Eesti elanikud tunnevad aina enam huvi nende loomade heaolu vastu, keda toiduainetööstuses kasvatatakse. Käesoleva aasta märtsis läbi viidud Kantar Emori uuringu tulemused annavad selge signaali – 75% Eesti elanikest ei toeta munakanade pidamist kitsastes traatpuurides.
Puurides on ühele kanale mõeldud ala võrreldav A4 paberi pindalaga. Täpsemalt öeldes on selle ala suuruseks 23,35 cm x 32,15 cm.
Puurides peetavad kanad ei saa tiibu sirutada ega muid liigiomaseid tegevusi teha. Päikesevalgus ja liivavannid jäävad neile kaugeks unistuseks.
Indiviidide arv munatööstuses on väga suur. Kui kanu peetaks ainult tingimustes, milles on tagatud nende heaolu, väheneksid paljude lindude kannatused.
Eelmisel sügisel läbi viidud Kantar Emori uuringu tulemused näitavad, et 89% Eesti elanikest nõustub, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu silmas pidades. Tarbijad tahavad näha eetilist ja vastutustundlikku ettevõtlust. 83% Eesti elanikest soovib puurivabade kanade mune müügil näha kõigis toidukauplustes. Kaupmehed on sellele reageerinud. Juba 40% Eesti jaekettidest on selgelt välja öelnud, et aastaks 2025 on nende sortimendis vaid puurivabade kanade munad. Nähtamatud Loomad jätkab tegutsemist ja läbirääkimisi ettevõtetega, et ka ülejäänud jaeketid ja teised toidusektori firmad seda eeskuju järgiksid ja loomade heaolu muutuks olulisemaks kriteeriumiks tarneahela otsustes.
Eesti elanikud toetavad selgelt puurivabade kanade pidamist – kas nende ostuotsused peegeldavad seda põhimõtet?
2. aprillil 2021 avaldas Õhtuleht sisuka artikli pealkirjaga “Kas eestlane hoolib kanast? Eestlane ei toeta puurikanade pidamist, kuid ostab ülekaalukalt just sealt pärit mune”. Õhtulehe artiklis käsitletakse kanade heaolu temaatikat ning Eesti elanike ostuharjumusi. Kuigi Eesti elanikud ostavad hetkel suures osas puurikanade mune, toovad jaeketid välja, et vabapidamisel kanade munade müügi osakaal on aina tõusmas. Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul on märkimisväärne muutus toimunud kõigest viimase kolme aasta jooksul. “Varem müüsime pea sajaprotsendiliselt ainult puurikanade mune. Seega, mida rohkem teadlikkust, seda rohkem tarbijaid ning see toob omakorda turule rohkem tootjaid – nõudlus paneb kõik paika. Peab tunnistama, et sedavõrd kiiret suhtumise muutust pole me teiste teadlike valikute puhul märganud,” rõõmustab ta.
Seega liigume õiges suunas, kuid on vaja veel palju tööd teha, et puurivabade munade osakaal turul veelgi kasvaks.
Miks siis ikkagi jõuavad ostukorvi enamasti just puurikanade munad?
Kindlasti on tähtsaks teguriks puurivabade kanade munade kõrgem hind. Puurisüsteemides toota on kõige odavam, sest lindudelt on kulude kokkuhoiu eesmärgil ära võetud liikumisruum ja võimalus liigile omaseid tegevusi teha. Seega maksavad puurimunade odava hinna oma kannatustega paraku kinni ruumikitsikuses elavad kanad, kelle heaolu arvelt on meil võimalik kõige odavamaid mune osta.
Teiseks mõjuvaks põhjuseks võib olla ka see, et puurivabade kanade munade üles leidmine poeriiulitelt pakub väljakutseid.
Me kõik teeme igapäevaselt ostuotsuseid pakendite põhjal, mille välimus ja sõnum on hoolikalt läbi mõeldud. Munatootjad teavad, millised sõnumid nende kliente enim kõnetavad. Nii ongi munakarpidel asuvad müügitekstid väga osavalt sõnastatud, maalides meie ettekujutusse pilte looduskaunitest kohtadest ja rõõmsatest kanadest. Enamik mune tuleb siiski puurisüsteemidest, milles elavad kanad ei ole mitte kunagi nautinud päikesesoojust ja kauneid vaateid või tundnud muru oma jalge all. Tekstid karpidel edastavad sellisel juhul väärtusi, mida munade ostja toetab, mitte seda, kuidas need kanad elavad – müügitekst ja karbi sisu ei ole kooskõlas. Võõrastav oleks näha munakarbil kitsastes tingimustes ja pikkades puuride ridades elavate kanade pilti. Sellepärast seda sinna ei pandagi. Eesti tarbijakaitseseadus siin aga kindlaid piire ei sea.
Puurikanade igapäevaelu pakub murul siblimise asemel hoopis kitsastest elutingimustest tulenevaid konflikte kaaslastega. Suure stressi tõttu nokivad nad oma puurikaaslasi ja tekitavad üksteisele vigastusi. Sulgede kaotus, luumurrud ja haigused on puurisüsteemides tavapärased. Neil pole ruumi isegi tiibu sirutada. Paljud linnud surevad juba poole aasta jooksul.
Puurivabade süsteemide osakaalu suurenedes hakkavad ka munakarpidel olevad müügitekstid aina rohkem kokku langema nendes sisalduvate munade tootjate – kanade tõeliste elamistingimustega.
Mille järgi siis valida?
Ainus kindel tõeallikas on iga muna peal olev tempel. Seega on mõistlik poes karpe avada ja vaadata munadele trükitud templi esimest numbrit ning jätta number 3-ga algava templiga munad ostmata. Tarbija on siis justkui valdkonna spetsialist, kes vaatab reklaamtekstist kaugemale ning näeb, millist pidamisviisi tootja on rakendanud. Munakoodi lugemise juhend on siin:
Kuidas aga lugeda munakoode e-poes?
Enamjaolt on tootekirjelduses eraldi välja toodud, kui munad pärinevad lindudelt, kelle pidamisel on heaolu tähtsale kohale seatud.
Munatööstus teeb jõulisi samme
Ka munatööstus liigub suurtel sammudel puurivabade süsteemide suunas. 2021. aasta alguses teatas munatööstuse gigant, Lätis tegutsev Põhja-Euroopa suurim munatootja Balticovo, et läheb 5 aasta jooksul täielikult üle puurivabale tootmisele. Ettevõte investeerib selleks 30 miljonit eurot. Kahtlemata mõjutab nii suure tootja otsus liikuda jõuliselt vastutustundliku ettevõtluse suunas ka Eesti ettevõtteid. Seni on suurimaks takistuseks õrre-, vabapidamise või mahekanade munade tootmisel ja ostmisel olnud nende kõrgem hind võrreldes puurisüsteemidest pärit munadega. Balticovo samm aitab hinnad ühtlustada. Kindlasti rõõmustab see uudis tarbijaid.
Eriti võivad rõõmustada aga puurivabade munade tootjad. Nende toodangust on nüüd saamas norm. Siiani on puurivabade kanade pidamine, eriti mahepõllumajanduslik tootmine, tähendanud teatavaid riske ja mahupiiranguid. Mahekanala telgitagustest räägib elavalt ETV telesaade “Tanel ja kanad”. Saate peategelase Tanel Tangi sõnul on mahepõllundus investeerimist väärt tulevikuteema. ERR´i artiklis 22. jaanuaril 2021 ütleb ta helgelt: “Kui ma oleks investeerinud puurikanadesse, siis ma oleks nagu investeerinud diiselauto arendamisse. 5-10 aasta pärast on see kadunud.”
Puurivabade tootmissüsteemide rajamisel luuakse ka uusi töökohti. Seda just sinna, kus neid kõige enam vaja on – maapiirkondadesse. Puurikanalad on niivõrd tööstuslikud, et inimkätt vajavad need minimaalselt. Küll aga vajavad inimese hoolt ja tähelepanu kanad, kelle heaolu on tootmissüsteemis oluline. Seega toob vastutustundliku ettevõtluse laienemine kaasa heaolu paranemise nii inimeste kui lindude jaoks.
Oluline on silmas pidada, et nõudlus tekitab pakkumise. Iga kord poes käies on meil võimalik oma rahakotiga hääletada. Lugedes munatempleid, saame olla kindlad, et meie ostetud munad tulevad kanadelt, kes on elanud sellist elu, mida peame nende vääriliseks.