MTÜ Nähtamatud Loomad ametlik pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu maaelukomisjoni poole kanade puurispidamise keelustamise toetuseks


4.12.2025

Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse ning keskkonna ja nõrgemate kaitse tugevdamise suunas. See tähendab muu hulgas süsteemseid samme, millega vähendatakse ebavajalikke kannatusi loomadele ning toetatakse jätkusuutlikku ja eetilist toidutootmist. Üheks oluliseks suunaks on siinkohal kõrgema heaoluga munatootmise arendamine ja puurispidamisel baseeruva tootmisviisi lõpetamine.

Lähtume põhimõttest, et toidutootmises kasutatavatel loomadel peab olema võimalus elada neile loomuomastes tingimustes ning et neile ei tohi põhjustada põhjendamatuid kannatusi. Võttes arvesse kanade vabapidamissüsteemides toodetud munade kasvavaid tarbimistrende, lähiriikide üleminekut vabapidamisele, kanade puurispidamise keeldu toetavat avalikku arvamust, leiame, et Eestil on strateegiliselt mõistlik luua õiguslik raamistik kanade puurispidamise keelustamiseks ja minna üle munatootmisele vabapidamissüsteemides.

Miks tuleks kanade puurispidamine keelustada?

  1. Rahvusvaheline praktika ja maine
    • Mitmes Euroopa riigis (Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Šveitsis, Sloveenias, Luksemburgis ja Taanis) on kanade puurispidamine juba seadusega keelatud. Ka Lätis ja Norras käib sama seadusemuudatuse arutelu. See näitab selget suundumust, et väga piiravad pidamissüsteemid ei vasta enam ühiskonna ootustele ega teaduspõhistele heaolunõuetele.
    • Eesti soovib olla osa vastutustundliku ja kõrge heaolustandardiga Euroopa toidutootmise ruumist. Puurispidamisest loobumine tugevdaks Eesti kui kaasaegse ja eetilise toidutootja mainet nii kodu- kui välisturgudel.
  2. Eesti erandlikult kõrge puurikanade osakaal
    • Kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides toimub munatootmine üha suuremal määral vabapidamissüsteemides, siis Eestis on puurikanade osakaal Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem – hinnanguliselt ligikaudu kahekordne.
    • See tähendab, et Eesti tootmismudel on ajale jalgu jäänud ning riskib tulevikus kaotada turupositsiooni, kui ettevõtted ja tarbijad liiguvad järjest enam puurivabade toodete poole.
  3. Olemasolevad alternatiivid ja tootmisvõimekus
    • Puurispidamisele on olemas toimivad alternatiivid – erinevad vabapidamissüsteemid, mis võimaldavad kanadel liikumisvabadust, loomuomaseid käitumisviise ning paremat tervist.
    • Teiste riikide kogemus näitab, et üleminek kõrgema heaoluga pidamisviisidele on teostatav ning ei kahjusta sektorit pikaajaliselt, vaid aitab sel kohaneda uute turutingimustega.
  4. Mõju tarbijahinnale ja sotsiaalne õiglustunne
    • Analüüsid näitavad, et puurisüsteemidest loobumine ei põhjusta munade hinna märkimisväärset tõusu. Õrrekanamunad maksavad praegu ligikaudu 10% rohkem kui puurikanamunad, mis on enamikule tarbijatest jõukohane hinnavahe.
    • Tarbijate hoiakud ja väärtused on kiiresti muutumas – üha rohkem inimesi on valmis maksma väikese lisatasu eest, et olla kindel, et nende tarbitud toit on toodetud loomade heaolu arvestades. See tugevdab ka usaldust toidutootjate suhtes.
  5. Tarbimistrendid ja ettevõtete otsused
    • Tarbijad eelistavad üha sagedamini vabapidamises toodetud mune. See ei ole üksik trend, vaid laiem liikumine, mis väljendub nii jaeketis pakutavate toodete valikus kui ka avalikes aruteludes.
    • Sajad rahvusvahelised ja kohalikud toidusektori ettevõtted on võtnud selge kohustuse loobuda lähiaastatel täielikult puurikanamunade kasutamisest. See tähendab, et puurikanamunade nõudlus väheneb paratamatult ning puurisüsteemides toodetud munade turustamine muutub üha keerulisemaks.
  6. Konkurentsivõime ja majanduslik prognoositavus
    • Puurikanalate keelustamine looks ettevõtjatele selge ja pikaajalise raamistiku, mille põhjal planeerida investeeringuid vabapidamissüsteemidesse. Selge poliitiline suund vähendaks ebakindlust, soodustaks õigeaegset üleminekut ning aitaks vältida olukorda, kus tootjad jäävad ooterežiimi ja kaotavad konkurentsivõime.
    • Puurispidamisest loobumine suurendaks vastutustundlikult toodetud munade kättesaadavust siseriiklikul turul ning toetaks Eesti tootjate positsiooni nii jae- kui äriklientide (nt toitlustus, tööstus) eelistustes.
  7. Lindude heaolu ja teaduspõhine hinnang
    • Kanade heaolu ei ole puurisüsteemis tagatud. Kanadele on loomuomane pinnase kraapimine, toidu otsimine, liivavannide võtmine ning kõrgemal magamine. Puurides ei ole neil võimalik neid käitumisviise väljendada – ruumipuudus, piiratud liikumine ja keskkonna vaesus põhjustavad tõsiseid heaoluprobleeme.
    • Euroopa loomade heaolu teadlased on korduvalt rõhutanud, et puurisüsteemides ei ole lindude heaolu võimalik tagada piisaval tasemel. See tähendab, et puurispidamine on vastuolus nii tänapäevaste teaduslike teadmiste kui ka ühiskondlike ootustega.
  8. Avalik arvamus ja demokraatlik legitiimsus
    • Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et märkimisväärne enamus Eesti elanikest (78%, Norstat 2023) toetab kanade puurispidamise keelustamist.
    • Puurispidamisest loobumine oleks seega kooskõlas elanikkonna väärtuste ja ootustega ning suurendaks usaldust riigi poliitikakujundajate ja seadusandlike otsuste vastu.
  9. Ülemineku teostatavus ja ajakava
    • 10-aastane üleminek vabapidamissüsteemidele on Eesti farmipidajatele realistlik ja jõukohane, eriti juhul, kui riik annab õigeaegse signaali ning vajaduse korral toetab üleminekut sihitud meetmetega (nt investeeringutoetused, nõustamine).
    • Selgelt määratletud üleminekuperiood võimaldab tootjatel oma äriplaane kohandada, jaotada investeeringud ajas ning vältida järske ja ootamatuid kulusid.

Kokkuvõte

Kanade puurispidamise keelustamine ja üleminek munatootmisele vabapidamissüsteemides on Eestile nii eetiliselt, majanduslikult kui ka strateegiliselt põhjendatud samm. See aitab:

  • vähendada loomade ebavajalikke kannatusi ja tagada teaduspõhisele heaolule vastavad tingimused;
  • hoida ja tugevdada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet muutuvas turuolukorras;
  • vastata tarbijate ja ettevõtete kasvavatele ootustele vastutustundliku toidutootmise osas;
  • viia Eesti toidutootmise kooskõlla Euroopa suundumuste ja avaliku arvamusega.

Sel põhjusel on otstarbekas saata loomakaitseseaduse muudatuse eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Riigikokku, et Eestis oleks õiguslik raamistik, mille eesmärk on munakanade puurispidamisest loobumine ning üleminek vabapidamissüsteemidele selge ajakava ja toetavate meetmetega.

Kristina Mering
MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht
5302 6886
kristina.mering@nahtamatudloomad.ee