, on tööd veel palju, et karusloomad halvast elust, kitsast traatpuurist ja julmast hukkamisohust pääseksid ja tööstusharu tõelise lõpu Eestis leiaks.
Karusloomafarmide uste sulgemine aitab toetada ka keelustamise eelnõu arengut, sest võtab laualt maha olulise aregumendi – karusloomakasvatus ei paku enam tööd suurele hulgale inimestele ning seega ei kaasne selle seaduse vastu võtmisega tööjõule negatiivset mõju. Lisaks oleks see praegu valdkonnas töötavatele inimestele isegi kasulik, sest vaadates viimase ajal trende, sulgevad enamik neist lähiajal suure tõenäsosusega niikuinii uksed. Keelustamise jõustumisega kaasneks neile õigus toetustele ja üleminekumeetmetele – praegu lõpetavad nad tegevuse ilma selle eest riigilt midagi saamata.
Riigikogu on menetlemas karusloomafarmide keelustamist ning tegutseme Nähtamatutes Loomades täisjõul selle nimel, et eelnõu seaduseks jõustuks. Kohtume Riigikogu liikmete ja fraktsioonide ning ministritega ning jagame infot otsustajatele nii kirja kui telefoni teel. Kogume infot hetkeseisu kohta ning hoiame sellega ka lõpliku otsuse langetajaid kursis.
Näita Sinagi toetust karusloomafarmidele ja allkirjasta värske petitsioon! Mida rohkem allkirju, seda parem argument meil Riigikogu liikmetele esitada – rahvas toetab keeelustamist. Aeg on küps see loomasõbralik eelnõu vastu võtta.
PS. Vaata meeleolukat videot, kui ostsime tühjaks ühe uksi sulgeva karusloomafarmi ja päästsime 105 tšintšiljat julmast hukkamisest!
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise. See tähendab meie jaoks, et tõsisem töö alles algab, sest läbida on veel vaja teine ja kolmas lugemine, enne kui vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees ja kuulutab välja Vabariigi President. Ääretult suurt tänuavaldust väärivad kõik Nähtamatute Loomade püsiannetajad, tänu kellele on meil võimalik tegutseda. Siin postituses räägime, mida oleme saanud selle kampaania raames korda saata vaid tänu meie püsiannetajate toele.
Nähtamatud Loomad on karusloomafarmide keelustamise kampaanias strateegiliselt aktiivne kahel suurel rindel. Esiteks on suur tegevusvaldkond ja prioriteet lobitööl poliitikutega (Riigikogu liikmed, ministrid jt mõjuvõimuga erakondade esindajad), et kasvatada otsustajate hulgas poolehoidu loomade heaolule ja karusloomafarmide keelustamise eelnõu hääletusel võimalikult palju poolthääli koguda. Teiseks suureks tegevusvaldkonnaks on avaliku arvamuse mõjutamine loomade heaolu tähtsustamise suunas.
On suur väljakutse jõuda piisava mõjuni, mis jõuaks ka otsustajateni – poliitikute perspektiivist peab teema olema piisava avaliku huviga, et keelustamise eelnõu arutamisega tõsiselt tegeleda ja aruteludega edasi minna. Ehk siis mõlemad tegevusvaldkonnad on teineteisega seotud – avalikku huvi on tarvis, et Riigikogu liikmete ja ministritega suheldes piisavat mõju omada ning samas saame tänu poliitiliste otsustajate toetusele kasvatada teema olulisust ka avalikkuse silmis.
Vestlused ja kohtumised poliitikutega
Kohtumine Keskkonnaministeeriumi ministri Tõnis Mölderiga
Lobitöö tegevused eeldavad põhjalikku poliitilise olukorraga kursisolekut ja proaktiivset suhtlemist poliitikutega. Oleme aastate jooksul kasvatanud olulise hulga liitlasi, kuid kuna Riigikogus ikka liikmed vahetuvad, siis on see töö kogu aeg jooksvalt käigus. Lisaks hoiame toetajatega pidevat kontakti, et neile värsket infot karusloomafarmide teema kohta jagada. Lisaks suhtleme nii maaeluministeeriumi kui keskkonnaministeeriumiga, kelle vastutusvaldkonda karusloomakasvatus kuulub. Ka ministrite vahetusel peame uue inimesega hea kontakti looma ja hoolitsema, et õige info on kättesaadav.
Poliitikutega suhtleme nii meilitsi, telefonitsi kui kohtumiste vahendusel. Meie lobitöö tiim on läbi helistanud enamiku Riigikogu liikmeid, et saaksime viimast infot, kuidas hääletusel tulemused jaguneksid. See on suur töö ja jätkame loodud suhtlust, et garanteerida loomade heaolu valdkonna hea maine rahvasaadikute hulgas ning nende kursisolek karusloomakasvatuse majandusvaldkonna hääbusega Eestis.
Buklet “Ülevaade karusloomakasvatusest Eestis”
Oleme koostanud ülevaatliku bukleti, mida nii veebi vahendusel kui ka taaskasutatud paberile trükitult Riigikogu liikmetega jagame. Kuna peame arvestama, et uuemate liikmete puhul ei pruugi kursisolek teemaga veel kuigi tugev olla, siis oleme koostanud bukleti, et vastata tekkivatele küsimustele keelustamise ja karusloomafarmides esinevate loomade heaolu probleemide kohta.
Avaliku arvamuse töö suured väljakutsed
Selleks, et loomade heaolu ja probleemid karusloomafarmides võimalikult laialdast tähelepanu saaksid, peame mõtlema suurelt ja langetama otsuseid, mis jõuaksid võimalikult paljude inimesteni.
Välireklaam Solarise keskuse kõrval
Oleme mitmes laines olnud nähtaval karusloomakampaania välireklaamidega, kus toome selle süsteemi peamised kannatajad – karusloomafarmides kitsastes puurides elavad loomad – avalikku ruumi läbi välireklaamide visuaali. Nii kasvatame teadlikkust karusloomakasvatuse telgitagustest ja saame garanteerida, et suurem hulk inimesi ei toeta karusloomafarmide jätkamist Eestis. Lisaks ostsime reklaame nii kaubanduskeskuste digiekraanidel kui ka toidukaupluste ekraanidel, et jõuda sõnumiga võimalikult suure hulga inimesteni.
Järgmine oluline samm
Eelnev on eriti oluline ka järgmise sammu jaoks, kuidas tagada meie kampaania edulugu – avaliku arvamuse küsitlused.
Selleks et saaksime head tulemused avaliku arvamuse küsitlustel, mis kaardistavad Eesti elanike seisukohti karusloomakasvatuse ja teiste loomade heaolu küsimustes, peame looma olukorra, kus Eesti elanikud on probleemiga kursis ja teadlikud, kuidas loomad karusloomafarmide halbades tingimustes kannatama peavad. Avaliku arvamuse küsitlus on küll kõigile kättesaadav, aga kallis algatus. Selleks, et saada tõesemaid vastuseid, tuleb enne avaliku arvamuse küsitlusse investeerimist näha kõvasti vaeva, et inimesed oleksid kursis ja teadlikud probleemi taustast.
Algatasime hiljuti ka värske petitsiooni karusloomafarmide keelu toetuseks. Selle reklaamiks ostsime kõikides suuremates uudiste veebiportaalides reklaamid bänneritega, mis kutsusid üles allkirjastama. Ühelt poolt andis see võimaluse petitsioonile allkirju koguda, kuid teisalt aitas samuti probleemile tähelepanu tuua ja avalikkuse meelsust toetavamaks muuta. Kui probleem on inimeste silme ees ja sellest räägitakse, on ka suurem tõenäosus, et keelustamist toetatakse, võrreldes vähe kajastatud valdkondadega, kus teadlikkus ei ole veel piisavalt suur, et avalikkus algatusi toetaks.
Märtsi lõpus saame uued avaliku arvamuse uuringu tulemused, mida kasutame kindlasti nii lobitöös kui avalikus kampaanias.
Bännerid veebiportaalides
Tegevusplaan kevadel
Tööd on väga palju mõlemal rindel ja kevadkuud on tulemas väga intensiivsed. Hiljuti kohtusime keskkonnaministri Tõnis Möldriga, järgmiseks arutame teemat maaeluministri Urmas Kruusega. Samal ajal jagame infot värskest statistikast sulgevate karusloomafarmide kohta Riigikogu liikmetega ja hoiame teemat pildis sotsiaalmeedia ning tavameedia vahendusel. Tulemas on kohtumised nii Riigikogu fraktsioonide kui üksikliikmetega. Meile on saatnud oma mõtteid mitmed tuntud ja tõsiseltvõetavad poliitilise maastiku olulised tegijad, mida jagame varsti ka meie kanalites.
Töö jätkub, kuni karusloomafarmide keelustamise eelnõu jõustub seaduseks! Aitäh Sulle, hea toetaja, et paned kampaaniale õla alla ja aitad sel heateol sündida! Loe siit lähemalt, kuidas sina saad karusloomafarmide keelustamise kampaaniat ja teisi Nähtamatute Loomade tegemisi toetada. Aitäh sulle!
Märgilise tähtsusega Briti luksuskaubamajade kett Fortnum & Mason otsustas pärast aastatepikkust avalikkuse survet lõpetada foie gras’ müümise. Foie gras ehk sundtoidetud hane või pardi rasvamaks on luksuskaup, mida kriitikud on selle julma tootmisviisi tõttu nimetanud fraasiga „torture in a can“ ehk „konserveeritud kannatus“. Hoolimata tootmiskeelust on foie gras’ müük Suurbritannias lubatud ja nii imporditakse riiki igal aastal pea 200 tonni rasvamaksa.
Fortnum & Mason on üks viimaseid Briti kaubamaju, kes veel foie gras’d müüb
Fortnum & Mason on ajaloolise taustaga tippklassi kaubamaja, millel on kauplused lisaks Piccadillyle ka Londoni Heathrow lennujaamas ja St Pancrase raudteejaamas. Kaubamaja on üle kümne aasta ignoreerinud avalikkuse survet lõpetada foie gras’ toodete müümine, soovides rahuldada oma jõukate klientide nõudlust traditsioonilise luksuse järele.
Fortnum & Masoni pressiesindaja ütles The Telegraphile, et nad lõpetavad toodangu sisseostu ja müüvad laovarud, lisades, et otsus tehti eelmisel aastal eesmärgiga oma äritegevust eetilisemaks muuta. Tänaseks on viimased foie gras’ tooted saadaval vaid e-poes, kus seisab: „Foie gras ja kaaviar on kaks elu suurimat luksust ja me pakume oma klientidele ainult parimat. Meie foie gras’d toodavad vaid kaks talu, mis on hoolikalt valitud nende suurepärase heaolustandardi järgi; sile ja kreemjas, see on lihtsaim viis muuta söögikord banketiks“. Trühvliga foie gras’ 180ml purgi hind on kaubamaja veebisaidil langenud 75 naelalt 52.50-le, hane foie gras’ hind on kukkunud 70 naelalt 59 naelale.
10 aastat PETA kampaaniat
PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) asepresident Mimi Bekhechi ütles, et ehkki see võttis liialt kaua aega, on loomakaitsjad rõõmsad, et Fortnum & Mason liitub nüüd paljude teiste ikooniliste Suurbritannia institutsioonidega, kes foie gras’ müügist keelduvad. PETA kampaania sai alguse kümme aastat tagasi pärast kohtumist tollase kaubamaja tegevjuhi Beverley Aspinalliga, kes keeldus foie gras’st loobuma.
Kampaania hõlmas kümneid tuhandeid kirju, reklaame Londoni metroos ning lugematuid kirevaid proteste. Kampaania on pälvinud suure avaliku toetuse tunnustatud kuulsuste seas, sealhulgas Sir Roger Moore, Dame Vera Lynn, Twiggy, Ricky Gervais, Ralph Fiennes, Bill Oddie, Steven Berkoff ning poliitikud Zac Goldsmith, Caroline Lucas ja Kerry McCarthy. Hamiltoni hertsoginna tagastas avalikult Fortnum & Masonilt saadud jõulukingi, öeldes oma kirjas: „Kuni te ei lõpeta foie gras’ müüki, ei saa ma kahjuks Fortnum & Masonis ostelda“.
Suurbritannia avaliku elu tegelased on jaemüüjat juba aastaid boikoteerinud, nõudes, et nad eemaldaksid julmad foie gras’ tooted oma riiulitelt. Briti keskkonna-, toidu- ja maaeluminister Lord Goldsmith on ühinenud aktivistidega võitluses foie gras’ toodete vastu ning Briti valitsus kaalub toote impordi ja müügi keelustamist. Pressiesindaja ütles: „Valitsus kaalub edasisi samme, mida teha seoses foie gras’ga.“
BBC saatejuht Chris Packham ütles: „Maailm muutub loomade kohtlemise osas üha kiiremini. Neid ei ole meie jaoks olemas, nemad ja meie oleme osa maailmast, mis peaks neid toetama. Ja me oleme mõistmas fakti, et see, mis eile oli vastuvõetav, ei ole täna enam talutav. Müts maha Fortnumsi ees, see on õigeaegne signaal, et ajad on muutumas ja Prantsusmaa väärkoheldud hanede jaoks muutuvad nad [ajad] paremaks.”
Foie gras’ ehk rasvamaksa tootmise vastuolulisus
Toodet peetakse ebaeetiliseks, kuna see hõlmab partide või hanede sundtoitmist liigse teravilja ja rasva kogusega, mille tulemuseks on patoloogiliselt rasvunud ja paisunud maks, mida müüakse toiduainena. Foie gras’ tootmiseks pumpab farmitööline metalltoru abil linnu kurku massiivsetes kogustes sööta. Protsessi korratakse mitu korda päevas.
PETA juurdlused on näidanud, et söötmistorud vigastavad lindude kõrisid niivõrd raskelt, et lindudel on kaelas augud. Aastal 2012 avaldas PETA pealtnägijate videomaterjali, mis on salvestatud mitme Fortnum & Masoni tarnijate firmades. Videos paljastati haned, kes suutsid sundtoitmise tagajärjel vaevu seista ja hingata.
Protsess on niivõrd julm, et Euroopa Liidu Loomade Tervishoiu ja Heaolu Teaduskomitee (SCAHAW) soovitab lõpetada hanede ja partide sundtoitmise, lisades, et seda saaks kõige paremini saavutada foie gras’ tootmise, impordi, levitamise ja müügi keelustamise teel.
Briti suurima loomakaitseorganisatsiooni RSPCA pressiesindaja on öelnud: „RSPCA peab partide või hanede sundtoitmist nende maksadest foie gras’ tootmiseks julmaks ja meie seadused keelavad selle tootmise Ühendkuningriigis. Lisaks soovime, et foie gras’ impordil oleks lõpp. Igal aastal tuuakse Mandri-Euroopast endiselt 180-200 tonni foie gras’d.”
RSPCA lisas: “Oleme kindlalt veendunud, et kui toote valmistamine on nii vastuvõetamatu, et selle tootmine on siin keelatud, peaks ka selle toote importimine teisest riigist olema ebaseaduslik. Brexit annab [keelustamiseks] hea võimaluse, kuna enamikku foie gras’st toodetakse Euroopa Liidus, kus pole seadusi, mille eesmärk oleks kaitsta foie gras’ jaoks peetavate loomade heaolu.“
Kõik neli positsiooni on täistööajaga ja eelistatult Tallinnas. Tööle asumine esimesel võimalusel pärast värbamise lõppu. Kandideerimise tähtaeg 16. märts 2021. Kui tunned end töökirjeldustes ära, haara võimalusest, et siduda oma karjäär tõhusas heategevuses panustamisega!
Nähtamatud Loomad on pälvinud president Kersti Kaljulaidilt 2019. aastal Aasta Vabaühenduse tiitli ning 2018., 2019. ja 2020. aastal Animal Charity Evaluatorsilt Silmapaistva Heategevusühenduse tiitli, mis paigutab meid maailma tõhusaimate loomakaitseorganisatsioonide sekka. Väärtustame organisatsioonis pühendunud efektiivset tööd professionaalses atmosfääris. Otsime inimesi, kelle jaoks loomade heaolu on maailmavaateliselt prioriteet, kes väärtustavad teaduspõhist ja efektiivset lähenemist tööle ning kes suudavad tiimitöös tõhusalt eesmärkide poole liikuda, et kasvada oma valdkonna spetsialistiks. Lähme töös efektiivse altruismi ideedest, keskendudes piiratud ressurssidega suurima võimaliku mõju loomiseni ja kannatuste leevendamiseni seal, kus need kõige suuremad on.
Oleme viimastel kuudel hoolega laienemisplaane pidanud ja nüüd kuulutame korraga lausa nelja uue võimsa heategija värbamise välja! Tule kampa, et koos maailma muuta!
LOOMADE HEAOLU KAMPAANIAJUHT
Su ülesandeks on koordineerida Nähtamatute loomade farmiloomade heaolu kampaaniaid. Peamiseks fookuseks on sigade heaolu kampaania ettevalmistused, infokogumine ja avaliku kampaania lansseerimine ning läbi viimine. Sigade heaolu kampaania eesmärgiks on lõpetada põrsastel tuimestuseta sabade lõikamine Eestis. Panustad ka karusloomafarmide keelustamise kampaanias.
Kandidaadilt eeldame:
Põhjalikke teadmisi farmiloomade heaoluprobleemidega tööstuslikus loomakasvatuses
Väga head suhtlemis- ja esinemisoskust
Head pingetaluvust
Väga head tiimitöö oskust ja valmisolekut tiimi juhtida
Väga head eesti keele kirjaoskust ning head inglise keele oskust
Iseseisvust oma töö planeerimisel
Soovi kasvada eksperdiks olulises loomade heaolu mõjutavas valdkonnas
Teaduspõhist maailmavaadet
Omalt poolt pakume:
Võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
Põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
Imelisi kolleege ning kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi, kus hooliva maailmavaatega töökad inimesed
Motiveerivat töötasu
Põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
Paindlikku graafikut täistööaja töötundide raames
Osalist kaugtöö võimalust
Kompenseeritud sportimisvõimalust
Tasustatud aega läbi raamatulugemise oma valdkonna ekspertiisi kasvatada
Su ülesandeks on muuta eestlaste tarbimisharjumusi loomasõbralikumaks ning vähendada puurispeetavate kanade munade müüki läbi avalike kampaaniate, meediatöö, tuntud inimeste kaasamise ja teadlikkuse kasvu, miks loomade heaolu on oluline küsimus ka tarbimisvalikutes. Lisaks toetad teisi Nähtamatute Loomade kampaaniajuhte, et avalik arvamus loomade heaolu küsimustes oleks informeeritud tööstusfarmide probleemidest ning teaks paremaid valikuid langetada või neid ettevõtetelt paluda.
Kandidaadilt eeldame:
Kõrgharidust või põhjalikku töökogemust turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas
Väga head suhtlus- ja esinemisoskust
Loovat mõtlemist tõhusate turundusideede välja töötamisel, mis aitaksid tarbijatel loomasõbralikumaid valikuid langetada
Põhjalikke teadmisi farmiloomade heaoluprobleemidega tööstuslikus loomakasvatuses
Teadmisi psühholoogia põhitõdedest, mis motiveerib inimesi ning milline sõnumiedastus mitte, et tõhusalt tarbijakäitumist suunata
Head pingetaluvust
Väga head eesti keele kirjaoskust ning head inglise keele oskust
Väga head tiimitöö oskust ja valmisolekut tiimi juhtida
Teaduspõhist maailmavaadet
Omalt poolt pakume:
Võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
Põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
Imelisi kolleege ning kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi, kus hooliva maailmavaatega töökad inimesed
Motiveerivat töötasu
Põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
Paindlikku graafikut täistööaja töötundide raames
Osalist kaugtöö võimalust
Kompenseeritud sportimisvõimalust
Tasustatud aega läbi raamatulugemise oma valdkonna ekspertiisi kasvatada
TAIMSE TEISIPÄEVA KAMPAANIAJUHT
Sinu vastutuseks on Nähtamatute Loomade lihatarbimise vähendamise kampaania Taimse Teisipäeva tegevuste koordineerimine, tiimiliikmete juhtimine ning toidusektori firmadega koostöö, et taimsed maitsvad tooted oleksid kättesaadavad ja tuntud valikud, millega lihatarbimist täisväärtuslikult asendada. Lisaks koordineerid koos tiimiga rahvusvahelise taimse toidu konverentsi Food Innovation Summit’i korraldust.
Kandidaadilt eeldame:
Põhjalikke teadmisi ja laialdast kogemust taimse toidu ja toodetega
Väga head tiimitöö oskust ja tiimijuhtimise kogemust
Väga head suhtlemis- ja esinemisoskust
Head pingetaluvust
Väga head eesti keele kirjaoskust ning head inglise keele oskust
Põhjalikku kursisolekut Taimse Teisipäeva kampaaniategevuste ja eesmärkidega
Tulemustele orienteeritud suhtumist töös
Teaduspõhist maailmavaadet
Omalt poolt pakume:
Võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
Põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
Imelisi kolleege ning kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi, kus hooliva maailmavaatega töökad inimesed
Motiveerivat töötasu
Põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
Paindlikku graafikut täistööaja töötundide raames
Osalist kaugtöö võimalust
Kompenseeritud sportimisvõimalust
Tasustatud aega läbi raamatulugemise oma valdkonna ekspertiisi kasvatada
VABATAHTLIKE KOORDINAATOR
Su ülesandeks on koordineerida Nähtamatute Loomade vabatahtlike värbamist, sisseelamist, koolitamist ja tiimiürituste läbiviimist üle Eesti. Sa vastutad selle eest, et Nähtamatute Loomade vabatahtlike panustamise kogemus oleks motiveeriv, imeline ja nad tunneks end kõrgelt väärtustatuna. Sa vastutad, et tiimiliikmetele toimuksid koolitused ja tiimiüritused ning koostöös tiimijuhtidega kasvatad organisatsioonis kuuluvustunnet. Meil on maailma parimad vabatahtlikud ja Sinu rolliks on hoolitseda selle eest, et nad tunneksid ennast hästi.
Kandidaadilt eeldame:
Väga head suhtlemis- ja eneseväljendusoskust, head inimeste tundmise võimet
Kõrgharidust psühholoogias või inimeste koordineerimisega seotud erialal või põhjalikku töökogemust selles vallas
Head pingetaluvust
Põhjalikke teadmisi farmiloomade heaoluprobleemidega tööstuslikus loomakasvatuses
Tiimiürituste julge ja proaktiivse eestvedaja rolli võtmist
Väga head eesti keele kirjaoskust ning head inglise keele oskust
Väga head tiimitöö oskust ja valmisolekut tiimiüritusi juhtida
Võimalust pärast covid-19 eriolukorra möödumist vajadusel reisida teistesse linnadesse vabatahtlike üritusi organiseerima või tiimiliikmetega kohtuma
Teaduspõhist maailmavaadet
Omalt poolt pakume:
Võimalust oma tegevusega reaalselt loomade elusid mõjutada
Põhjalikku enesearengupaketti, koolitusvõimalusi
Imelisi kolleege ning kokkuhoidvat ja sõprussuhteid väärtustavat kollektiivi, kus hooliva maailmavaatega töökad inimesed
Motiveerivat töötasu
Põnevat tööd rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonis
Paindlikku graafikut täistööaja töötundide raames
Osalist kaugtöö võimalust
Kompenseeritud sportimisvõimalust
Tasustatud aega läbi raamatulugemise oma valdkonna ekspertiisi kasvatada
KUIDAS KANDIDEERIDA?
Kandideerimiseks saada oma hariduskäigu ja töökogemustega CV ja motivatsioonikiri (põhjenda, miks Sa soovid sellele töökohale kandideerida ja miks Sa sobiksid sellesse ametisse) 16. märtsiks 2021 aadressile kristina.mering@nahtamatudloomad.ee. Lisaküsimuste korral pöördu Nähtamatute Loomade presidendi Kristina Meringu poole.
15. veebruaril läheb taas Eestis lahti tulude deklareerimine maksuametile. Juba kolmandat aastat tähistame võimalust, et tagasi saadud tulumaksu saab vaid ühe klikiga annetada. Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest, vastavalt soovile. Annetada võib ka mitmele organisatsioonile, summad ja saajad valib igaüks ise.
Tulumaksu annetamine on lihtne ja mugav. Lisaks varasemale võimalusele, kus tagastamisele kuuluva tulumaksu sai lasta kanda oma pangakontole või jätta maksu- ja tolliameti ettemaksukontole, on nüüd kolmandaks valikuks reas ka annetamine.
Võimalus tulumaksu annetada loodi esmakordselt üleeelmisel aastal ning juba esimesel korral kasutasid seda lihtsalt võimalust heateoks enam kui 2300 inimest. Kõige suurem annetus oli üle 900 euro, keskmine annetus suurusjärgus 30 eurot.
Kasuta Sinagi võimalust näidata oma headust, hoolivust ja armastust loomade suhtes, märkides oma annetuse saajaks Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad, registrikood: 80413845, arveldusarve: EE922200221066221071.
Siin on ka väike videoklipp, kuidas see käib:
Annetustest saadud tulu kasutame kanade heaolukampaania edukaks läbiviimiseks, et Eesti ettevõtted lõpetaksid kanade puuris pidamise ja puurimunade kasutamise. Kui soovid loomade parema tuleviku heaks annetada otse Nähtamatutele Loomadele, tee seda SIIN.
Covid-19 levik mingifarmides on andnud täiendava hoobi juba hääbuvale karusnahatööstusele. Hiljuti on teatatud mingikasvatuse uutest piirangutest Rootsis ja Iirimaal.
Rootsis ei tohi aastal 2021 minke paljundada
Rootsi põllumajandusminister teatas, et minkide ehk ameerika naaritsate paljundamine peatatakse aastaks 2021. Eesmärgiks on Covid-19 leviku ärahoidmine mingifarmide kaudu. Sellegipoolest lubatakse karusloomakasvatajatel põhikari alles jätta ja nad saavad valitsuselt kompensatsiooni.
Rootsis avastati koroonaviirus mingikasvandustes 2020. aasta oktoobris ning selle esinemine kinnitati 13 farmis 30st. Erinevalt Taanist ei hukatud Rootsis ennetavalt minke. Enne 2022. aasta hooaega analüüsitakse zoonootiliste haiguste leviku riske tööstusliku loomakasvatuse kontekstis.
Kuigi otsus ei tähenda kogu karusloomakasvatuse keeldu, on tegu siiski korraliku hoobiga karusnahatööstusele, mis on viimastel aastatel kahanenud 2 miljonilt 500 000 nahani aastas. Loomakaitseorganisatsiooni Djurens Ratt hinnangul viib piirang karusnahatööstuse lõpuni Rootsis.
Iirimaal keelustatakse mingikasvatus
Eelnõule, mis lõpetab Iirimaal mingikasvatuse, tehakse seadusandluseelne kontroll sel kevadel, enne kui eelnõu läbib menetluse. Jaanuaris kirjutas Iiri põllumajandusministeerium mingikasvatajatele, et seadusandlusega jätkatakse käesoleval aastal. Kuigi ametlik kuupäev ei ole veel paigas, peavad farmid praeguste andmete kohaselt lõpetama tegevuse veel enne aasta lõppu.
Karusloomakasvatuse keelustamine oli arutlusel juba varem, kuid viiruseohu tõttu on teema eriti pakiliseks muutunud. Nagu ka Rootsis, saavad mingikasvatajad riigilt kompensatsiooni. Iirimaal on alles kolm mingifarmi, mis annavad tööd vaid vähestele inimestele.
Kuigi eelmise aasta lõpus kaaluti kõigi minkide hukkamist Covid-19 ohu tõttu, ei viidud plaani siiski läbi. Kui tol hetkel oli farmides kokku 120 000 minki, siis hetkel on neid 24 000 – detsembris hukatakse nahaloomad ja alles jääb ainult põhikari. Arvestades peatset keeldu, tundub tõenäoline, et sarnaselt Rootsiga ei paljundata ka Iirimaa farmides minke juurde.
Mink oma loomulikus keskkonnas. Foto: Jan den Ouden (Pixabay)
Rootsi ja Iirimaa piirangute näol on tegu oluliste arengutega karusloomakasvatuse lõpetamise suunas. Eesti on karusloomafarmide keelustamisele samuti lähedal – oktoobris 2020 läbis seaduseelnõu riigikogus esimese lugemise. Eelnõu jõustumiseks on aga vaja läbida ka teine ja kolmas lugemine.
Keila lähedal asuv AS Balti Karusnahk on lõpetanud karusloomade kasvatamise, teatas loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad. Hiigelfarm, mis võtab enda alla kilomeetreid, pidas kunagi 170 000 naaritsat ja rebast. Tänaseks on puurid tühjad ja loomakasvatus lõpetatud.
“Karusloomafarmide tegevus on Eestis sammu kaugusel lõpust. Seda nii tänu inimeste väärtushinnangute muutumisele, loomakaitseorganisatsioonide tegevusele kui ka sellele, et kõigi loomasõprade rõõmuks on Riigikogu liikumas karusloomafarmide keelustamise poole,” sõnas Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomafarmide loomade heaolu probleemidega tegelenud viimased 15 aastat. “Eesti viimased karusloomafarmid on uksi sulgemas, eelmisel aastal lõpetas tegevuse 6 tšintšiljafarmi, nüüd sai tööstus viimase kirstunaela ka suurima farmi otsusega loomi mitte juurde paljundada,” lisas Mering.
“Ajastus suurima farmi uste sulgemiseks ühtib ka Riigikogus menetluses oleva karusloomafarme keelustava eelnõuga 219,” kommenteeris Mering. “Karusloomafarmid on keelustatud paljudes Euroopa riikides ning on oluline, et Eesti ei jääks perifeeriaks, kuhu need farmid liiguksid. Toetus keelustamisele on poliitilise maailmavaate ülene – avalike arvamuse küsitluste järgi hoolivad loomadest nii liberaalid kui konservatiivid.”
Viimastel aastatel on globaalne karusnahatööstus langenud aasta-aastalt suuremasse madalseisu ning karusnaha hind maailmaturul on järjest langenud. Sellest tulenevalt on enamik Eesti karusnahatootjaid uksed kinni pannud. Paljud Euroopa riigid on karusloomakasvatuse juba kas täielikult või osaliselt keelustanud. Kantar Emori andmete kohaselt ei poolda 75% Eesti inimestest rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
Karusloomafarmide keelustamise eelnõu on Riigikogu keskkonnakomisjonis menetluses ning ootab suurde saali II lugemise hääletusele saatmist.
Covid-19 levib üha enamate riikide mingifarmides, mille tulemusena on hukatud miljoneid minke. Viiruse levik farmides on suureks ohuks ka inimestele. Nähtamatute Loomade president Kristina Mering vastas sel teemal ajalehe Pealinn küsimustele.
Kui ulatuslik ja hull on hetkel olukord? Kuidas viirus farmides edasi levib?
Covid-19 levikut mingifarmides on kinnitatud nüüd juba üheteistkümnes riigis – Taani, Holland, Hispaania, Itaalia, Poola, Leedu, Rootsi, Kreeka, Kanada, USA ja Prantsusmaa.(1) Kuigi sealsed võimud seda on tunnista, on lisaks põhjust arvata, et viirus levib ka Hiina mingifarmides.(2)
Teadlased ei tea, kuidas toimub ulatuslik ja kiire levik mingifarmide vahel ning kui ohtlikud võivad olla viiruse uued tüved, mis on mingifarmide tõttu välja arenenud. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab jätkata kiireid uuringuid ning võtta kasutusele ulatuslikke ettevaatusabinõusid, et neid hirmutavaid trende peatada.(3)
Hollandi mingifarmides läbiviidud laiaulatuslik uuring näitab, et Covid-19 jõudis mingifarmidesse inimeste kaudu, ent on minkide keskel edasi arenenud. On põhjust järeldada, et viirus ringleb minkide seas mitu nädalat enne avastamist. Hoolimata kõrgendatud bioturvalisuse meetmetest ja järelevalvest ning kohesest nakatunud loomade hukkamisest jõudis viirus levida ühest mingifarmist teistesse. Levimise viis mingifarmide vahel ei ole teadlastele selge. Hirmutav on see, et mingifarmide töötajatest ja nende lähikondlastest leiti SARS-CoV-2 nakatumine lausa 68%-l.(4)
Taani valitsus peab olukorda niivõrd ohtlikuks, et on otsustanud keelustada ajutiselt minkide kasvatamise.(5) Aasta lõpus hukkas Taani 17 miljonit naaritsat karusloomafarmides, et takistada viiruse levimist. Hollandi valitsus otsustas aga minkide kasvatuse kiirkorras täielikult keelustada (varasemalt oli karusloomafarmide keeld planeeritud jõustuma aastal 2024).(6)
Viiruse levimine minkide seas on ohtlik, kuna teadlased kardavad, et mingid pakuvad Covid-19 viirusele võimaluse erinevate ohtlike tüvede arenemiseks, mis võivad vaktsineerimise kasutuks muuta. Mingifarmides arenenud erinevaid viiruse mutatsioone on avastatud inimestel nüüdseks juba seitsmes riigis.(7) Samuti on murettekitav see, et viirus levib minkide ja inimeste vahel väga kiiresti ning kandub seniavastamata viisidel ühest farmist teise.
Kas see on järjekordne hea argument, miks peaks karusloomafarmid kiiremas korras keelustama?
Suured naaritsakasvatajad riigid on praeguste arengute valguses lõpetanud naaritsakasvatuse, seega kutsume üles Eestis samuti teemat tõsiselt võtma. Arutelu karusloomafarmide keelustamise olulisuse üle ei põhine enam vaid loomade heaolu argumentidel, vaid rahvatervise tagamisel. Tallinna Loomaia direktor ja naaritsauurija Tiit Maran on öelnud, et naaritsafarmid võivad olla potentsiaalsed Covid-19 reservuaarid. Seetõttu on oluline, et karusloomafarme keelustav eelnõu võetaks vastu kiiremas korras.
Kas viirus võib levida ka Eesti karusloomafarmides?
Eestis ei ole diagnoositud naaritsafarmides koroonaviirust, sest karusloomakasvatus on hääbuv tööstusharu ja naaritsafarmid jõudsid naaritsad hukata ja nahastada, enne kui koroonaviirus maailmas naaritsafarmides levima hakkas. Küll aga on mitmel naaritsate pidamise lõpetanud farmil endiselt naaritsate pidamise luba, mis tähendab võimalust, et nad võivad naaritsakasvatust jätkata. Seega on oluline ennetada olukorda, kus inimtervisele ohtlik tegevusala saaks jätkuda.
Kas uus valitsuskoosseis annab lootust, et karusloomafarmide keelustamise eelnõu saab lõpuks ometi sahtlist välja ja vastu võetud?
Uus valitsus annab palju head lootust karusloomafarmide keelustamisega jätkamiseks. Valdav osa liikmeid koalitsioonis toetab keelustamist ning uueks Riigikogu keskkonnakomisjoni esinaiseks on saamas Yoko Alender, kes on üks karusloomafarmide keelustamise eelnõu esitajatest. Keskkonnakomisjon on määratud tegelema karusloomafarmide keelustamise eelnõuga, seega loodame näha järgmisi samme õige pea, kui uutesse rollidesse on sisse elatud. Karusloomafarmide keelustamise teema on õige pea aktuaalseks muutumas ka Nähtamatute Loomade uute algatuste tõttu, millega oleme veebruari alguses välja tulemas.
Foie gras’ all mõeldakse tavaliselt sundtoidetud hane või pardi maksast valmistatudpasteeti (pâté defoie gras), mida süüakse eelroana. Olenemata luksusliku kõlaga nimetusest, on tegemist rahvusvaheliselt kritiseeritud tootega. Nimelt tuleb rasvamaksa tootmiseks parte ja hanesid mitu korda päevas nuumata. Sööt surutakse mootoriõliga määritud metalltoru ja surveõhu abil linnu kurku. Protseduuri lihtsustamiseks hoitakse linde puurides, kus neil puudub võimalus liigutada. Linnud hukatakse, kui maks on normaalsest 10 korda suuremaks paisunud. Sellised pidamistingimused tekitavad intelligentsetele veelindudele füüsilisi kannatusi ja psühholoogilisi häireid. Tihti murduvad linnu jalaluud liigse keharaskuse all või siis tema kõht lõhkeb. Nähes, kuidas foie gras’d toodetakse, kaob ka gurmaanidest lihasõpradel söögiisu ära.
Kuigi foie gras’ tootmine on Eestis keelatud, on selle import siiski lubatud
Maksa patoloogilise rasvumise saavutamiseks kasutatav sundtoitmise praktika on paljudes riikides, sh Eestis, Soomes, Saksamaal, Suurbritannias, Norras, eetilistel kaalutlustel seadusega keelatud. Sellest hoolimata müüvad paljud Eesti restoranid ja kauplused imporditud ebaeetilist toodangut, toetades foie gras’ tööstuse jätkumist. Hoolimata tootmise vastuolulisusest ja rahvusvahelisest kriitikast ei ole paljud meie toitlustusasutused valmis foie gras’ pakkumisest loobuma. Hea uudis vastutustundlike gurmaanide jaoks on see, et järjest populaarsemaks on muutumas taimne versioon foie gras’t, mis on oluliselt tervislikum, eetilisem, soodsam ja keskkonnasäästlikum valik.Eduka näitena võib välja tuua Pärnus asuva Kohvik Krooni, kes pakub oma menüüs suupistevalikut taimse foie gras’, marineeritud minipaprikate, röstsepiku ja punase sibula moosiga. Roog on toonud kohvikule palju tähelepanu ja uusi kliente.
Uurisime Kohvik Krooni tegevjuhataja Patricia Berensi käest, kuidas nad taimse foie gras’ pakkumiseni jõudsid ja kuidas see ärile mõjunud on.
Kohvik Kroon on Pärnus asuv väike pere-ettevõte, mis saab 2. veebruaril juba 16-aastaseks. Patricia Berensi sõnul on nende menüüs olnud taimseid toite juba algusest peale. Seoses klientide suure huviga toodi 2016. aastal välja eraldi taimsete toitude menüü – sellest ajast saadik on alati vähemalt 50% pakutavatest toitudest olnud täiesti taimsed. Taimse foie gras’ni jõuti menüüd edasi arendades. „Praeguseks palju populaarsust kogunud eelroog tuli mängu siis, kui oli aeg menüüd uuendada ning kuigi üldjuhul on Kroonis pakutavad toidud kodused ja lihtsad, siis taimne foie gras osutus põnevaks lisaks meie üldiselt eestimaisele ja lihtsale menüüle,“ ütleb Berens. Taimse foie gras’ väljaarendamiseks katsetati palju erinevaid koostisosi ja lisandeid, et roog tuleks nii maitsenüanssidelt, tekstuurilt kui ka värvuselt originaalilähedane. „Siiamaani on tagasiside olnud alati positiivne ka nende külastajate poolt, kes ise eelistavad üldjuhul originaalversiooni.“ tõdeb ta.
Krooni tegevjuhi sõnul on oluline foie gras’le tähelepanu tõmmata, sest tihti ei ole inimesed selle tootmisega seotud protsessidest teadlikud. „Üritame oma panusega taimset foie gras’d müües näidata klientidele, et alati ei pea valima loomset varianti, selleks et saada maitseelamust. Oleme täheldanud Kroonis seda, et mida rohkem me oma taimse menüü väljatöötamisse panustame, seda rohkem on meil külastajaid – mitte ainult taimetoitlasi, vaid ka tavalisi inimesi, kes soovivad saada põnevat taimset maitseelamust või lihtsalt tervislikumat toitu.“ Berens sõnab, et rasvamaksa tootmine on ebavajalik, kui on võimalik pakkuda taimset varianti, mis on sama maitsev (või kohati isegi parem) ning ei eelda loomade julma kohtlemist. Ta selgitab, et taimne roog on ainuüksi toiteväärtust arvestades palju tervislikum. Patoloogiliselt rasvunud maksa asemel on nende taimne foie gras valmistatud põhiliselt pähklitest, läätsedest ja seentest, kuid maitseb klientide sõnul originaaliga sarnaselt.
Küsimusele, miks võiksid ka teised kohvikud foie gras’st loobuda või selle taimse versiooniga asendada, vastab Berens, et taimne versioon on odavam, säilib kauem ning on samas väga sarnane originaalvariandiga. Ta toob välja, et lisaks on loomsest tootest taimse variandi loomine kokkadele hea eneseteostusvõimalus. Oluline on ka see, et uued katsetused toovad juurde kliente, kes ootavad, et saaks proovida uusi huvitavaid maitseid. Kohviku juhataja lisab, et eriti kasulik on see väikeettevõtjatele, kes soovivad oma külastajate arvu suurendada. Patricia Berens lisab, et loomade heaolu tõstmiseks ei pea ilmtingimata müüma ainult taimseid toite – iga väike samm paremuse poole aitab. Kroon on aastate jooksul püüdnud järjest eetilisemaks minna. Näiteks on nad asendanud tavalised munad puurivabade kanamunadega, pakuvad igapäevaselt taimseid päevapakkumisi ja võtavad osa kampaaniast Taimne Teisipäev.
Berens ütleb, et üks oluline aspekt, millega toitlustusfirmad saaksid oma panuse anda, on hindade ühtlustamine nn kuldse keskteeni: tihtipeale jätavad kliendid taimse variandi tellimata, olgu selleks taimne piim või mõni huvitav toit menüüst, kuna selle hind ja tooraine on loomsest variandist kallim. Kroon on teadlikult alandanud enda kasumit erinevate toodete, näiteks kohvijookide puhul, et need oleksid taimse toidu ja joogi austajale taskukohasemad. „Soovin, et inimestel oleks rohkem julgust katsetada erinevate maitsete ja komponentidega. Poodide ja suurettevõtete asemel võiks toetada pigem väike-ettevõtteid või ise kodus katsetada, et vähendada tootmist ja sellega tekkivat reostust ja ebaeetilist käitumist loomade suhtes,” lisab Berens.
Kohvik Kroon on eeskujulikuks näiteks teistele Eesti toitlustusasutustele, kes pole julgenud põnevaid taimseid roogi menüüsse võtta. Kroon on näidanud suurt toetust Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi vastases kampaanias, osaleb Taimse Teisipäeva programmis, jagab oma teadmisi ning suunab tähelepanu foie gras’ vastasele petitsioonile. Kõik see on toonud toitlustuskohale juurde hulgaliselt positiivset tähelepanu ja uusi kliente – ja sugugi mitte ainult taimetoitlasi. Kohvik Krooni taimset foie gras’d saab proovida Pärnus, Riia mnt 71 (www.kohvikkroon.ee).
Nähtamatud Loomad seisab intensiivfarmides peetavate loomade ja lindude heaolu eest ning töötab selle nimel, et Eestis lõpeks julma foie gras’ müük. Nähtamatute Loomade foie gras’ müügi vastasele petitsioonile on oma allkirja andnud juba tervelt 8000 inimest.Loe lisainfot ning anna oma allkiri petitsiooni toetuseks siin: https://foiegras.nahtamatudloomad.ee/.
Nähtamatud Loomad tervitab soojalt ametisse astuvat maaeluministrit Urmas Kruuset ja soovib edu väljakutsetes, mis ees ootamas. Organisatsiooni president Kristina Mering pani kirja viis olulist suunda, mis kuuluvad maaeluministeeriumi vastutusvaldkonda, kus näeme suurt potentsiaali loomade heaolu perspektiivist palju head korda saata ja koostöös suurendada loomade heaolu Eestis.
Karusloomafarmide keelustamine
Riigikogus on praegu menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Algatus on ootel keskkonnakomisjonis, mis määrati selle eelnõu vastutavaks komisjoniks. Maaeluministeerium on üks olulisi valdkonna huvigruppe, reguleerides loomakasvatussektorit Eestis. Toome maaeluministri tähelepanu suurele avalikule huvile karusloomafarmide tegevuse lõpetamise osas, mille kohaselt 75% Eesti elanikest ei toeta karusloomafarme ning kutsume ministrit üles keelustamise protsessi kiirendama, avaldades toetust seaduseelnõule 219, mille sisuks on karusloomafarmide keelustamine. Kuna Eestis on karusnahatööstus kokku kuivanud ning tegutsevaid farme enam sisuliselt ei ole, ei mõjuta selle seaduse jõustumine negatiivselt maapiirkondi ega tööhõivet. Toetades seda loomakaitse algatust, annab maaeluministeerium märku nõrgematest hoolimise väärtuse olulisusest.
Oleme seda teemat arutanud ka mitme varasema maaeluministriga, kes on kõik olnud suured loomasõbrad ning nii mõnegi puhul on see väljendunud muuhulgas karusloomakasvatuse lõpetamise toetuses.
Nähtamatute Loomade delegatsioon kohtumas maaeluminister Tarmo Tammega, 2019
Tööstusfarmide laienemise pärssimine ja väikefarmide arengu toetamine
Valdav osa Eesti loomakasvatusest on koondunud intensiivfarmidesse ehk tööstuslikku loomapidamisse. Nii suure hulga loomade heaolu tagamine kitsastes oludes on viimaste teadusuuringute kohaselt sisuliselt võimatu. Kitsad pidamistingimused põhjustavad loomadele kannatust ja stressi, mida saaks leevendada paremate elutingimuste ja väiksema loomkoormusega farmides. Näiteks sigade pidamise määruses sätestatud ruuminõuded ei paku isegi võimalust normaalseks liikumisruumiks. Puurispeetavatel kanadel on linnu kohta ca A4 pinna jagu ruumi. Broilerkanade pidamistingimused on suunatud samuti võimalikult suure hulga lindude mahutamisele võimalikult väiksele alale. Probleemi teeb kriitiliseks asjaolu, et need loomad ei saa tegeleda liigile omaste tegevuste ega vajadustega, kuna tööstusfarmides puudub selle jaoks ruum. Loomade heaolu on madala prioriteetsusega, kui fookuseks on kõige odavam loomsete toodete valmistamine.
Selline lähtekoht loomakasvatuses tagab küll väga soodsa hinna toodetele, kuid mõjutab negatiivselt loomade heaolu ning muudab tööstusliku loomakasvatuse ökoloogilise jalajälje väga suureks. Põhjuseks on nii suur toidu hulk, mis loomadele nuumamiseks sööta tuleb, kui ka suur väljaheidete hulk, mida miljonid loomad ja linnud tööstusfarmides tekitavad. ÜRO uuringuraportid näitavad, et globaalne tööstuslik loomakasvatus on suurema keskkonnamõjuga kui kogu transpordisektor.
Nähtamatud Loomad kutsub üles võtma liikuma väiksemamahulise loomakasvatuse suunas, et tagada loomade heaolu, keskkonnale väiksem koormus, rahvatervise säilimine ning rohkem töökohti maapiirkondades.
Tööstusfarmide rajamine maapiirkondadesse on nähtus, mille suhtes on kohalikud elanikud tihti kriitilised, sest täisautomatiseeritud hiigelrajatised, nagu loomakasvatusettevõtted enamasti paraku on, pakuvad tööd vaid mõnele inimesele, kui sedagi. Süsteem on üles ehitatud automatiseerimisele nii loomade toitmise, väljaheidete koristuse kui muude valdkondade puhul. Piimalehmi lüpstakse hiigelsuurtel lüpsikarusellidel, munakanade puhul veerevad munad mööda puuri kaldtee konveierlinti farmist otse pakendamisalale. Sellised farmid ei paku piisavalt töökohti maapiirkondades, kus neid kõige rohkem vaja oleks, sest need hiigelfarmid rajatakse mõttega töökulusid kokku hoida.
Mis puudutab väikefarmide väiksemat kogutoodangut võrreldes tööstuslike hiiglastega, siis näeme, et Tervise Arengu Instituudi andmetel söövad eestlased praegu ca 3 korda rohkem lihatooteid kui riiklikes toitumissoovitustes ette nähtud. Loomse toodangu tootmise vähenemine väikefarmide väiksema kogutoodangu kaudu aitaks lahendada põletavat liigse lihatarbimise probleemi, mis on keskmiselt ca 80 kg aastas eestlase kohta ja võiks olla mitu korda väiksem, et kauem terve püsida. Eestlaste nr 1 enneaegse surma põhjus on südame- ja veresoonkonnahaigused, mille üheks oluliseks mõjutajaks on ka meie suur lihalembus, mistõttu negatiivsed tervisemõjud vajavad kiiret riiklikku tähelepanu.
Võttes suuna suurema loomade heaoluga väikekasvatuste toetamise poole, annab Eesti riik signaali, et väärtustab maaelu, töökohti maapiirkondades ning keskkonnasõbralikku maailmavaadet.
Sigade sabade lõikamise lõpetamine
Üks põletavamaid loomade heaolu küsimusi tööstuslikus loomakasvatuses on põrsaste sabade tuimestuseta lõikamine, mis on seakasvatuses paraku endiselt tavapraktika. Selle üle tunnevad muret ja Põllumajandus- ja Toiduameti loomakasvatuse valdkonna eestvedajad, kes külastavad regulaarselt Eesti seakasvatusi ning näevad, kui levinud sabade lõikamine tööstuslikus seakasvatuses endiselt on.
Kutsume üles maaeluministrit võtma selge seisukoha sigade sabade lõikamise osas ning kutsuma üles seakasvatajaid tagama loomade heaolu, lõpetades sabade lõikamise.
Mitmed Euroopa riigid on keelanud sabade lõikamise, nt Rootsi, Norra ja Šveits. Need riigid toetavad tõhusaid praktikaid sigade heaolu tagamiseks.
Sigade sabade lõikamise vajaduse lõpetamiseks kutsume üles vähendama loomkoormust seasulgudes ning tagama loomadele piisavalt tegevust ja tuhnimismaterjali. Selle jaoks sobivad esemed, millega sead saavad tegeleda, näiteks neid kärsaga uurida. Lisaks on üks suurimaid murekohti loomade liiga tihe asustus tööstuslikus seakasvatuses – loomadel puudub piisav liikumisruum, mis on stressiallikaks ning põhjustab ebaloomulikku käitumist, nt kannibalismi, agressiivsust jms. Kui tagada loomadele paremad elutingimused, rohkem liikumisruumi ning tegevusvõimalusi, kaob ka vajadus sabade lõikamiseks, sest sead ei oleks enam nii suures stressis, mis ajab neid sulukaaslaste sabasid närima. Intelligentsete loomadena ei sobi sellele liigile kitsas seasulus ilma tegevuseta istuda ja taolises stressirohkes keskkonnas aega veeta.
Kutsume üles maaeluministrit lõpetama Eestis sigade sabade lõikamine, et loomade heaolu kasvaks.
Elusloomade pikamaatranspordi lõpetamine kolmandate riikide tapamajadesse
Eestist transporditakse igal aastal tuhandeid loomi kolmandatesse riikidesse tapale. See tähendab väga pikki vahemaid transpordiautodes, selleks et jõuda kolmanda riigi tapamajja hukkamisele. Loomade kannatuste vähendamise perspektiivist oleks mõistlik lõpetada elusloomade pikamaatransport Euroopa Liidu välistesse riikidesse.
Nähtamatud Loomad kogus lühikese ajaga üle 14 000 allkirja petitsioonile, mille sisuks oli palve lõpetada elusloomade pikamaatransport kolmandate riikide tapamajadesse. Avalik huvi selle sammu astumiseks on suur. Kohtusime sel teemal ka maaeluminister Mart Järvikuga, kellega arutasime tapaloomade probleemide üle pikamaatranspordil kolmandatesse riikidesse ja selle teemaga tegelemise vajadust.
Meie palve ei puuduta kogu loomade pikamaatranspordisektorit Eestis, sest see on suur tööstusharu, kus igal aastal saadetakse sadu tuhandeid tõuaretusloomi Eestist ELi siseselt kui ka väliselt teistesse riikidesse teele. Meie fookus on võtta kiiremini samme tapaloomade saatmise lõpetamiseks EL-i välistesse riikidesse.
Nähtamatute Loomade delegatsioon kohtumas maaeluminister Mart Järvikuga elusloomade pikamaatranspordi probleemide arutamiseks, 2019
Loomade heaolu fookus loomakasvatusettevõtete töös
Detsembris toimunud Lihafoorumil Rakveres sõnas Maaeluministeeriumi esindaja oma ettekandes, et Euroopa Liidu poolt tulevates taotlusvoorudes ja suunitlustes on loomade heaolul aasta-aastalt üha suurem roll, sest tarbijateadlikkus kasvab. See tähendab, et tööstuslikus loomakasvatuses ei saa enam lähtuda “business as usual” loogikast, kus ettevõtjate huvid lubavad jätkata julmade praktikatega, mis küll rahasäästmise perspektiivist on kasulikud, kuid mille kõrgeks hinnaks on loomade suured kannatused (heaks näiteks põraste tuimestuseta sabade lõikamine, selmet loomade heaolu suurendada).
Nõrgemate kaitsest hooliva ühiskonnana on tarvis, et loomade heaolu ei oleks tühi sõnakõlks, mida kasutame nii tööstusfarmide kohta kui kus tahes mujal, et head muljet luua. Loomade heaolu on sisuline väärtus koos praktiliste sammudega, mida selle tagamiseks tuleb ette võtta.
Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et loomade heaolu tagamine on väärtusena eestlaste hulgas üha olulisemaks muutumas. Näiteks näitab 2020 sügisel Kantar Emori läbi viidud uuring, et 80% tarbijatest eeldab, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu arvesse võttes. Paraku on suured käärid tööstusfarmides sätestatud loomade pidamisnormide ja Eesti elanike eelduste vahel, kuidas loomi peaks kohtlema.
Kutsume maaeluministrit üles sisukale koostööle, et kasvatada loomade heaolu Eestis, et tagada kaitse kõige nõrgematele, kel puudub võimalus ise enda eest kosta.
