PRESSITEADE
26.11.2025
Kristen Michal ja tema lähikondsed on saanud Eesti inimestelt juba üle tuhande kirja, et kanapuurid keelustada
Kanade puurispidamise seadusemuudatust on menetletud varsti kaks aastat. Tänaseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatnud kanapuuride eelnõu valitsusse ning järgmise sammuna peaks valitsus selle Riigikokku arutamiseks edastama.
Teema on ka käesoleva valitsuse koalitsioonileppes ning eelnõu on läbinud juba kaks ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi. Eelnõu sätestab munatootjatele üleminekuks 10 aastat.
“Tänaseks on aga peaminister otsustanud loomade heaolu toetamisest taganeda ja pole endiselt loomakaitseseaduse muudatust Riigikokku saatnud, olgugi, et avalik huvi teema vastu on suur ja 80% Eesti elanikest toetab kanade puurispidamise keelustamist,” sõnas Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering. “Kristen Michalile ja ta lähikondlastele on tänaseks kokku üle tuhande kirja saadetud, palvega jätkata seadusemuudatuse menetlust, mis päästaks 600 000 lindu kõige piinarikkamatest elutingimustest,” lisas Mering.
Nähtamatud Loomad esitas Riigikogule 21 421 digiallkirjaga petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks ja nende heaolu parandamiseks 2024. aasta jaanuaris. Tänaseks on uuel petitsioonil juba lausa üle 26 000 allkirja loomade heaolu hindavatelt inimestelt.
“Peaministri otsus loomade heaolu mitte parandada on ebaloogiline. Toetus eelnõule on suur ja aitaks Eesti ülejäänud Euroopale järgi, kus puuridest loobumine juba palju kiiremas tempos käimas. Eesti on Euroopa Liidus tipus kanade puurispidamise osas ja see on väga kriitiline loomade heaolu probleem,” lisas Mering.
Kristen Michalile ja ta lähikondlastele on kirjad saatnud ka Andrus Kivirähk, Aleksei Turovski, Mati Kaal, Juhan Kivirähk ja paljud teised, kes ei toeta loomade julma kohtlemist ja soovivad eelnõu Riigikokku saatmist.
Sotsioloog Juhan Kivirähk kirjutab peaministri büroole saadetud kirjas: “Valitsus on kahtlemata õigel teel, kui majanduslangusest välja tulekuks püütakse rohkem kuulata ettevõtjate nõu ning vähendada ettevõtlusvabadust tarbetult kitsendavaid piiranguid. Kuid plaan keelata kanade puurispidamine ei ole mõttetu bürokraatia, vaid väärtusotsustus, kus ei tohiks kõlama jääda üksnes puurikanade mune tootvate ettevõtjate arvamus. Ühiskonnal on teistsugused ootused ning Eestis tegutseb juba praegu mitmeid munatootjad, kes kasutavad teistsuguseid meetodeid – õrrekanade pidamist või kanade vabapidamist. Kui nemad saavad, miks siis teised ei saa? Pealegi on kavandatavas regulatsioonis puuridest loobumiseks ette nähtud üleminekuperiood kuni 2035. aastani. Pidada kanu puurides, kus iga kana jaoks on ruumi vaid A4 suuruse paberilehe jagu, on lihtsalt ebamoraalne. Sellest annavad tunnistust õudu tekitavad reportaažid puurikanalatest,” võtab Kivirähk teema kokku.
LISAINFO:
Kristina Mering
5302 6886