Uudishimulik rebane looduses. Foto: Unsplash

Rebased looduses

Rebaste puhul võib öelda, et teatud omadustes on üsnagi mitmeid sarnasusi kassiga: tal on väga tundlikud vurrud, käppade all pehmed ja õrnad padjandid ning võime oma küüned sisse tõmmata. Tegemist on ööloomaga, kes peab jahti ehast koidikuni. Ta eelistab käia ringi omapäi, just nagu kass – välja arvatud kutsikate eest hoolitsemise perioodil, mil emasloomad hoiavad kokku, samas kui isased perele toitu muretsevad. Rebasekutsikad õpivad mängides, kuidas iseseisvalt hakkama saada. Rebasel on väga terav kuulmine ja hea haistmine, mis võimaldab tal jälgida väikeste saakloomade liikumist rohus, maa all või isegi paksu lume all.

Punarebane lume alt saaki püüdmas. Fotod: Unsplash

Ta sööb peamiselt marju, juuri, hiiri ja muid väikeloomi. Lisaks on rebasel komme oma toitu maa alla peita, ta on osav urgude kaevaja. Oma uhket kohevat saba kasutab loom lõhnaeritamiseks ja sel viisil suhtlemiseks. Rebane suudab joosta kiirusel 40 km/h, varjates oma jälgi kavalalt jahikoerte eest ning hoiatades ka teisi terava haugatusega.

Rebased karusloomafarmides

Igal aastal kasvatatakse ja hukatakse karusloomakasvandustes miljoneid rebaseid: peamiselt sini-, hõbe- ja punarebaseid ja nende karvavärvuse mutante. Punarebane on laialt levinud ja eestlastele väga tuttav intelligentne metsloom. Hõberebane on aretatud punarebasest (muteerumise tulemus). Sinirebane on polaarrebase teisend.

Puna-, hõbe- ja sinirebane Karjaküla karusloomafarmis 2018. aastal. Fotod: Nähtamatud Loomad

Kulude kokkuhoidmiseks hoitakse loomi kitsastes traatpuurides, tihti mitme kaupa koos. Elu umbes ühe ruutmeetri suuruses traatpuuris välistab kümnetel kilomeetritel liikuma kohastunud rebase liigiomased tegevused, nagu näiteks jooksmise, ronimise, pesaurgude kaevamise või jahtimise. Sellised elutingimused on loomale nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt väljakannatamatud. 

Nagu öeldud, on rebased eraklikud loomad, kes vajavad suurt territooriumi – pannes nad mitmekesi puuridesse kokku, sadade või tuhandete kaupa ritta, tekitab see koos liikumisvõimetusega loomades kroonilist stressi ja psühholoogilisi häireid, mis väljenduvad enese karvade väljakiskumises, oma saba ja jalgade närimises, tõmblemises ja oma puurikaaslaste kannibaliseerimises. Loomad lähevad vangistustingimustes sõna otseses mõttes hulluks.

Lisaks rahuldamata põhivajadustele kannatavad puurirebased tihti valulike haiguste, raskete haavade ja pideva hirmuseisundi all. Loomade jäsemed moonduvad traatvõrel seismisest, mis tekitab kogu elu vältel valusid. Karusloomafarmides vohavad ka parasiidid ja nakkushaigused. 

Rebase loodusliku territooriumi ja karusloomafarmi puuripindala võrdlus. Illustratsioonid: Fur Free Alliance

Ka hukkamisprotseduuril arvestatakse eelkõige tootjate huviga: et hoida looma karvkate ilusana, tapetakse rebased elektrilöögi abil, surudes neile ühe elektroodi suhu ja teise pärakusse. Tegemist on valulise surmaga. On dokumenteeritud kaasuseid, kus loom ärkab veel üles, kui teda juba nülitakse. Tapmisele eelnev käitlemise protseduur on samuti stressirohke. Tegemist on ebahumaanse hukkamismeetodiga. Karusloomafarmi loomade kannatusi täis elu lõpeb piinarikka surmaga.

Rebased hukatakse elektrišokiga. Illustratsioon: Fur Free Alliance

Juba kaks kümnendit tagasi koostatud Euroopa Komisjoni karusloomakasvatuse loomade heaolu raportis toodi selgelt välja, et kasutatav kasvatussüsteem põhjustab loomadele tõsiseid probleeme, standardpuur ei vasta loomade baasvajadustele ja loomade terviseprobleemide tähelepanuta jätmine ei ole harv nähtus. 

Aastatega pole elutingimused karusloomafarmides eriliselt paranenud: ka uuemates heaoluraportites viidatakse samade probleemide tänaseni esinemisele. Selgitatakse, et metsloomadele elamisväärse elu tagamine praegustes farmioludes või ka tingimuste parandamine on sisuliselt võimatu – ainus viis seadustega kooskõla saavutamiseks on karusloomafarmid keelustada. Ka zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran on tõdenud, et tänane karusloomakasvatus toimib ökoloogiliste ja loomade heaoluliste kulude eiramise arvelt. 

Karusloomafarmide heaoluraportid erinevatest riikidest. RSPCA 2015, Animalia & NOAH 2020, Fur Free Alliance 2020

Vastukaaluks avalikule kriitikale algatas ja rahastas karusnahatööstus üleeuroopalise sertifitseerimisprogrammi „Welfur“, mille alusel väljastatakse kriteeriumitele vastavatele karusloomafarmidele karusloomade heaolu tõendav sertifikaat. Suuremahulised uuringuraportid näitavad, et sertifikaadi hindamiskriteeriumites ei pöörata tähelepanu olulistele loomade liigiomastele vajadustele ning jäetakse kõrvale äärmuslikult kannatavad üksikisendid. 

Programm on pälvinud kriitikat nii Euroopa veterinaaridelt, zooloogidelt kui loomakaitseorganisatsioonidelt, kelle sõnul on tegemist karusnahatööstuse huve toetava mõjutusprojektiga, mis aitab strateegiliselt varjata karusloomafarmide kitsaskohti ja kuvada avalikkusele, justkui käituksid karusnahatöösturid vastutustundlikult, hoolides loomade elutingimustest. 

Värsked rahvusvahelised juurdlused näitavad, et suures osas EL-i karusloomafarmides, shWelfur-sertifikaadiga farmides dokumenteeritud praktikad ei vasta loomade heaolu minimaalsetele seaduslikele nõuetele ega üldisele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 98/58/EC, mis käsitleb loomade pidamist tööstuslikul eesmärgil. Rahvusvahelised uurimused kinnitavad ulatuslikke heaolunõuete rikkumisi, nagu näiteks: 

  • meditsiinilise tähelepanuta jäetud sügavad haavad ja põletikud; 
  • puuduvad sabad, jäsemed ja kõrvad; 
  • väärarenenud jalaluud; 
  • janus või nälgivad loomad; 
  • katkised traatpuurid; 
  • kõdunevad laibad puurides.

Loetletud probleeme ei ole täheldatud mitte üksikutel erandjuhtudel, vaid suuremas osas farmidest.

Loomade terviseprobleemid jäävad farmides tihti tähelepanuta. Fotod: Oikeutta eläimille

Võttes kõike seda arvesse, on umbes pooled Euroopa riigid karusloomafarmid eetilistel kaalutlustel keelustanud või siis astuvad selleks aktiivseid samme. Ka Eesti võiks kuuluda sellesse vastutustundlike ja eesrindlike riikide nimistusse. 

Nähtamatud Loomad seisab karusloomafarmide keelustamise eest aktiivselt nii Riigikogu komisjonides, ministeeriumite kui poliitikutega suheldes. Vaata, kuidas Sinagi saad meile ja karusloomadele abiks olla: https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku.

Kasutatud allikad: