Nähtamatute Loomade tiimiliige töötas 2023. aasta jooksul talitajana kolmes Eesti suurimas puurikanalas ning jäädvustas seal oma tööülesandeid ning kuidas kanad puurides elavad. Dava Foods Harjumaal (Eggo munad), Eesti Muna Põlvamaal (Muna Liisa munad) ja Linnu Talu Valgamaal (Kollased talumunad) toodavad kokku 95% Eesti puurispeetavate kanade munadest. Esmalt avalikustati need kaadrid 20. septembril Pealtnägija saates. See haruldane sissevaade Eesti puurimunatootmise varjatud telgitagustesse šokeeris oma julmusega Eesti inimesi sügavalt ja tõi päevakorda arutelu kanade puurispidamise keelustamise kohta.
Pilt, mis Eesti puurimunatootmises salvestatud kaadritel avaneb, on ebainimlikult jõhker. Tavalised on vigastustega, verised, peaaegu ilma sulgedeta, parasiitide käes vaevlevad kanad. Surm ja kannibalism kehvadest elutingimustest on samuti igapäevased.
Puuris ei ole võimalusi loomuomasteks tegevusteks nagu pinnase nokkimine ja kraapimine, sest puudub allapanu. Selle asemel nokivad puurikanad üksteisel sulgi välja. Sulestiku kadu tekitab ka pidev hõõrdumine puurivõrede vastu.
Oluline avastus oli, et Eesti puurikanalates ei täideta lindude heaolu kontrollimise nõuet ja surnud kanu ei koristata puuridest piisava sageduse ega hoolikusega, kuna ühe talitaja jälgimise all on kuni 100 000 lindu. Seetõttu on osad laibad avastades juba lagunema hakanud ja munad puutuvad sageli surnutega kokku. Sellegipoolest korjavad farmitöötajad iga päev kümnete kaupa surnuid puuridest välja.
Kui seaduse järgi peaks puurisüsteemis lindudele tagama umbes A4 paberilehe suuruse ala ühe kana kohta, mis on ka juba selgelt ebaloomulikult vähe, siis mitmes Eesti farmis dokumenteeriti sellest isegi kolmandiku võrra vähem ruumi. Linnud olid puurides nii tihedalt kokku surutud, et pidid võitlema söögi juurde pääsemise nimel.
Vigastusi tekitavad nii vähese liikumise tõttu nõrgenenud luud, puurivõrede vastu põrkamine või kinni jäämine kui ka üksteise nokkimine. Vigastuste teket soodustab kaitsva sulestiku puudumine.
Vigastuste korral ei ole linnud praeguses puurisüsteemis mõeldud abi saama ning ka linnu eraldamiseks ei ole võimalusi. Kuigi loomakaitseseadus keelab looma abitusse seisundisse jätmise, ei ole ka kõige hoolivamal töötajal võimalik kanade aitamiseks mitte midagi teha. Süsteem ei lase kanade eest hoolitseda ja nende heaolu tagada. Vigastuse tekkimisel võivad puurikaaslased haava nokkima hakata, põgeneda ei ole kuhugi ja see viib sageli kana aeglase ja piinarikka surmani.
Kasutusel olevates täiustatud puurides on olemas õrteks nimetatavad torud, mis aga ei täida funktsiooni turvalise puhkekohana, vaid põhjustavad hoopis kanade kinnijäämist nende alla. Kuna ühe talitaja kohta on kuni 100 000 kana, siis jäävad abi vajavad linnud sageli märkamata.
Peale selle, et kanade puurispidamisega kaasneb hulganisti probleeme, oli Nähtamatute Loomade tiimiliige tunnistajaks ka sellele, kuidas toimub Eesti suurimasse kanalasse Dava Foods uute tibude toomine. Sellel korral oli 1500 tibu transpordil kannatada saanud. Nad jäeti külmale koridoripõrandale ja need tibud, kes nende hulgast veel elumärke näitasid, peksti vastu plastiktoru oimetuks ning laoti prügikottidesse.
Vaata veel Eesti puurikanalates jäädvustatud fotosid siit.