Korporatiivne vastutus (corporate social responsibility) ehk vastutustundlik ettevõtlus sai alguse ja arenes mõistena välja juba 1970. aastatel. Laiemaks trendiks on see saanud viimaste aastakümnete jooksul. Selgelt on märgata, et on tegu aina enam hinnas oleva trendiga, mida praktiseerivad kõik endast lugupidavad ettevõtted, kes jälgivad tarbijatrende ja hoiavad end kursis ühiskonna muutuvate suundadega. Sisuliselt tähendab vastustustundlik ettevõtlus seda, et oma toodangus arvestatakse lisaks kõigele muule ka keskkonnasäästlikkuse, tooraine kvaliteedi ning ausa kaubanduse põhitõdesid – peetakse äritegevuses lugu nii inimestest, loomadest kui keskkonnast, kes on osa kaupade tootmisprotsessist.
Kindlasti on korporatiivse vastutuse üheks osaks ka loomade heaolu. See tähendab, et tooraine kvaliteedi puhul arvestatakse, kust kindel tooraine – nt munad – või toidu koostisosad algselt pärinevad. Kas munad tulenevad kitsastes tingimustes elavatelt puurikanadelt või humaansemalt kasvatatud vabapidamise kanadelt on vaid üks küsimustest, mida iga vastutustundliku ettevõtlust praktiseeriv toidusektori ettevõte peab endalt kindlasti küsima.
Eestis on üheks vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimise näiteks ettevõtted, kes on teatanud otsusest üle minna vaid puurivabadest süsteemidest pärit munadele hiljemalt aastaks 2025. Neid on hetkeseisuga viimase paari aastaga kogunenud kokku juba ligi 70. Samuti on väga kiirelt kasvamas taimsete alternatiivide turg ning aina enam toidutootjaid annab sellesse oma panuse.
Antud küsimusest on aina enam huvitatud ka tarbija. Ning eks olegi ju tarbijal õigus teada, kust tema toidulaual olevad tooted pärit on. Hiljutiste uuringute tulemused näitavad, et ligi 67% inimestest arvestavad oma oste tehes loomade heaoluga s.t teevad poes käies loomasõbralikumaid valikuid. Sama võib kindlasti öelda ka Eesti ostleja kohta – hiljutised Kantar Emori poolt läbiviidud uuringutulemused on, et nt ligi 70% Eesti elanikest soovivad, et kauplustes müüdavad tooted oleksid valmistatud loomade heaolu silmas pidades. Samuti soovitakse, et poodides oleks suurem valik vabalt peetavate kanade mune.
Hiljuti avaldatud arvamusartiklis tõi Rimi juht Vaido Padumäe välja asjaolu, et Eesti inimeste palgad tõusevad ning sellest tulenevalt kasvab ka tarbimine. ““Miks võiks tulla poodi oma ostukotiga ja osta toitu lahtisesse nõusse?” “Miks kilekoti hind tõuseb?” “Miks ma peaksin eelistama õrrekanade mune?” on kõigest vaid mõned küsimused, millele peab vastutustundlik kaupmees vastama aina sagedamini.”
Vastutustundlik ettevõtlus on saamas uueks normiks ettevõtete seas ning sellest võidavad pikemas plaanis kõik osapooled: tagatud on inimeste heaolu, keskkonna puhtus ja loomade paremad elutingimused. Olles läbipaistev ning vastutustundlik, tõstab ettevõte oma brändi mainet, pälvib oma klientide heakskiitu ja tunnustust ning teeb teene nii keskkonnale kui loomadele.
