Nähtamatute Loomade kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi ja Selveri suhtes kestab juba pea aasta. Siiani ei ole Eesti üks edukamaid ja tuntumaid jaekette nõus teatama puurimunade müügist loobumisest aastaks 2025. Vabanduseks tuuakse kõike alates sellest, et Eesti inimene soovib osta julmades tingimustes kasvatatud puurikanade mune kuni selleni, et puurikanadel on tegelikult puuris hea elu.
Tänapäeval toimub munatootmine suuresti intensiivseid puurisüsteeme kasutades, kus rõhk on tootlikkusel, mitte aga kanade heaolul. Hiljuti viidati Nähtamatute Loomade sotsiaalmeedia postituse lõimes videole, milles võib näha puurikanade elu. Selle videoga viidati väidetavale asjaolule, et puurikanadel on puurides hea elu.
Pelgalt ühe video põhjal ei saa aga teha järeldusi puurikanade heaolust. Heaolu hindamine hõlmab mitmeid parameetreid, võttes arvesse nii füüsilist kui ka vaimset heaolu (Loomade heaolu, 2018). Antud videost näeme vaid väga väikest osa puurikanade päevast ja elutsüklist. Ühtlasi jääb teadmata videos nähtud kanade vanus. Mida rohkem aega kana puuris on, seda enam võivad ilmneda probleemid.
Samuti näeme vaid väga väikest osa kanadest – kontrollimata jäävad ülemistesse puuridesse pandud kanad. Teadupärast on ülemiste puuride kanade olukord halvem, sest kõrgeimaid puure ei pääse inimene nii hõlpsasti kontrollima. Puurikanalate süsteemid on loodud eelkõige võimalikult suurt kanade mahutavust silmas pidades, mitte aga töötajate või kanade endi mugavust.
Teadustööd uurivad pikemaid protsesse, kus hinnatakse kogu puurikana elutsükli kvaliteeti. Pikemaajalised ja korduvad mõõtmised annavad usaldusväärsemad tulemused – nii saame luua pildi, kuidas tegelikult puurikanade elu on. Teadustööd aga näitavad, et puurikana elu ei ole hea. Puurikanadel puudub võimalus loomuomaseks käitumiseks. Näiteks ei saa nad korralikult tiibu sirutada, lennata, joosta, noka ja küünistega pinnases tuhlates toitu otsida ega liivavanne võtta. Raskendatud on ka õrrel istumine, sest puurisüsteemides ei mahu kõik kanad tihtipeale koos õrrele. Need käitumised on aga kana jaoks väga olulised. Samuti on puurikanade luud hõredamad võrreldes vabalt peetavate kanadega. Uuringud näitavad, et vabalt peetavad kanade puhul on olukord parem ja kanad saavad rohkem loomuomaselt käituda.
Heaolu võib mõista sellena, kas loom tunneb end hästi. Sellena, kas ta saab antud keskkonnas hakkama. Puurikanade näitel on oluline arvesse võtta, kas kana on saanud piisavalt süüa ja juua; kas tal on vigastusi; kas ta saab käituda nii nagu ta tahab; kuidas on läbisaamine puurikaaslastega. Samuti tuleb koguda andmeid haiguste, suremuse, käitumise kohta. Üha rohkem on teadvustatud ka vaimse heaolu tähtsust.
Kindlasti on oluline ka rõhutada, et antud video eesmärgiks loomulikult ei olnudki heaolu hinnangu andmine, vaid üldpildi tutvustamine laiemale avalikkusele. On väga tervitatav, et Eggo farm lubas ajakirjanikel puurikanalas toimuvat filmida ja tootmisprotsessi lähemalt tutvustada. Selline valmidus avalikkusega suhtlemiseks peaks olema eeskujuks kõigile farmidele. Samuti on tunnustatav, et Ringvaade soovis antud teemat oma silmaga näha ja vaatajateni tuua.
Küll aga tuleb rõhutada, et heaolu hindamine on mitmekülgne protsess. Vaid ühe video põhjal ei saa anda hinnangut kanade elukvaliteedile. Juba 40% Eesti jaekettidest (näiteks Maxima, Prisma, Rimi, Stockmann) ja ligikaudu 90 toidusektori ettevõtet on juba teatanud puurimunade müügist või kasutamisest loobumisest. Oleks tõeliselt vastutusrikas ja näitaks hoolivust, kui ka Selver antud küsimuse olulist mõistaks ja puurikanade munade müügist loobuks.
Kasutatud allikad:
Loomade heaolu. Õpik kõrgkoolidele (2018) Tummeleht, Lea (toim.) Tartu: Eesti Maaülikool.
Nähtamatute Loomade postitus Facebook-is: https://www.facebook.com/nahtamatudloomad/posts/1199074050434517
Ringvaate (ERR) video Eggo farmis: https://menu.err.ee/617999/ringvaade-kais-vaatamas-kuidas-elavad-eggo-munafarmi-kanad
Artikkel teadustöödest, mis näitavad, et puurikanade elu ei ole hea: https://www.nahtamatudloomad.ee/teadlased-ei-noustu-selveriga
Teaduslik ülevaade puurides ja vabalt peetavatest kanadest:Lay, D. C. et al. (2011) ‘Hen welfare in different housing systems’, Poultry Science, 90(1), pp. 278–294. doi: 10.3382/ps.2010-00962.