Artikkel ilmus lühendatud kujul Õhtulehe artikli osana
Vaadates Sirje Potisepa intervjuud munakanade teemal 18. juulil Seitsmestes uudistes ning lugedes selle kokkuvõtet Õhtulehes, tundsin paratamatult soovi omalt poolt paari tema poolt esitatud väidet täiendada. Potisepp esitab intervjuus seisukoha, et puurikanadel on kõige kontrollitumad elutingimused ning puurispeetavatel kanadel on hea elu tänu Euroopa Liidu nõuetele. Ka Nähtamatud Loomad on seisukohal, et kanade pidamisviis ei mõjuta munade tervislikkust, vaid seda teeb sööt, mida kanadele antakse. Näiteks mahepõllunduses elavad munakanad võivad süüa ainult mahesööta, millest tulenevalt saab neid mune kui mahemune müüa. Ühtlasi on pigem mahemunad kõige kontrollitumad, sest selleks, et pälvida mahesertifikaati, peab munatootja tugevalt kontrollima, et kanadel poleks ligipääsu soovimatule söödale. Küll aga jääb mulje, et Potisepp ei ole kursis, et puurikanade heaoluprobleemid on võrreldes vabakanadega tunduvalt suuremad, mistõttu on üle maailma toiduainetööstus liikumas ainult vabakanade munade kasutamise poole, et mitte panustada loomade väärkohtlemisse puurikanalates.
Nähtamatute Loomade eesmärgiks on vähendada farmiloomade kannatusi toiduainetööstuses. Üheks väljundiks on kanade heaolu kampaania, kus töötame selle nimel, et kanu ei peetaks enam puurides, sest just puurisüsteemides on lindude heaoluprobleemid suurimad. Suhtleme ettevõtetega ja läbirääkimiste tulemusel on aastaga juba rohkem kui kolmandik Eesti jaesektorist teatanud otsusest loobuda puurimunade müügist.
Rääkides kanade pidamisviisidest on oluline mainida, et Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp jättis intervjuus mainimata mitmed murekohad, mis puudutavad puurides elavaid kanu. Julgelt väita, et nende heaoluga on kõik hästi, väldib mitmeid fakte nende lindude eluolust ja puurikeskkonna tekitatud probleemidest. Tänapäeval peetakse kanu tööstuslikult neljal viisil – puurikanad, õrrekanad, vabalt peetavad kanad ja mahekanad. Puurikanadel on neist neljast kõige suuremad heaoluprobleemid. Need puurid, milles kanu peetakse, on kitsad traatpuurid, kuhu pannakse mitukümmend lindu tihedalt kokku. Sellest tulenevalt ei ole neil ruumi, et ennast piisavalt liigutada või tiibu sirutada, ühe linnu kohta on umbes A4 paberi jagu puuripinda. Ruumikitsikuse tõttu hõõruvad nad end vastu puuriseinu, see kahjustab nende sulestikku ja nahka. Puurivõrestikul seismise tõttu on kanade jalgade peal suured paised. 1 Kuna puurikanad munevad ligi 300 muna aastas (nende kunagised esivanemad umbes vaid 10-15 muna aastas), siis suure kaltsiumipuuduse tõttu esineb kanadel ka mitmeid luumurde. Kaltsiumi kasutab kana organism munakoorte valmistamiseks, mille tõttu on luude kasvuks kaltsiumi osakaal organismis madal ja luud muutuvad hapramaks. Intensiivne munemine kurnab kanade organismi ning nad saadetatakse tappamajja või tapetakse kohapeal umbes aasta vanuselt.
Kui vaadata puurispeetavate kanade elutingimusi, näeme mitmeid kanadele liigiomaseid tegevusi, mille jaoks neil kitsas puuris puuduvad võimalused – näiteks piisava kõrgusega õrs, liivavannide võtmise võimalus ning piisav pesaruum, mis on kõik kanadele olulised ja liigiomaselt vajalikud tegevused, et nende heaolu oleks tagatud. Nende puudumine tekitab kanades stressi, mis võib viia puurisüsteemides ka kanadevahelise kannibalismini. Suurest stressist tulenevalt võivad kanad üksteist nokkima hakata ning kahjustada selle käigus puurikaaslase sulestikku, tekitada haavu ja pikaajalise nokkimise tulemusena ka teise kana surmata. Samuti ei näe puurikanad kunagi päevavalgust ega tunne värsket õhku. Puurides kasvatatavad kanad ei saa maapinnal kõndida, vaid seisavad puuri traatvõrest põrandal. Kuigi Sirje Potisepp mainis, et puurisüsteemides on kanad ja nende tegevus kõige enam reguleeritud, siis lindude reaalne elu möödub kannatades kitsikuses, kus neid koheldakse sisuliselt kui tootmismasinaid ning kus nende heaolu ei peeta kuigi oluliseks.
Nendest põhjustest tulenevalt on puurikanade munade müügist loobumine kogu maailmas kasvav trend. Näiteks Austrias on kanade pidamine puurides keelatud, mis tähendab, et kõik Austria lettidel olevad munad pärinevad vabakanadelt. Taanis on kõik jaeketid loobunud puurikanade munade müügist ja kasutamisest ning sarnased arengud toimuvad üle kogu Euroopa, Baltikumis, Poolas, Soomes, Rootsis, Norras, Prantsusmaal, Belgias jne. Ka Eesti suurim munatootja Dava Foods on meedias märku andnud, et plaanib investeerida puurivabasse munatootmisesse. Lõuna-Eestis tegutsev Sanlind OÜ on teatanud, et liigub järk-järgult üle puurivabale tootmisele. Eesti jaesektorist on juba 34% ettevõtetest otsustanud üleminekuajaga loobuda puurimunade müügist. Näiteks on sellest otsusest teatanud Maxima, Rimi ja Stockmann. Nähtamatute Loomade tegevuse tulemusena vähenes eelmine aasta puurispeetavate kanade hulk üldarvust 2% võrra. Meie organisatsiooni tegevus on saanud väga palju positiivset tagasisidet ning tarbijad ootavad, millal aina rohkem jaekette otsustavad puurimunade müügist loobuda.
Nagu ka sotsiaalse vastutustundliku poliisi järgivad jaeketid on võtnud vastu otsuse, et puurispeetavate kanade munad ei kuulu selle poliisi alla, jätavad teadlikud tarbijad puurimunad ostmata ja eelistavad vabakanade mune, nt mahemune või vabalt peetavate kanade omi.
Et illustreerida puurikanade elu Eestis, siis Nähtamatute Loomadeni jõudsid mõni aeg tagasi fotod ühest Eestis asuvast puurikanalast, mis on tavapärane näide puuris elavatest kanadest üle kogu Euroopa.
1. https://www.european-poultry-science.com/Evaluation-of-plumage-condition-and-foot-pad-health-in-laying-hens-kept-in-a-small-group-housing-system,QUlEPTQyMTU5MjMmTUlEPTE2MTAxNA.html ↩