Avalik pöördumine regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasele
Eesti liigub üha enam vastutustundliku ettevõtluse ja nõrgemate kaitse väärtustamise suunas. See tähendab, et arvestame rohkem nii ümbritseva keskkonna, looduse kui ka loomadega. Üheks selle praktiliseks näiteks on suurema heaoluga munatootmisele ülemineku soodustamine Eestis.
Usume, et loomadel ja lindudel toidutootmises peab olema võimalus elada neile sobivates tingimustes ilma ebavajalike kannatusteta. Võttes arvesse kanade vabapidamissüsteemides toodetud munade kasvavaid tarbimistrende, lähiriikide üha kasvavat vabapidamise mahtu, kanade puurispidamise keeldu toetavat avalikku arvamust ning vajalike investeeringute mahtu, usume, et Eestil oleks kasulik loobuda munakanade puurispidamisest ning minna üle munatootmisele vabapidamissüsteemides.
Miks tuleks kanade puurispidamisest loobuda?
- Kanade puurides pidamine on nii julm, et see on paljudes riikides, näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal ja Taanis, seadusega keelatud.
- Kui teised Euroopa riigid toodavad mune pigem kõrgema heaoluga süsteemides, siis Eestis on rekordiliselt suur puurikanade osakaal. Eestis peetakse munakanu puurides osakaalu poolest keskmiselt kaks korda rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides.
- Puurispidamisele on olemas hea alternatiiv – vabapidamissüsteemid, kus on tagatud lindude heaolu ja mis on ka piisava tootmismahuga, et katta riigi kanamunade vajadus. Teiste riikide kogemus näitab, et puurisüsteemi keelustamine ei tõsta märkimisväärselt munade hinda.
- Ühelt poolt on muutumas tarbijate käitumine, kes on aina enam hakanud eelistama lindude heaolu arvestavalt toodetud mune, ning teiselt poolt on sajad rahvusvahelised ja kohalikud toidusektori ettevõtted teinud otsuse lähiaastatel puurikanamunade kasutamisest täielikult loobuda.
- Ettevõtete loobumisega puurikanamunade müügist mitmekordistub lähiaastatel lindude heaolu arvestavalt toodetud munade nõudlus. Puurikanalate keelustamine Eestis suurendaks vastutustundlikult toodetud munade kättesaadavust, annaks meie ühiskonnalt selge sõnumi, et väärtustame eetiliselt toodetud toitu, ning aitaks kohalikel tootjatel säilitada oma konkurentsipositsioon.
- Kanade heaolu ei ole puurisüsteemis tagatud. Enamik inimesi on näinud kanu taluhoovis askeldamas – neile meeldib pinnast kraapida, sealt nokkides toitu otsida, ennast liiva sees puhastada ja ööseks kõrgemale magama minna. Puurides ei ole millekski selliseks mingit võimalust.
- Üleminek vabapidamissüsteemidele on Eesti farmipidajatele jõukohane ning ei tõsta tarbijate jaoks märkimisväärselt muna hinda. Õrrekanamunad maksavad keskmiselt umbes 10% rohkem kui puurikanamunad.
- Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et suurem osa Eesti inimestest (78%) toetab kanade puurispidamise keelustamist (Norstat, 2023).
- Euroopa loomade heaolu teadlased on ühesel seisukohal, et puurisüsteemis ei ole lindude heaolu võimalik tagada.
Eeltoodule tuginedes toetame ettepanekut keelata Eestis munakanade puurispidamine.
Allkirjastajad:
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Peakokkade Ühendus
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Vähiravifond Kingitud Elu
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Loomakaitse Selts
Eesti Loomakaitse Liit
Varjupaikade MTÜ
Eesti Roheline Liikumine
Efektiivne Altruism Eesti
MTÜ Kassiabi
Pesaleidja MTÜ
Kelmiküla Kassijaam
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
Tartu Kassikaitse
Eesti Metsloomaühing
MTÜ Väikeste Loomade Abi
Cuesta advokaadibüroo
Rimi Eesti Food
Ragn-Sells Eesti
Gemoss
Biomarket
Reval Cafe
Tuul Sepp, evolutsiooniökoloog
Vallo Tilgar, linnuökoloog
Marko Mägi, linnuökoloog
Veljo Volke, EOÜ linnukaitse ekspert
Kunter Tätte, EOÜ linnukaitse spetsialist
Aarne Tuule, ornitoloog
Margit Päkk, ornitoloog
Renno Nellis, ornitoloog
Jaanus Aua, ornitoloog
Mati Kaal, zooloog
Aleksei Turovski, zooloog
Lennart Lennuk, zooloog
Maris Hindrikson, zooloog
Margo Tannik, zooloog
Liina Remm, zooloog ja looduskaitsebioloog
Triin Tekko, looduskaitsebioloog
Laura Kiiroja, zoosemiootik
Marko Kübarsepp, välibioloog
Kristina Kull, põllumajandusloomade käitumise ja heaolu doktorant
Anne Kahru, ökotoksikoloog
Randel Kreitsberg, ökotoksikoloog ja teaduse populariseerija
Toomas Trapido, bioloog ja pedagoog
Timo Maran, zoosemiootik
Mattias Turovski, keskkonnaeetik
Rein Raud, Tallinna Ülikooli professor
Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor
Joel Jürisson, veterinaar
Triinu Lomp, veterinaar
Hanna Touart, veterinaar
Mart Taggel, veterinaar
Andrus Joost, veterinaar
Maarja Helene Prommik, veterinaar
Elmo Teesaar, veterinaar
Henri Siimon, veterinaar
Liisa Siimon, veterinaar
Anne Saluneem, Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik
Kristiina Taits, Tallinna loomaaia loodushariduse juhtivspetsialist
Mario Traks, loodusturismi eestvedaja
Martin Villig, ettevõtja
Silver Hage, ettevõtja
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees
Kristjan Peäske, ettevõtja, Eesti toidukultuuri edendaja
Tiina Lokk, PÖFF-i asutaja, diretor ja juhatuse esimees
Marina Kaljurand, Euroopa Parlamendi liige
Liia Hänni, astrofüüsik ja ühiskonnategelane
Ingrid Rüütel, folklorist
Juhan Kivirähk, sotsioloog
Pille Petersoo, sotsioloog
Tarmo Jüristo, kodanikuaktivist ja kolumnist
Urmo Kübar, vabakonna-aktivist
Andrei Liimets, kodanikuaktivist ja kultuurikriitik
Olav Ehala, helilooja ja pianist
Mari Kalkun, muusik
Hedvig Hanson, muusik
Mari Jürjens, muusik
Andres Kõpper, muusik
Ivo Uukkivi, näitleja
Anu Lamp, näitleja
Liisa Pulk, näitleja
Evelin Võigemast, näitleja
Maiken Pius, näitleja
Alo Kõrve, näitleja
Jaan Tootsen, filmirežissöör ja stsenarist
Anna Hints, filmirežissöör
Marta Pulk, filmirežissöör
Veiko Õunpuu, filmi- ja teatrilavastaja
Ene-Liis Semper, lavastaja, video-ja installatsioonikunstnik
Anni Arro, kokk ja saatejuht
Mart Juur, ajakirjanik, muusikakriitik ja humorist
Andrus Kivirähk, kirjanik
Urmas Vadi, kirjanik
Contra, kirjanik
Hasso Krull, luuletaja
Mart Kangur, luuletaja
Piret Raud, kirjanik
Navitrolla, kunstnik
Peeter Laurits, kunstnik
Kirke Kangro, kunstnik ja illustraator