Zoosemiootik Laura Kiiroja: “Mitte ükski loom ei peaks elama sellistes tingimustes nagu karusloomafarmide loomad.”

Zoosemiootikul, Kanada Dalhousie Ülikooli doktorandil Laura Kiirojal on unikaalne kogemustepagas koerlastega töötamisel. Nimelt on ta tegelenud nii loomaparkides peetavate huntide kui ka rebaste sotsialiseerimisega. Seda, mida rebased võimalikult heaks eluks vangistuses vajavad ning kuidas ükski karusloomafarm seda kahjuks pakkuda ei suuda, uuris Lauralt loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad.

Karusnahatööstus randumas kriisisadamasse

Tänapäeva inimesed on ettevõtlikud ja paljud unistavad juba noores eas oma äriideede elluviimisest ning oma ettevõtte loomisest. Äriideede otsimise etapis on oluline jälgida, mis valdkonnad on edukad nii riigis tervikuna kui ka konkreetses tegevusvaldkonnas. Edukast tegevusvaldkonnast ning perspektiivsest äriideest jääb aga 21. sajandil võõraks tööstusharu, mis on randumas aegade suurimasse kriisisadamasse – selleks on karusnahatööstus.

3 põhjust, miks karusloomafarmid peaks keelustama

Karusloomade kasvatamine nende naha saamise eesmärgil on paljudes Euroopa riikides seadusevastane. Mitmel pool arutletakse koguni karusnahkade impordi ja müügi keelustamise üle. Eestis on see julm praktika paraku endiselt lubatud. Järgnevalt esitame kolm põhjust, miks peaks ka Eestis karusloomafarmid keelustama.

Veterinaarid karusloomafarmidest: “Ainus “lohutus” on see, et karusloomade eluiga on enamasti lühike.”

Sel sügisel menetletakse Riigikogus eelnõu, mille vastu võtmisel keelustatakse Eestis loomade pidamine karusloomafarmides. Karusloomafarmid on oma ebavajalikkuse ning erakordse julmuse tõttu keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Selleks, et mõista paremini karusloomade füsioloogilisi ning psühholoogilisi vajadusi, vestis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad juttu loomaarstide Triin Tohveri ja Ott Uusmaga.