Artikkel ilmus 12. juuli Äripäeva paberlehes ja veebis – https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/07/12/kristina-mering-toidumaailma-tulevik-puhta-liha-voidukaik

Winston Churchill kirjutas 1931. aastal essee „50 aasta pärast”, kus ta nendib, et selle aja vältel lõpetame me absurdsuse kasvatada terve kana vaid selle jaoks, et süüa tema koiba või rinda. Churchill osutab, et selle jaoks luuakse mõistlikumad viisid, kuidas kasvatada liha tehnoloogia vahendusel loomadest eraldi.

Churchill oli 30ndatel oma mõtetega küll veidi ajast ees nagu paljud suured mõtlejad ikka, kuid see ei vähenda kuidagi selle idee aktuaalsust täna, kui oleme sellise toidutehnoloogia massilise leviku ukselävel. 

USA ja Euroopa teaduslaborite eestvedamisel on viimase kümnekonna aasta jooksul laboriliha ehk puhta liha väljaarendamises toimunud suured edusammud. 

Tehnoloogia põhimõte ise on üllatavalt lihtne – loomalt võetakse vereprooviga tüvirakud. Need rakud pannakse laboris kasvama toitainerikkasse kasvukeskkonda, kus need hakkavad paljunema samamoodi, nagu nad teeks seda looma kehas kasvades. Laboris kasvab samasugune loomalihas nagu looma seeski, samas toimub see kõik ilma vajaduseta selle jaoks globaalselt miljardeid farmiloomi tööstusfarmide kitsikuses pidada ja tapamajja viia. 

Sellise lihatootmise ökoloogiline jalajälg on võrreldes tööstusliku lihatootmisega uskumatult väike. Laboriliha tootmiseks kulub 99 protsenti vähem maad, 96 protsenti vähem vett, 45 protsenti vähem energiat ning see toodab 96 protsenti vähem kasvuhoonegaase (Harvard Political Review). Suur osa ressursside kokkuhoiust tuleneb väga nutikast optimeerimisest – selle asemel, et kasvatada sarved, soomused, sõrad, luud ja kõõlused, mis on energiakulukad ja mida söögiks ei tarvitata, kasvatatakse laboris ainult vajalik lihakude, mille baasil erinevaid toidutooteid valmistada saab. 

Kui 2013. tutvustati maailma esimest laboritingimustes valmistatud lihapalli, maksis see 300 000 dollarit. Laboriliha arendamisega tegelevate teadurite sõnade põhjal võib aga öelda, et puhta liha hind on langenud ka selle ajaga, mil sa selle artikli lugemise lõpetad. Eesmärk on, et laboriliha oleks odavam kui tavapäraselt tööstusfarmidest tulev liha ja viimaseid arenguid vaadates tundub see lähima kümne aasta jooksul isegi realistlik.

Euroopas tegutsev Mosa Meat lubab lähiaastatel puhta liha burgeri turule tuua hinnaga 10 dollarit burger ja sealt edasi hinda langetada tehnoloogia arenguga käsikäes. 8,9 euro eest on võimalik õige pea saada burger, mille tootmiseks kuluv ressurss on vähendatud pea väiksema võimalikuni, mis maitseb samamoodi kui liha, sest see ju ongi liha ja millega ei pea kaasnema kellegi näpuviibutust lihasöömise ebamoraalsuse osas, kuna selle jaoks ei ole ühtegi looma tapetud. 

Veel enam – Uma Valeti Ameerika ettevõttest Memphis Meats, kes teiste hulgas praegu puhast liha välja arendab, on elukutselt kardioloog ja esimese poole oma elust opereeris ameeriklasi, kel ebatervislikust toitumisest südame- ja veresoonkonnahaigused tekkisid. Nüüd on see südamearst võtnud südameasjaks vähendada nende haiguste tekkepõhjust ja teha puhas liha ühtlasi tervislikumaks traditsioonilisest lihast. Kuna see kasvab laboris teadlaste valvsa pilgu all, on neil võimalik sekkuda laboriliha toitainelise koostise arendamisse. See oleks väga oluline areng nii Ameerikas kui Euroopas, kus süüakse riiklikest toitumissoovitustest tunduvalt rohkem liha (Eestis süüakse näiteks kaks korda rohkem liha kui Tervise Arengu Instituut soovitab). 

Eesti vaatenurgast on eriti tore mõelda, et ka meie oma teadlane on ühes USA idufirmas puhta liha arendamisega tegelemas. Finless Foods, mis arendab maailma kalavarude kaitseks laboritingimustes kalatooteid, palkas hiljuti Mariliis Holmi üheks teaduriks, kes selle innovaatilise toote arendamisega tegeleb. Holm tuleb muuhulgas selle aasta oktoobris ka Eestisse konverentsile Food Innovation Summit oma tegemistest rääkima. 

Toit on teema, mille tähtsus kunagi väheneda ei saa, pigem vastupidi – kasvava populatsiooniga planeedil peame üha enam optimeerima selle tootmist ja sellele kuluvaid ressursse. Sellest lähtuvalt on ainult hea meel jälgida puhta lihaga seonduvaid arenguid, mis justkui toovad ühisele ristmikule kõik erinevad vaatenurgad kokku. Meil on tagatud maitsenaudingud ja vanad head tuttavad toidud; meil on keskkonnamõjud minimeeritud; loomade heaolu ei ole enam murekohaks ja ühtlasi saame ka toidu tervislikkusele rohkem tähelepanu pöörata. 

Kõlab nagu lausa liiga hea, et olla tõsi? Tahaks loota, et seepärast meid Homo Sapiensiks kutsutaksegi – meie kognitiivne areng annab meile potentsiaali ja võimalused, et arendada välja selliseid geniaalseid leiutisi, mis nii meie enda kui ka teiste liikide heaoliu siin planeedil  tunduvalt parandavad.